3-24-277/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-277

Haldusasi

L.D ja S.S-i kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi

kohustamiseks kõrvaldada õigusvastase toiminguga

tekkinud tagajärjed

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad L.D ja S.S , esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium, esindajad

Laura Vaik ja Aare Pere

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.D ja S.S-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.D ja S.S-i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna

Halduskohtu 16. juuli 2024. a otsus osas, millega kohus jättis kaebuse tervikuna

rahuldamata. Teha uus otsus ja tuvastada Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuse (s.o

3. novembri 2023. a Eesti Päevalehe artiklis „Eesti „kaubitseb“ oma kodanikega?

Krüptoärimehi ähvardab USA-s eluaegne vangistus, vastutasuks saab Eesti sõjalise

kaitse“ esitatud justiitsministri Kalle Laaneti sõnavõtu „kurjategijad“) õigusvastasus.

Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2024. a otsus muutmata.

2. Mõista Justiits- ja Digiministeeriumilt L.D kasuks välja 770 eurot ja S.S-i kasuks

530 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juunil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-24-277

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Päevaleht avaldas 3. novembril 2023 artikli „Eesti „kaubitseb“ oma kodanikega?

Krüptoärimehi ähvardab USA-s eluaegne vangistus, vastutasuks saab Eesti sõjalise kaitse.“

Artikkel kajastas Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2023. a korraldusi nr 227 ja nr 228 anda

Eesti kodanikud L.D ja S.S USA-le kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja.

2. Vabariigi Valitsuse otsust kommenteeris ajakirjanikele justiitsminister Kalle Laanet, kes

artikli kohaselt esitas järgneva väite: „Sellest tulenevalt on valitsus jõudnud ühiselt

seisukohale, et sellise kaliibriga kurjategijad on mõistlik koostöö raames anda USA kohtu

ette.“ Samas artiklis on toodud ka justiitsministri järgmine väide: „Ja kõige olulisem on siin

see, et kahjukannatajad oma raha kätte saaksid.“

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. novembri 2023. a otsustega Vabariigi Valitsuse 7.

septembri 2023. a korraldused. Ringkonnakohtu otsuseid kajastas teiste meediaväljaannete

kõrval ka uudisteportaal Delfi. Pärast kohtuotsuste ilmumist avaldatud artiklis

„Krüptomiljonäride väljaandmine USA-le tühistati“ olid toodud justiitsminister K. Laaneti

sõnad: „Kannatanud on teisel pool suurt ookeani. Esmajärjekorras peaks olema kannatanute

huvid kaitstud.“

4. L.D ja S.S nõuavad halduskohtus esitatud kaebuses Justiitsministeeriumi kohustamist

alates kohtuotsuse jõustumisest edastama Eesti Päevalehele järgneva sisuga teade ilma

täiendavate kommentaaride, manuste ja audiovisuaalsete lisadeta ja taotlema selle avaldamist

omal kulul: „Eesti Vabariigi justiitsminister Kalle Laanet väitis 03.11.2023 avaldatud Eesti

Päevalehe artiklis pealkirjaga „Eesti „kaubitseb“ oma kodanikega? Krüptoärimehi ähvardab

USA-s eluaegne vangistus, vastutasuks saab Eesti sõjalise kaitse“, et sellise kaliibriga

kurjategijad nagu L.D ja S.S on mõistlik anda koostöö raames USA kohtu ette. See väide

sisaldab ebaõigeid andmeid ja käesolevaga lükkame öeldu ühemõtteliselt ümber. L.D ja S.S

on kriminaalkorras karistamata isikud, mistõttu nende nimetamine kurjategijateks oli väär ja

rikkus raskelt nende põhiseaduslikku õigust süütuse presumptsioonile.“

Kaebajad märkisid kokkuvõtlikult, et minister rikkus süütuse presumptsiooni, sest ta avaldas

avalikkusele, et kaebajad on kurjategijad. Heastamiskaebus aitab kaebajate huve kaitsta.

5. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebajatel pole võimalik kaebuse rahuldamisega oma

eesmärki saavutada;

2) kui konteksti analüüsida, siis oli avalikkusele arusaadav, et kaebajad olid alles

kahtlustatavad;

3) tõendatud pole, et need väited esitas minister. Intervjuu anti telefoni teel. Puuduvad

salvestused, millest nähtuks, mida minister väitis. Ministril on kõrgharidus ja pole usutav, et

ta nimetas kaebajaid kurjategijateks;

2(7)

3-24-277

4) põhimõtteliselt on ka võimalik, et K. Laanet kasutas telefoniintervjuu ajal sõnu „sellise

kaliibriga kurjategijad“ või muud sarnast väljendit, kuid see ei tähenda, et seda väljendit

kasutati just konkreetselt kaebajate kohta. Eelnevalt välja toodud kirjalikust

kommunikatsioonist on näha, et vastustaja ja K. Laanet on avalikus kommunikatsioonis

selgitanud korduvalt väljaandmismenetluse ja rahvusvahelise justiitskoostöö põhimõtteid ja

õiguslikke aluseid. Ka Eesti Päevalehe ajakirjanikule antud intervjuus võis K. Laanet viidata

asjaolule, et isiku teisele riigile väljaandmise kohustus kehtib ainult teatud raskusega

kuritegude puhul. K. Laanet võis selgitada ajakirjanikule, et selliste kuritegude puhul, milles

kaebajatele on kahtlustus esitatud, on olemas õiguslik alus kahtlustuse saanud isikud USA-le

välja anda. Tegemist on piisavalt raskete kuritegudega, milles süüdimõistetuid saab karistada

vabadusekaotusega rohkem kui üks aasta või raskema karistusega. Sellele viitamine on

asjakohane ega ole ebaõigete andmete esitamine või vale kuvandi loomine. See, kuidas

ajakirjanik on K. Laaneti väiteid konteksti paigutanud ja artiklis avaldanud, ei ole K. Laaneti

ega vastustaja kontrolli all. Artiklit ei saadetud K. Laanetile ega vastustajale enne avaldamist

ülevaatamiseks, mis oleks võimaldanud ebaõiged väited artiklist eemaldada;

5) kuna minister ega ministeerium pole Eesti Päevalehes avaldatud väidet sellisel kujul

esitanud, puudub vastustaja õigusvastane toiming, mille heastamist saaksid kaebajad

kaebusega nõuda. Kaebajatel on soovi korral võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda otse

Delfi Meedia AS-i poole, kes on kaebuses välja toodud väite oma väljaandes avalikustanud.

6. Tallinna Halduskohus jättis 16. juuli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus;

2) ministri tegevus pole rikkunud kaebajate õigust süütuse presumptsioonile;

3) väljasaatmismenetlus kui haldusmenetlus ei riiva kaebajate õigust süütuse

presumptsioonile. Vabariigi Valitsus ei tegele süü küsimusega. Ministri esitatud väited ei

saanud negatiivselt mõjutada kohtumenetlusi, milles lahendati kaebajate kaebusi Vabariigi

Valitsuse väljaandmiste otsuste peale. Kohus tühistas väljaandmise otsused. Ministri väited ei

saanud mõjutada ka USA-s tulevikus toimuvat kriminaalmenetlust;

4) ajakirjandusväljaandes avaldatut tuleb hinnata ka konteksti, sh ajakirjaniku poolset

küsimuse püstitust arvestades. Lause, mis sõna-sõnalt eraldi loetuna viitab faktiväitele selle

kohta, et isik on kahju tekitanud, ei anna sellegipoolest faktiväite mõõtu välja, kui seda

ümbritsevatest avaldustest on aru saada, et pädevad asutused alles teevad kindlaks, kas mingit

kahju on tekitatud;

5) EPL-i 3. novembri 2023. a artikkel räägib kaebajate USA-le välja andmisest. Nii artikli

pealkiri kui ka selle sisu viitavad sellele, et kriminaalmenetlus kaebajate suhtes on USA-s

alustatud, aga mitte lõpule viidud. Ajakirjanik on käsitlenud teemat aspektist, kas poliitilistel

eesmärkidel kahe Eesti kodaniku väljaandmine on eetiline ja põhiseadusega (PS) kooskõlas.

