2-23-141606/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-141606 (menetlus nr 2)

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX vastu põhivõlgnevuse 4000 eurot,

intressi 495,60 eurot, viivise 882,35 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõudmiskulude 35

eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5427,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine

(e-post XXX);

Kostja: XX (isikukood: XXX, elukoht avalduses: xxx,

registris elukoht puudub, viimane lisa-aadress: XXX, tegelik

elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 404 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ hagi XX vastu.

2. Välja mõista XX-ilt (XX) B2 Impact OÜ kasuks ESTO AS ja kostja vahel 21. märtsil 2023

sõlmitud tähtajatust krediidiliini lepingust nr 15781401735 tulenev võlgnevus 4050 eurot

(millest 4000 eurot põhivõlg; 15 eurot meeldetuletuskirjade tasu ning 35 eurot

sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi XX vastu intressi 460,20 eurot ja viivise 599,89 eurot

väljamõistmiseks.

4. Jätta XX kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning hageja tasutud riigilõivust 490

eurot. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 595 eurot

(riigilõiv).

6. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude

katteks välja 490 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 490 eurot) on XX kohustatud

tasuma B2 Impact OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

(s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates

Tsiviilasi nr 2-23-141606(2)

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsuse tegemise ajal kehtiv

viivisemäär on 10,15% aastas).

8. Muude kättetoimetamisviiside ebaõnnestumisel toimetada XX-ile kohtuotsus kätte avalikult

otsuse resolutsiooni punktide 1-7 ja edasikaebamise korra avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Kohtuotsus loetakse avaliku kätte toimetamise

korral kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. B2 Impact OÜ esitas 12. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt XX-ilt 4929,28 euro saamiseks. 13. oktoobril 2023 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 13.

novembril 2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus käsitles maksekäsu kiirmenetluse

avaldust puudustega hagiavaldusena. Kohus määras hagejale tähtaja põhjendatud nõude

esitamiseks hagivalduse vormis ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 15. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX vastu

põhivõlgnevuse 4000 eurot, intressi 495,60 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot,

sissenõudekulude 35 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

882,35 eurot väljamõistmiseks. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista hagi esitamisel

tasutud riigilõivu 595 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest.

3. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel kanti kostjale 21. märtsil 2023 sõlmitud krediidiliini

lepingu nr 15781401735 alusel üle 22. märtsil 2023 laenusumma 4000 eurot. Kostja kohustus

tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist,

kuid vähemalt 10 eurot. Kostja ühtegi tagasimakset ei teinud. Kostja rikkus omapoolseid

kohustusi, olles alates aprillist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.04.2023, 15.05.2023,

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-23-141606(2)

15.06.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja saatis kostjale 30.06.2023 iseteeninduse kaudu

kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile zamkovojvadim4@gmail.com

lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni

14.07.2023. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust.

Krediidiandja saatis 17.07.2023 kostja e-posti aadressile teate lepingu ülesütlemise kohta ja nõudis

kogu laenu tagastamist. 08.08.2023 teatas Esto AS kostjale, et on loovutanud nõuded OK Incure

OÜ-le (hagejale, uue ärinimega B2 Impact OÜ).

4. Hageja leiab, et krediidiandja ESTO AS on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega.

Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning

finantskohustusi laenutaotlusel esitatud andmete, Pensionikeskuse sissetulekute väljavõtte ja

avalike andmebaaside (Maksehäireregister ja Taust.ee) põhjal. Kostja teatas enda sissetulekuteks

1000 eurot kuus („user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“). Pensionikeskuse andmete

alusel arvestas krediidiandja kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 1058,48 eurot.

Oma finantskohustuste suuruseks märkis kostja 0 eurot („user profile expenditure monthly“ ehk

igakuised väljaminekud“), kuid analüüsi käigus võttis krediidiandja arvesse kostja kohustusi

summas 200 eurot ning tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi

majapidamisele 234 eurot. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse

kuus 132 (krediidilimiit 4000 eurot*0,11%*30 päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma

tagasimakse 66,67 eurot, kokku 198,67 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja

kohustused suurusjärgus 37,66% ((198,67+200)/1058,48*100). Hageja arvates on see äärmiselt

mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste

tasumist jäi kostjale tema sissetulekutest kasutada majapidamiskulude määr. Krediidiandja on

saanud muu kogutud teabe alusel laenusaaja krediidivõimelisust hinnata ning seega ei ole

krediidiandja kohustatud tuginema konto väljavõttele. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele

teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 4000 eurot (väljastatud krediit 4000

eurot, tagasimaksed puuduvad).

5. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 37,8% aastas. Krediidilepingu nr

15781401735 krediidi kulukuse määr on 45,09% aastas. Krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 5258,08 eurot. Krediidi kulukuse määr on

arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,8% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib

muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 eurot; kogu krediidilimiit võetakse

kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu

tingimustega. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse)

fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil

sõltuvalt Eesti Panga poolt vahetult enne 1. jaanuarit ja 1. juulit oma veebilehel avaldatavast

viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordsest määrast.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras alates

lepingu sõlmimisest 21.03.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.07.2023 arvestatud intressi 495,60

eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel, mille kohaselt

võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, eeldusel, et ta on saatnud enne ühe tasuta

meeldetuletuse. Laenuandja on edastanud kostjale kokku 6 meeldetuletuskirja, millest 3 olid tasuta

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-23-141606(2)

ja 3 tasulised: 29.05.2023 tasuta ja 05.06.2023 tasuline (5 eurot); 12.06.2023 tasuta ja 14.06.2023

tasuline (5 eurot); 26.06.2023 tasuta ja 29.06.2023 tasuline (5 eurot).

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot. Vastavalt VÕS § 113² lg 2 p-le 3 ja

tarbijakrediidi teabelehe punktile 3 on maksete tasumata jätmise korral krediidiandjal õigus nõuda

kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud

piirmääradega. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust

kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile.

Hageja saatis kostjale 09.08.2023 nõude loovutuskirja maksumusega 25 eurot, lisaks saatis

kostjale korduvad meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega 04.09.2023 maksumusega 5

eurot ja 03.10.2023 maksumusega 5 eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

882,35 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

18.07.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.02.2024 lepingus kokkulepitud intressimääras 37,8%

aastas. Edasist viivist hageja ei nõua.

10. Hageja taotles asjas TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Pärnu Maakohus võttis 20. märtsil 2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 12. aprillil 2024

tema toonases viibimiskohas Tallinna Vanglas. Hagile vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg

möödus 26. aprillil 2024 kell 24.00, kostja kohtule midagi ei esitanud.

12. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2).

Kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma

praktikas on korduvalt selgitanud, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja

keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //…// Tagaseljaotsusega ei

või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi

jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm

03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16). Viidatud lahendis on lisaks selgitatud, et muu hulgas

tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel.

Riigikohus märgib (p 13), et „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on

asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele

sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10,

p 14, RKTK 05. aprilli 2017 otsus nr 3-2-1-17-17, p 20).“

Eeltoodu ja TsMS § 404 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja teeb sisulise

lahendi. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt

TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

13. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Esto AS ja kostja vahel 21. märtsil 2023 sõlmitud

tähtajatu krediidiliini leping nr 15781401735. Ei saa olla vaidlust, et hageja õiguseelneja andis

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-23-141606(2)

kostjale krediiti oma majandus- ja kutsetegevuse raames, kostja on VÕS § 1 lg 5 tähenduses

tarbija ehk füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega. Seega on leping kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja § 402 lg 1

alusel tarbijakrediidilepinguna.

14. Krediidilepingu alusel on krediidiandja põhikohustus anda krediidisaaja käsutusse rahasumma,

krediidisaaja põhikohustus on maksta krediidi kasutamise eest tasu ja krediidisumma tagastada.

Krediidiandja on oma kohustuse täitnud ja kokkulepitud summa 4000 eurot kostjale üle kandnud.

Kostja rikkus krediidisaaja kohustusi, ei teinud lepingu täitmiseks ühtegi makset ega asunud

lepingut täitma ka krediidiandja määratud täiendava tähtaja jooksul, mistõttu krediidiandja ütles

lepingu üles. Krediidiandja on kostja vastu olevad nõuded loovutanud hagejale.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS

§ 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

15. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks. Kohus peab ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta neid asjaolusid kontrollima. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Ka Euroopa Kohus on oma praktikas selgitanud, et liikmesriigi

kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

16. Krediidi kulukuse määr. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei

võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise

iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 406 lg 1 p 1 järgi

krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase

protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad

oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

17. Hageja esitatud andmetel sai kostja 21. märtsil 2023 sõlmitud krediidilimiidi lepingu alusel

laenu kokku 4000 eurot intressimääraga 37,8% aastas, muid tasusid ei lisandunud. Laenulepingu

kohaselt tuli kostjal annuiteetmaksete põhimõttel tagastada laen ja tasuda intressi krediidiandja

esitatud arvete alusel, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks oli 60 kuud (kogu krediidi

kasutuselevõtu järel oli märtsis 2023 minimaalne kuumakse 198,67 eurot (dtl 39). Krediidi

kogukuluks on hagiavalduses ning lepingus standardinfo teabelehel (dtl 52) märgitud 5258,08

eurot, aastaintress 37,8% ja krediidi kulukuse määraks 45,09% krediidilimiidiga 4000 eurot

(hagiavalduse p. 1.2 - dtl 32, teabeleht - dtl 52). Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse

määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (krediidisumma, tagasimaksete

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-23-141606(2)

arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr samuti 45,09%. Krediidiliini lepingu sõlmimise

ajal märtsis 2023 kehtis Eesti Panga poolt 30.11.2022 avaldatud krediidi kulukuse määr 15,31%,

selle kolmekordne määr oli 45,93%. Vaidlusaluses lepingus krediidi kulukuse määr on seega

lubatud piirmäärast madalam ning VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu tühisuse

alust ei esine.

18. Vastutustundlik laenamine. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast

teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-

test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

19. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb tarbijakrediidilepingute sõlmimiseks krediidiandjal

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-

21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

20. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud

andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Üksnes pensioniregistri sissemaksetest järeldatav

sissetuleku olemasolu ning maksehäirete puudumine ei võimalda jõuda järeldusele, et kostja oli

tegelikult krediidivõimeline. Hageja väidab, et pensioniregistri andmete alusel krediidiandja

arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 1058 eurot, kuigi kostja ise teatas enda sissetulekuks

1000 eurot. Kostja majapidamiskuludeks arvestas krediidiandja enda äranägemise järgi

mõistlikuks summaks peetava 234 eurot, kostjalt selle kohta andmeid küsimata. Kostja

finantskohustusteks arvestas krediidiandja kostja väidetud 0 euro asemel 200 eurot. Kostjale antud

krediidi tagasimakse oli 198,67 eurot kuus. Hageja väidetel kujunes eeltoodud andmete põhjal

kostja vabade vahendite suuruseks 37,8% sissetulekust (hageja märkis, et kostjale jäi peale

krediidikohustuste täitmist kasutada majapidamiskulude määr) (hagiavalduse p. 3.6, dtl 163).

Eeltoodud arvutustest nähtub, et kostja krediidivõime analüüs on sisustatud hüpoteetiliste

andmetega ja ebausaldusväärne.

Hageja märkis, et krediidiandja ei pidanud kostja pangakonto väljavõtte küsimist vajalikuks, kuna

sai andmed kostja maksevõimelisuse kohta muudest allikatest. Hagiavaldusele on lisatud (lisad 9 –

11, dtl 87 - 90) lisana nr 9 fail pealkirjaga „Lisa 9- laenutaotlus ja RR väljavõte“, mille sisuks

eeldatavalt krediidiandja infosüsteemi töödeldud andmetega inglise keelne dokument pealkirjaga

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-23-141606(2)

„Loan #15781401735“. Lisaks fragment teadmata päritoluga dokumendist, mille hageja väidab

olevat laenuandja päringu vastuse pensioniregistrist saadud kostja maksuandmetele, ning teadmata

kuupäeval ja tuvastamatu isiku kohta tehtud väljavõte maksehäireregistri ja Taust.ee süsteemist.

Ühtegi üheselt kostjaga seostatavat tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

kinnitamiseks hageja tegelikult ei ole esitanud.

21. Eelneva alusel kohus leiab, et krediidiandja ei ole vajaliku hoolsusega kontrollinud kostja

krediidivõimelisust ja rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Seda, et kostja

tegelikkuses ei olnud suuteline võetud krediiti tagasi maksma, tõendab ka see, et kostja ei teinud

lepingu täitmiseks ühtegi makset. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise

rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4062 lg 3

neljanda lause kohaselt peaks krediidiandja sel juhul uuesti määrama tagasimaksed, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seda

hagejale selgitanud 25. jaanuaril 2024 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 21-24).

Hageja teatas kohtule, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral palub hageja

alternatiivselt kostjalt välja mõista põhivõla 4000 eurot. Hageja osamaksete ümberarvestust ei

teinud.

22. Kuna kostja krediidilepingu sõlmimisest alates kuni ülesütlemiseni juulis 2023 krediidiandjale

ühtegi tagasimakset ei teinud, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ja osamaksete

uuesti määramata jätmine ei mõjuta lepingu ülesütlemise kehtivust ega põhivõla sissenõutavust:

kostja oleks ka osamaksete ümberarvestamise korral nelja järjestikuse osamaksega võlgnevuses

ning krediidiandjal krediidilepingus kokkulepitust ja VÕS § 416 lg-st 1 tulenev alus leping üles

öelda. Nimelt krediidiandja saatis 30. juunil 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis

kahenädalase tähtaja tasuda võlgnevus 14. juuliks 2024. Selleks ajaks oli kostja võlgnevuses

esimese nelja osamakse tasumisega (aprill – juuli 2023) ning lepingu ülesütlemise esmane eeldus

täidetud. Kuna kostja ka täiendava tähtaja jooksul võlga ei tasunud, saatis krediidiandja 17. juulil

2023 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhivõla osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4000

eurot.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt

intressi ja viivist lepingus kokkulepitud määras. Hageja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise puhuks esitanud seadusjärgses määras intressi ja viivise väljamõistmise

nõuet ega ole esitanud vastavaid arvestusi. Seetõttu kohus jätab hageja intressi ja viivisenõude

rahuldamata.

24. Kohus leiab, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on krediidiandjal

õigus nõuda kostjalt võlgnevuse meelde tuletamiseks ja võla sissenõudmiseks tehtud kulutusi

seaduses ettenähtud korras. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hagiavalduse kohaselt sissenõudekulud on kokkulepitud tarbijakrediidi teabelehe p-s 3. Kostjale

saadeti pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja: 09.08.2023 meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot, 04.09.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 03.10.2023

hagihoiatus meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud

meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud

krediidiandja meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot (3 x 5 eurot 05.06.2023, 14.06.2023 ja

26.06.2023 kirjadelt).

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-23-141606(2)

Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine

25. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda

26. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud.

27. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 595

eurot on vaieldamatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Riigilõivu suurus on seaduses

kindlaks määratud, riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus.

28. Kohus leiab aga, et hagi osalist rahuldamist arvestades on põhjendatud jätta kostja kanda

hageja tasutud riigilõivust osa, mis vastab rahuldatud nõuete alusel määratava hagihinnaga hagi

esitamisel nõutava riigilõivu suurusele. Rahuldatud nõuete alusel määratav hagihind oleks 4050

eurot ja sellise hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv on 490 eurot. Kohus mõistab selle summa

kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt ja vastavalt hageja taotlusele kohus märgib kohtuotsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

8 (8)