3-25-3067/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-3067

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada

nõuetekohased kambritingimused

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. veebruari

2026. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2026. a

määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

2. Rahuldada kaebaja taotlus ja asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 X.X.-i suhtes

alates 1. augustist 2025 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist kuni asjaolude äralangemiseni.

2. X.X. esitas 3. augustil 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud vaide, sest kaebaja

paigutati kambrisse S5 K-301, kus puudub valgustus, kambriterminal ei tööta, meedik ei käi

regulaarselt tervist kontrollimas, WC-l puudub uks, voodinaril puudub redel. Lisaks ei tagatud

kaebajale duši võimalust, ta pidi olema kolm ööpäeva ilma voodivarustuseta ja teine

kinnipeetav lõhkus korduvalt voodivarustust. Kuna lukustatud režiimi tingimused on

ebainimlikud, peab vangla tagama kambri, mis ei alandaks kinnipeetavat.

3. Tartu Vangla tagastas 8. septembri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3 X.X.-i vaide

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, kuna samas asjas toimus kohtumenetlus.

Tartu Halduskohus tegi 7. augustil 2025 kohtuasjas nr 3-25-2552 määruse ning asja

materjalidest nähtub, et kaebaja menetluslikud taotlused on kaebuse raames samasisulised

vaide ja vaide lisadega.

4. X.X. esitas 16. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada,

kas Tartu Vangla otsus nr 1-8/2-25/176-3 kaebaja vaide tagastamise kohta oli õiguspärane või

õigusvastane ning kui otsus oli õigusvastane, siis kohustada vanglat kaebaja vaiet uuesti läbi

vaatama. Tartu Vangla tagastas vaide õigusvastaselt, kuna kohtumenetluses oli ainult kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus, mille menetlus on tänaseks lõppenud. Vangla paigutas kaebaja 1.

augustil 2025 S5 osakonna kambrisse nr 301, mis ei vastanud tingimustele, sest selles puudus

valgustus, kambriterminal ei töötanud ning kaebaja oli ligikaudu 30 tundi ilma madratsi, teki

ja padjata. Samuti ei olnud WC privaatne, kuna puudus uks.

5. Tartu Halduskohus võttis 5. veebruari 2026. a määrusega haldusasjast nr 3-25-4274

käesoleva asja juurde Tartu Vangla 1. augusti 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/179, 11. novembri

2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/248 ja 30. jaanuaril 2026 esitatud vastuse kaebusele

(resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2) ja jättis X.X.-i taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).

5.1. Halduskohus leidis, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist

seoses kaebaja vaide tagastamisega 8. septembri 20205. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3.

Arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-t 2 on kaebaja eesmärgi

saavutamiseks sobivamaks õiguskaitse vahendiks kohustamiskaebuse esitamine. Kohtule ei

nähtu, et vaideotsus saaks eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. Seega mõistab kohus, et

kaebaja ei soovi eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamist, vaid kaebaja tahe on suunatud

põhivaidluse esemele. Kohtu hinnangul puudutab vaidlus seda, millisel viisil täiendavaid

julgeoleku abinõusid rakendati ja kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist tagada kaebajale

nõuetekohane kamber, s.o kamber, kus on piisav valgustus, töötav kambriterminal, WC-l uks,

narivoodil redel ning terve voodipesu.

5.2. Halduskohus leidis, et Tartu Vanglal puudus alus kaebaja vaide tagastamiseks. Kaebaja

viitas õigesti, et asjas nr 3-25-2552 lahendas kohus vaidemenetluse ajal kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlust. Seega HMS § 79 lg 1 p 5 mõttes ei toimunud kohtumenetlust, mille

raames oleks sisuliselt lahendatud kaebaja nõuet. Vanglal puudus vaide tagastamise alus.

Vangla tagastas vaide õigusvastaselt ning kaebus on halduskohtus lubatav.

5.3. Halduskohtu hinnangul on kaebuse aluseks olevad asjaolud võrreldes kohtusse kaebuse

esitamise ajaga muutunud. Tartu Vangla kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeoleku

abinõusid 1. augusti 2025. a käskkirjaga ning lõpetas täiendavate julgeoleku abinõude

kohaldamise 11. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/248. Kaebaja paigutati 1. augustil

2025 eluosakonna S5 kambrisse nr 301 ja seejärel 5. augustil 2025 eluosakonna S5 kambrisse

nr 302. Kaebaja vaidlustas puudulikke kambritingimusi 3., 5. ja 10. augustil 2025 ehk ajal,

mil kaebaja viibis kambrites nr 301 ja nr 302. Kaebaja paigutati 3. septembril 2025 ümber

eluosakonna S8 kambrisse nr 473 ning selle kambri tingimuste kohta ei ole kaebaja vaidluse

raames vanglale kaebusi esitanud. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega nõutud eesmärgi,

kui kaebaja paigutati ümber uude kambrisse ning puudub vajadus vangla kohustamiseks

parandada kaebaja kambritingimusi kambrites nr 301 ja nr 302. Kohtule teadaolevalt ei

ähvarda kaebajat lähitulevikus vaidlusalustesse kambritesse paigutamine. Kaebaja on

saavutanud eesmärgi, mida kohustamisnõudega taotles. Kaebaja kaebus on ammendunud ning

kaebuse rahuldamine ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

5.4. Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud vaides selgesõnaliselt väljendanud, et ei soovi

praeguses vaidluses kahju hüvitamist ning esitab kahjunõude eraldiseisvalt. Seega ei ole

praeguses asjas vajalik kaebaja õiguste kaitseks tuvastamisnõudele üle minna, kaebaja saab

kaitsta oma õigusi hüvitamiskaebuse raames. Kaebaja on kohtule juba esitanud käskkirja nr 2-

25/1-2/179 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvaid hüvitisenõudeid

(nt haldusasi nr 3-25-4514).