Artiklis on kajastatud kaebajate väljaandmise kaalutlusi. Artiklis on ära toodud Vabariigi

Valitsuse esindaja A. Laurendt-Hainoja kohtuistungil antud selgitus, et valitsus saab kaaluda

poliitilisi ja muid küsimusi, mida ei käsitle kriminaalkohus. EPL artiklist tuleb välja, et

kriminaalmenetlused Eestis ja USA-s on pooleli. Artiklis on uuritud, kuidas saab Eesti

kodanike väljaandmine olla avalikes huvides ja kas see nõue kaebajate puhul oli täidetud. K.

Laanetile esitatud küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas kaebajaid välja andes üritab

Eesti meele järgi olla ühele oma suuremale julgeolekupartnerile USA-le. K. Laaneti vastust

analüüsides selgub, et see on antud vastusena üldisemalt püstitatud küsimusele. Vastuse

esimene pool oli järgmine: „Kindlasti on kuritegevus see, mis mõjutab julgeolekut igas

vaates, rääkimata krüptost, mille puhul on selge, et peame ühiselt võitlema organiseeritud

kuritegevuse vastu.“ Kommentaari teise poole sõnastuses kasutatud fraas „sellise kaliibriga

kurjategijad“ viitab pigem kuritegude ohtlikkusele väljasaatmise aluse ja põhjusena, mitte

kaebajatele. Seda kinnitavad ka kaebaja 22. mai 2024. a menetlusdokumendi lisas toodud

3(7)

3-24-277

ajakirjaniku märkmed K. Laaneti telefoniintervjuust, millest nähtub, et ajakirjaniku püsitatud

küsimus oli üldisem ning puudutas otsuse laiemat poliitilist tausta. Sellele viitab ka Danske

panga kaasuse kajastamine. Seega tuleb ka ministri vastust tõlgendada üldisemana ning fraasi

„sellise kaliibriga kurjategijad“ kasutamine viitab selles kontekstis konkreetse kuriteo

ohtlikkusele, mitte selle väidetavatele toimepanijatele. Artiklist nähtub seegi, et Eestis alustati

kriminaalmenetlust 2018. a-l (rahapesu tunnustel), kuid kahtlustust kellelegi esitatud ei ole.

Kui vaadelda 3. novembri 2023. a EPL-i artiklit tervikuna, siis oli keskmisele mõistlikule

inimesele selge, et kaebajaid alles kahtlustatakse kuritegudes ning artikliga ei looda ebaõiget

kuvandit, et kaebajad oleks juba süüdi mõistetud. Seega pole avaldatud kaebajate au ja head

nime teotavaid andmeid;

6) kuna K. Laanet ja ministeerium pole EPL-s avaldatud väidet sellisel kujul esitanud, siis

puudub õigusvastane toiming, mille heastamist saaksid kaebajad nõuda. Vastustaja on enda

20. märtsi 2024. a vastusele lisanud arvukalt näiteid Justiitsministeeriumi ametlikust

kommunikatsioonist, millest nähtub, et avalikkusele on loodud pilt, et kaebajaid vastavates

kriminaalmenetlustes alles kahtlustatakse. Üksik kontekstist välja rebitud lause EPL artiklis

seda üldist pilti kuidagi ei muuda;

7) viidatud EPL-i 3. novembri 2023. a artiklis ja Delfi 1. detsembri 2023. a artiklis

„kannatanutest“ rääkimine olukorras, kus USA-s on kriminaalmenetlus algatatud just

põhjusel, et paljud investorid on jäänud oma rahast ilma, ei ole faktiliselt ebaõige ega ka

kaebajaid süüstav. Pole usutav, et kriminaalmenetlus USA-s alustati n-ö tühja koha pealt, s.t

reaalseid kannatanuid krüptotehingutes ei olnud. Viidet kannatanutele ei saa olemasoleva

teabe valguses lugeda ebaõigeks faktiväiteks ega ebakohaseks väärtushinnanguks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) tegemist oli avaliku võimu esindaja seisukohavõtuga. Sõltumata sellest, kas tegemist oli

väärtushinnangu või faktiväitega, tuli kohtul tuvastada, kas kaebaja õigusi avaldatud väide

rikub. Kui tegemist oli väitega, siis ei esinenud ühtegi faktilist alust, mis selle õigsust oleks

kinnitanud;

2) kahjulike tagajärgede kõrvaldamise meede sõltub sellest, kas tegemist oli faktiväite või

väärtushinnanguga. Kui halduskohus arvas, et tegemist oli väärtushinnanguga, siis tulnuks

halduskohtul lubada kaebust muuta. Kaebajad oleksid saanud nõuda õigusvastasuse

tuvastamist;

3) siiski on tegemist faktiväitega. Kaebajaid käsitati kurjategijatena ja sellega rikuti nende

õigust süütuse presumptsioonile;

4) ministri sõnakasutus jätab üheselt mulje, et kaebajad tekitasid isikutele kahju.

8. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) kaebajad nõustuvad apellatsioonkaebuses sellega, et tuvastatud pole see, et minister oleks

ajakirjanikule vaidlusaluse fraasi öelnud. Seega puudub tegu, mida saaks kvalifitseerida

õigusvastasena;

2) kaebajate nõuet ei saa rahuldada, sest ministri väidet on artiklis valesti kajastatud;

3) lisaks ei riiva see kaebaja õigusi. Artikli konteksti põhjal tervikuna on keskmisele

mõistlikule lugejale selgelt arusaadav, et kaebajad ei ole süüdimõistetud kurjategijad. Kaebaja

väidet ei toeta artikkel, selle aluseks olevad märkmed ega ajakirjaniku esitatud laiem küsimus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(7)

3-24-277

9. Kaebajad on kokkuvõtlikult seisukohal, et minister esitas vaidlusaluses EPL-i leheloos

faktiväite, et nad on toime pannud kuriteo. Selle järelduseni jõudsid kaebajad selle kaudu, et

minister nimetas neid kurjategijateks ja rõhutas kannatanute olemasolu.

10. Esmalt pole vastustaja hinnangul kaebajad tõendanud, et minister ütles viidatud fraasid

just sellisel kujul, nagu need meedias avaldati.

10.1. Kaebajate ülesanne on tõendada enda väiteid (HKMS § 59 lg 1) ja nad on tuginenud

meedias kajastatud teabele. Meedias tsiteeriti ministrit järgmiselt: „Sellest tulenevalt on

valitsus jõudnud ühiselt seisukohale, et sellise kaliibriga kurjategijad on mõistlik koostöö

raames anda USA kohtu ette.“ Meedia kajastas ministri öeldut sõnasõnalise väljavõttega (s.o

tsiteeris ministrit). Meedia ei refereerinud ministrit, s.o ei kajastanud kokkuvõtlikult ja oma

sõnadega ministri öeldut.

10.2. Tsitaat pärineb Eesti ühest suuremast päevalehest. Loo autoriteks olid tunnustatud ja

pädevad ajakirjanikud MM ja KA. Samuti saab eeldada, et ajaleht tegutses professionaalse

toimetuse ning ajakirjandust puudutavate standardite ja eetika järgi. Sellest tulenevalt on alust

eeldada, et meedialoos kajastatud teave oli enne avaldamist kontrollitud.

10.3. Hiljemalt pärast avaldamist pidi vaidlusalune lehelugu olema vastustajale teada. Samas

pole vastustaja esitanud teavet selle kohta, et ta oleks pärast loo avaldamist pöördunud EPL-i

toimetuse poole, et väidetavalt ebaõigesti kajastatud teavet muudetaks. Usutav on, et kui

vastustaja oleks pidanud artiklis kajastatut ministri sõnu moonutavaks, oleks ta astunud

samme, et teave oleks kajastatud õigesti.

10.4. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus usutavaks, et vaidlusalune fraas pärineb

ministrilt.

11. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu

võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega – väärtushinnangut on küll

võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka

nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud

faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida

isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on

avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (vt

ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). (RKTK 3-2-1-

80-13, p 36).

12. Faktiväite ja väärtushinnangu igakordne range eristamine ei pruugi olla lihtne (RKHK

3-19-1565, p 20).

13. Eesti keeles on võimalik kurjategijat mõista erinevas tähenduses.

13.1. Esmalt mõistetakse juriidilises keeles kurjategijana isikut, kes on toime pannud kuriteo

(s.o süüteo, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud karistus). Selles kontekstis

põhineb väide kontrollitaval faktil.

5(7)

3-24-277

13.2. Teiseks on kurjategijat mõistetud ka kui pahateo või pahanduse sooritajat.1 Selles

kontekstis on sõnal selge negatiivne varjund ja sellega väljendatakse hukkamõistu ja

moraalset hinnangut teole ja isikule.

14. Artiklis viidatud ministri sõnavõtus kasutati sõna kurjategija ja artiklist järeldub, et selle

all mõeldi kaebajaid. Seda tehti kontekstis, kus isikud sooviti anda välja välisriigile

kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Sõnavõtu sai siduda kaebajate suhtes teises riigis läbi

viidava konkreetse kriminaalmenetlusega. Sõnavõtt pärines toonaselt justiitsministrilt, keda

avalikkus sai eelduslikult seostada õiguskaitseorganite ja nende tööga. Seega ei pidanud

keskmisele inimesele olema mõistetav, et selle lausega oleks minister pelgalt väljendanud

oma suhtumist kaebajatesse. Seetõttu on vaidlusalust fraasi võimalik käsitada ka faktiväitena.

15. Kuna kohus ei olnud kaebajaid artikli avaldamise ajaks süüdi mõistnud, siis ei olnud õige

kaebajaid sellel hetkel nimetada kurjategijateks ning sellega rikuti nende õigust sellele, et neid

ei käsitataks kuriteos süüdi olevana enne, kui on olemas sellekohane jõustunud kohtuotsus

(põhiseaduse § 22).

16. Kohustamiskaebuse läbivaatamisel tuleb arvestada, et selle rahuldamiseks peaksid

üldjuhul olema eeldused täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja

seisuga (vrd RKÜK 3-18-477, p 42 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtuotsuse tegemise aja

seisuga pole võimalik vastustajat kohustada esitama meedias teavet selle kohta, et kaebajad

pole kriminaalkorras karistatud isikud. Avalikest allikatest nähtuvalt ja menetlusosalistele

teadaolevalt on kaebajad USA-s jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud.2

17. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebajate kohustamiskaebus rahuldamata. Kuna

kohustamiskaebuse üheks eelduseks on ka avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, siis

saab kohus kohustamiskaebuse raames tuvastada vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse (vt ka

HKMS § 49 lg 3 p 3). Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusvastane vastustaja tegevus, mille

kohaselt käsitati kaebajaid artikli avaldamise aja seisuga kurjategijatena.

18. Kuna kaebajad pole kaebuses esitanud nõuet ebakohase väärtushinnangu alusel, siis ei asu

kohus seda küsimust analüüsima (HKMS § 41 lg 1 teine lause).

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kaebus tuleb

rahuldada osaliselt ning tuvastada tuleb vastustaja tegevuse õigusvastasus, millega käsitati

kaebajaid artikli avaldamise aja seisuga kurjategijatena. Selles osas tuleb halduskohtu otsus

tühistada. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

20. L.D kandis halduskohtus õigusabikulu 1988 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 30

eurot. Õigusabi osutati 8,1 tundi ja keskmine tasu oli 202,72 eurot tunnis. S.S kandis

halduskohtus õigusabikulu 1310,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 10 eurot.

Õigusabi osutati 5,7 tundi ja keskmine tasu oli 190,34 eurot tunnis. Töö sisaldas kaebuse

koostamist, seisukohtade analüüsi ja kohtuistungit. Apellatsiooniastmes kandsid kaebajad

eraldi õigusabikulu 268,40 eurot ja riigilõivu 20 eurot.

Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga (HKMS § 109 lg 6). Arvestades kaebuse

rahuldamise proportsiooni, s.o ligikaudu 1/3, siis tuleb vastustajalt L.D kasuks välja mõista

770 eurot ja S.S-i kasuks 530 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

1 Eesti keele seletav sõnaraamat. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti

Keele Sihtasutus. Tallinn, 2009.

2 https://www.justice.gov/usao-wdwa/united-states-vs-sergei-potapenko-and-ivan-turogin

6(7)

3-24-277

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest temalt võib eeldada, et ta

on võimeline ise ennast esindama ja oma tegevust kaitsma (HKMS § 109 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)