3-26-1276/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1276

Määruse kuupäev

29. aprill 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

E.S riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.S taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotleja esindajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. E.S esitas esindaja vahendusel 28. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse

seoses Tartu Rakendusliku Kolledži 23. aprilli 2026. a käskkirjaga. Taotluse kohaselt on taotleja

viidatud käskkirjaga Tartu Rakenduslikust Kolledžist alates 24. aprillist 2026 välja arvatud.

Taotleja selgitab, et soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses, et vaidlustada kooli otsust ning

taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja leiab, et aluseid tema koolist välja arvamiseks

ei esine. Taotleja on õpingute vältel edukalt läbinud 21 õppeainet, mis kinnitab tema akadeemilist

võimekust ja tahet õppida. Taotleja selgitab, et tal on diagnoositud Aspergeri sündroom.

Õppevõlad on tekkinud järgmiste asjaolude tõttu: taotleja tervislik seisund ja sellest tingitud

keerulised sotsiaalsed olukorrad mõne õpetajaga, taotleja eripära mittearvestav õpikeskkond ja

-tingimused, kooli oskamatus arvestada taotleja vajadustega ning leida talle sobivad tugimeetmed.

Taotleja on seisukohal, et teda ei saa koolist õppevõlgade tõttu välja arvata, kuivõrd ta on

motiveeritud õppima ning tema suhtes ei ole kõiki tugimeetmeid rakendatud, sh ei ole arvestatud

tema eripäraga. Taotleja põhjendab, et on omalt poolt teinud kõik, et koolile näidata, et on

suuteline õppevõlgasid likvideerima ning on motiveeritud õppekava lõpuni tegema. Kool aga ei

ole selles osas taotlejale tuge pakkunud ega ole valmis kuulama võimalikke lahendusi, proovima

kasutamata tugimeetmeid, tegema koostööd. Taotleja koolist välja arvamine on õigusvastane.

Riigi õigusabi tagab asja sisulise ja õiglase läbivaatamise halduskohtus. Taotlejal ei ole vajalikke

teadmisi enda õiguste kaitsmiseks, mistõttu vajab ta advokaadi esindamist, mille jaoks ei ole tal

aga rahalist võimekust. Taotlusele on lisatud taotleja majandusliku seisundi teatis ning Swedbank

AS-i pangakontode väljavõtted perioodi 1. jaanuar 2026 kuni 27. aprill 2026 kohta ning

Swedbank AS-i Rahakoguja väljavõte perioodi 1. jaanuar 2026 kuni 28. aprill 2026 kohta.

Taotleja osutab, et on töötu ning pangakontole kogunenud summa on vajalik elamiseks ja

toimetulemiseks ning tekkinud kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks (hetkel veel tasumata

3487,59 eurot).

2. Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovib taotleja saada riigi õigusabi enda esindamiseks

halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 alusel on menetlusabi

riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei

pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lõike 2 kohaselt menetlusabi andmisele

advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd

riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lõike 1 kohaselt arvestatakse taotleja

majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate

perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu,

eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

5. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustavad taotleja sissetuleku

sotsiaaltoetused riigilt ning kohalikult omavalitsuselt summas 300 eurot. Ühes teatisega kohtule

esitatud taotleja Swedbank AS-i pangakonto EE672200221067583886 väljavõttest nähtub, et

taotleja saab töövõimetoetust keskmiselt 384,15 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 35 eurot kuus, kokku

seega igakuiselt umbes 419,15 eurot. Järelikult on taotleja majandusliku seisundi teatises oma

sissetulekut näidanud tegelikust väiksemana. Taotleja on majandusliku seisundi teatises märkinud,

et tema igakuised vältimatud püsikulutused on järgmised: üür 300 eurot, kommunaalmaksed

45‒127 eurot ja kulutused transpordile 20 eurot. Vastavate kulutuste tegemine nähtub ka taotleja

pangakontode väljavõtetelt (eluasemekulud on kantud OÜ-le Wisepoint).

6. RÕS § 7 lõike 1 punkt 3 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud

õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud

käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Kohtule esitatud Swedbank AS-i Rahakoguja

konto EE312200222084825377 jääk oli 28. aprilli 2026. a seisuga 7849,61 eurot. Swedbank AS-i

pangakonto EE132200221050404024 väljavõtte lõpus kajastatud kõikide väljaminekute ja

sissetulekute suhtest nähtub, et selle konto jääk oli 27. aprilli 2026. a seisuga 971,84 eurot. Seega

oli taotlejal enne kohtule riigi õigusabi taotluse esitamist pangakontodel kokku 8821,45 eurot. See

summa on piisav, et tasuda tekkinud õigusabikulude võlg ja kanda ka tulevikus mõistliku

suurusega õigusabikulud. Kui taotleja olemasolevast rahast arvata maha nimetatud õigusabikulud,

jääks taotlejale piisavalt raha lihtsaks toimetulekuks. Lisaks laekub taotlejale igakuiselt umbes

419,15 eurot, mis katab sõltuvalt kuust kas täielikult või suures osas tema igakuised vältimatud

püsikulutused. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada taotleja majanduslikku seisu selliseks, et

see annaks aluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punkti 3 alusel rahuldamata.

7. Mis puutub kaebuse esitamisse, siis taotlejal tuleks Tartu Rakendusliku Kolledži 23. aprilli

2026. a käskkiri vaidlustada 30 päeva jooksul selle saamisest. Nõuded kaebusele on toodud

HKMS §-des 37–39. Kohus on seisukohal, et taotleja võib esitatavas kaebuses kasutada riigi

õigusabi taotluses toodud põhjendusi, kuna need on piisavalt arusaadavad. Kohus peab vajalikuks

siinkohal selgitada, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus

kompenseerivad kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised või õigusharidusega esindaja.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja

§ 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)