5.5. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse, mistõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

6. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada; rahuldada määruskaebus; jätkata menetlust haldusasjas

õigusvastasuse tuvastamiseks, millega Tartu Vangla tagastas kaebaja vaide õigusvastaselt;

saata asi tühistatud osas tagasi Tartu Halduskohtule menetlemiseks ning märkida kaebaja nimi

kohtulahendis tähemärgiga X.

6.1. Kaebaja leiab, et halduskohus ei jaganud menetluses kaebajale piisavalt vajalikke ja

asjakohaseid selgitusi ning seetõttu on määrus kaebaja jaoks osaliselt üllatav.

Selgitamiskohustus on halduskohtumenetluse üldine põhimõte, mille täitmata jätmine on väga

selge menetlusõiguse normide rikkumine.

6.2. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust omapoolsete selgituste ja vastuväidete

esitamiseks. Kohus ei selgitanud, milline nõue on kaebaja jaoks tulemuslikum.

6.3. Halduskohus jõudis valele järeldusele, et kaebaja ei soovi eraldiseisvalt vaidlustada vaide

tagastamist. Kaebaja soovib vaidlustada vaide tagastamist. Tartu Vangla tagastab vaideid

kergekäeliselt ja see rikub oluliselt isikuõigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus menetluse

lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

9. Ringkonnakohus mõistab sarnaselt halduskohtuga, et kaebaja eesmärgiks oli nii vaide- kui

ka kohtumenetluses konkreetse kambri tingimuste parandamine. Asja materjalidest ei nähtu,

et kaebaja vaidlustaks tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja

pidas inimväärikust alandavaks viibimist kambris, kus ei ole piisavat valgustust, töötavat

kambriterminali, WC-l puudub uks, narivoodil puudub redel ja voodipesu on rikutud ning

juba vanglale esitatud vaides taotles ta sisuliselt kambritingimuste parandamist. Ka Tartu

Vangla 8. septembri 2025. a otsusest nr 1-8/2-25/176-3, millega vangla tagastas kaebaja

vaide, nähtub, et vangla lahendas kaebaja vaiet seoses kambri tingimustega. Tartu Vangla

märkis, et vaide esitajal on subjektiivne õigus nõuda kambri tingimusi, mis on ette nähtud

õigusnormides, kuid kui kambri tingimused ei vasta nõuetele näiteks vara lõhkumise tõttu, siis

tuleb arvesse võtta ka sellisele sündmusele reageerimiseks vajalikku mõistlikku aega. Vangla

esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja ise ja tema kambrikaaslane lõhkusid kambri sisustust ja

tekitasid kambris olukorra, milles viibimist peab kaebaja ebainimlikuks ja inimväärikust

alandavaks.

10. Kaebuses halduskohtule taotleb kaebaja tuvastada, kas vaide tagastamine oli õiguspärane

või õigusvastane ning vaide õigusvastase tagastamise korral kohustada vanglat vaidemenetlus

uuesti läbi viima. Halduskohus selgitas vaidlustatavas määruses (p 8) HKMS § 45 lg-te 2 ja 4

regulatsioone ja leidis, et vaideotsus ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda ning tõhusaim

õiguskaitsevahend kaebaja eesmärgi saavutamiseks on kohustamiskaebus. Määruskaebuses

jääb kaebaja endale kindlaks, et ta soovib vaidlustada vaide tagastamist ja halduskohus jõudis

ebaõigele järeldusele. Halduskohus viitas õigesti HKMS §-s 45 sätestatud kaebeõiguse

piirangutele tuvastamiskaebuse esitamisel. Kaebajal kaebeõiguse olemasoluks ei ole piisav ka

üksnes kaebaja soov tuvastada vaide tagastamise õigusvastasus, kuna see ei paranda kaebaja

õiguslikku olukorda. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui halduskohus oleks võtnud

menetlusse kaebaja esitatud tuvastamiskaebuse ja selle rahuldanud, ei annaks see kaebajale

tema soovitud eesmärki, s.t ei tagaks paremaid kambritingimusi.

Halduskohtu määrus võis olla kaebajale üllatuslik põhjalike juriidiliste eriteadmiste

puudumise tõttu, kuid halduskohus selgitas väga põhjalikult kohtumenetlusele sätestatud

tingimusi ja erisusi ning täitis määruses toodud põhjendustega ka selgitamiskohustuse. Kuna

halduskohus tuvastas asjaolud, mille alusel oli põhjendatud menetlus lõpetada, siis ei pidanud

halduskohus ka kaebajat eelnevalt ära kuulama või andma selgituste kirjalikult esitamiseks

täiendavat tähtaega. Samas jõudis halduskohus määruse põhjenduste p-s 12 järeldusele, et

Tartu Vanglal puudus alus kaebaja vaide tagastamiseks ja vangla tagastas vaide

õigusvastaselt. Sellega sai kaebaja vastuse enda küsimusele vaide tagastamise õiguspärasuse

kohta.

11. Vaidluse asjaolusid arvestades lõpetas halduskohus haldusasja menetluse õiguspäraselt.

Kaebaja suhtes lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine pärast kaebuse esitamist

halduskohtule ja kaebaja ei viibi enam kambris, milles valitsenud tingimusi ta soovis kohtu

kaudu parandada. Seega muutunud asjaolude tõttu ei ole kaebaja esitatud kaebuse

menetlemine enam põhjendatud ega saa kuidagi kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutada.

Menetluse lõpetamise tõttu puudus halduskohtul vajadus lahendada kaebaja taotlus kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jättis selle taotluse

õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 5. veebruari 2026. a

määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt

väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

12. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse ja asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse

avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt)