1-25-4423/31 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-25-4423

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026, Rapla

Kriminaalasja number

1-25-4423 (24263050401)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Mardo Merila süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Merike Lugna

Süüdistatav

Kaitsja

Kannatanud

Tsiviilkostja

Mardo Merila, isikukood: 50410030837; elukoht: XXX ;

EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; varem

karistamata.

vandeadvokaat Indrek Sirk kokkuleppel

XX , XX ja XX, esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp

ERGO Insutrance SE, esindaja Vaho Vahkal

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §- dest 306, 309, 310-313, 315, 180 lg

1 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Mardo Merila KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm)

aastat vangistust.

2. KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata,

kohe kuulub kandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

3. Vangistus 2 (kaks ) aastat ja 9 (üheksa) kuud jäetakse täitmisele pööramata, kui

Mardo Merila ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

Lk 1 / 18

1-25-4423

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Mardo Merila kohustatud:

1) elama oma alalises elukohas: XXX ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 8 alusel kohustada Mardo Merilat osalema kriminaalhooldaja poolt

määratud sotsiaalprogrammis.

5. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 8.04.2026.

Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse kohtuotsuse

jõustumisest.

6. KarS § 50 g 1 p 1 alusel võtta Mardo Merilat lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos

vangistusega laieneb lisakaristus kogu vangistuse kandmise ajale ja lisaks

kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

7. Tsiviilhagid:

7.1.Rahuldada kannatanu XX-i tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning mõista

solidaarselt Mardo Merilalt ja Ergo Insurance SE-lt välja XX-i kasuks 7000

eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s

1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates 8.04.2026 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

7.2. Rahuldada kannatanu XX-i tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning mõista

solidaarselt Mardo Merilalt ja Ergo Insurance SE-lt välja XX-i kasuks 7000 eurot

mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates 8.04.2026 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

7.3. Rahuldada kannatanu XX-i tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning mõista

solidaarselt mõista solidaarselt Mardo Merilalt ja Ergo Insurance SE-lt välja XX-i

kasuks 9000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates

8.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

8. Asitõendid:

8.1. XXle kuuluv sõiduk Ford Focus C-Max reg. märgiga xxx, mis on teisaldatud

Politsei- ja Piirivalveameti parklasse Tallinnas Rahumäe tee 6 (II kd tl 22)

tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule tagastada.

8.2. Jalgratas Rocky ja 2 valget jalatsit (pakend 1), jalgratas Dawes Discovery Sport 3

(pakend 2) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele

tagastada.

8.3. Sõidukilt Ford Focus c-Max reg nr xxx võetud värviproovid (2 pakendit) tuleb

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Lk 2 / 18

1-25-4423

9. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Mardo Merilalt riigituludesse

menetluskuluna 2816 eurot: ekspertiiside tegemise kulu 1397 eurot ja sundraha 1419

eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteist)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuiselt kuulub

tasumisele 234,67 eurot (v.a viimasel kuul 234,63 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE522200221013264447 Swedbank AS,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS.

Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700012467. Selgituseks märkida:

menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Mõista KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 182 lg 2 alusel Mardo Merilalt ja tsiviilkostjalt Ergo

Insurance SE solidaarselt välja kannatanute XX-i, XX-i ja XX-i kasuks menetluskulude

katteks 12 375,62 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, prokurör ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult

teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates

08.04.2026. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 29.04.2026 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja

kantseleist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Süüdistus

Mardo Merila anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, selles, et tema juhtides 02.08.2024 kella 22:17 paiku Rapla maakonnas Rapla

vallas Sikeldi külas Rapla-Varbola tee 5 kilomeetril suunaga Rapla poole mootorsõidukit Ford

Focus reg.nr xxx rikkus mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid, millega

põhjustas kannatanu XX-ile tervisekahjustused ja kannatanu XX surma.

Kohtuliku uurimise lõpus esitas prokurör Mardo Merilale KrMS § 268 lg 2 alusel muudetud

süüdistuse KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt

rikkus Mardo Merila mootorsõiduki juhina tahtlikult LS § 33 lg 11 p-s 1 sätetatud keeldu ning

ettevaatamatusest LS § 14 lg 2, LS § 16 lg 1, LS § 35 lg 1, LS § 45 lg 12 ja LS § 50 lg 3 p 1

nõudeid, põhjustades sellega XX-ile tervisekahjustused ja XX-i surma.

Muudetud süüdistuse kohaselt kasutas Mardo Merila 02.08.2024 kella 22:17 paiku Rapla

maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas Rapla-Varbola tee 5 kilomeetril suunaga Rapla poole

mootorsõiduki Ford Focus reg.nr xxx juhtimise ajal mobiiltelefoni, vesteldes Snapchati

keskkonnas, mistõttu liikus hooletusest sõiduautoga teepeenra asfaltkattega osale ning ei

kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis oleks võimaldanud tal seisma jääda eespool

Lk 3 / 18

1-25-4423

nähtavuse piires teel oleva takistuse ees ning ei märganud temaga samas suunavööndis üksteise

järel sõitvaid kahte jalgratturit, vaid sõitis mootorsõidukiga tagant otsa sõiduraja parempoolse

serva ja teepeenra asfaltkattega osal liikunud jalgratturitele XX-ile ja tema ees liikunud XX-ile.

XX sai otsasõidu tagajärjel tervisekahjustused ning XX hukkus liiklusõnnetuses saadud

vigastuste tagajärjel sündmuskohal.

Mardo Merila rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, mis keelab juhil tegeleda juhtimise

ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada

telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Samuti

rikkus Mardo Merila ettevaatamatusest LS § 14 lg 2, LS § 16 lg 1, LS § 35 lg 1, LS § 50 lg 3 p 1

nõuet ning lisaks LS § 45 lg 12 nõudeid, mille kohaselt teepeenral ei tohi

mootorsõidukiga sõita, va seaduses sätestatud juhtudel peatumiseks ja parkimiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Mardo Merila tunnistas ennast süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, kuid ta ei tunnistanud, et

kasutas sõidu ajal mobiiltelefoni suhtlemiseks XX-iga . Mardo Merila loobus kohtuistungil

ütluste andmisest ning kohus võttis KrMS § 294 p1 alusel tõendina vastu tema poolt kohtueelses

menetluses kahtlustatavana antud ütlused. (II kd tl 105-107 ja tl 109-110).

2. Mardo Merila poolt 14.08.2024 kahtlustatavana antud ütlused on kokkuvõtlikult järgmised.

Mardo Merila sai esmase juhiloa 21.11.2023. XX-il 02.08.2024 otsustas ta minna Raplasse XX-

ilt e-sigaretti ostma ja poodi. Oli juba pime aeg. Mardo Merila võttis isale kuulunud sõiduki,

enne, kui auto juurde läks, kirjutas ta XX Snäppi, et hakkab liikuma ning enne sõitma hakkamist

pani mobiili sõiduki keskkonsooli telefoni hoidikusse. Mardo Merila keeras Kodilast vasakule

suurele teele Rapla poole, tee oli tuttav, sõiduki kiirus 90 km/h. Teeolud olid kuivad, oli pime

aeg ning ta kasutas täistulesid. Jõudes sündmuskoha lähedusse, 150 meetrit Kodila poole nägi ta

tumedat kogu, ülakeha, enda sõidusuunas parempoolse tee märgistuse juures. Mardo Merila tegi

sõidukiga põike vasakule, olles vasakpoolsete ratastega vastassuunas, aeglustas hoogu, võttis jala

gaasipedaalilt ja sõitis edasi. Mardo Merila jälgis tumedat kogu ja arvas, et saab sellest ilusti

mööda aga jõudes kogule lähemale nägi järsku esiklaasis paremal pool nägu ja silmi, mis

vaatasid temale otsa. Koheselt peale seda toimus kokkupõrge, ta sai aru, et oli inimesele otsa

sõitnud. Mardo Merila hakkas pidurdama, tõmbas paremale tee äärde, jooksis autost välja. Ta

kuulis karjumist, kraavis oli poiss, kellel oli jalaga midagi halvasti, jalgratast nägi samuti. Poisil

oli telefon käes ja hädaabinumber sisestatud aga ta ei olnud jõudnud sellele vajutada. Mardo

Merila küsis, kas tema helistab, poiss andis telefoni. Ta liikus telefoniga tee poole ja märganud

teist jalgratast, läks paanikasse ning hakkas teist kannatanut otsima. Mardo Merila leidis

kannatanu kraavist, kannatanu silmad liikusid aeglaselt, suust ja ninast tuli verd. Kui Mardo

Merila poisi juurde jõudis oli 112 juba vastanud, ta küsis, mida peab tegema, andis kogu aeg

infot, milline kannatanu seis on, ta oli šokis ja värises, kuid püüdis teha kõike, mida öeldi. Kui

politsei kohale oli tulnud sai ta korralduse elustama hakata, kuid kiirabi tuli ja võttis elustamise

üle. Kiirabi vaatas Mardo Merila üle ning temal lubati ära minna. Mardo Merila lahkus oma

sõidukiga, elukaaslane oli roolis. Mardo Merila ei tea, kas tema kaastundeavaldus elukaaslase

isa kaudu jõudis hukkunud poisi vanemateni, ta kirjutas ka ise kaastundeavalduse sõnumina

hukkunud poisi isale. ( sõnum II kd tl 108 ) Mardo Merila tunneb hukkunud poisi isa ees hirmu,

sest poisi isa lubas selle, kes tema pojale seda tegi, maha lüüa. 03.12.2024 kahtlustatavana

ülekuulamisel jäi Mardo Merila varem antud ütluste juurde, kuid soovis lisada, et tunneb hirmu

XX-i ees. Sotsiaalmeedias levinud videos, mille autor on XX , on sündmuskohal filmitud relva ja

haua kaevamist ning lõpus on XX-i poolt inglise keelses öeldu : „Varsti tulen“. Mardo Merila

soovib, kuid ei julge, XX vanematele silmast silma kaastunnet avaldada.

Lk 4 / 18

1-25-4423

3. 08.08.2024 vaadeldi häirekeskusele tehtud kõnet numbrilt xxx ja politsei vormikaamera

salvestisi, millelt on näha politseiametnike tegevus sündmuskohal, kuulda nende omavahelisi

vestlusi, vestlust Mardo Meriloga ning kannatanu XX-iga. (III kd tl 1-2 salvestised II kd

ümbrikus tl 208). Häirekeskusesse tehtud kõnes palub hüsteeriline helistaja kiiresti abi. Ta ütleb,

et sõitis autoga inimesele otsa, kirjeldab kannatanu seisukorda, küsib mida ta teha saab ja tohib

ning käitub seejärel vastavalt temale meediku poolt antud juhistele. Kõne viiendal minutil on

kohale jõudnud politseipatrull, teataja selgitab politseiametnikule juhtunut:„ Ma sõitsin autoga,

nad sõitsid tee ääres, ma nägin, nad keerasid nagu natuke ratastega tee peale“. Politsei

vormikaamera P17238 /39709280263 salvestiselt on näha sama hetk, samuti kuulda, kuidas

Mardo Merilo juhtunud selgitab. (salvestis väikeses ümbrikus nr 1, esimese fail algus)

Vormikaamera U01783/37611056028 salvestisel on näha ja kuulda, kuidas Mardo Merilo

selgitab juhtunut naispolitseinikule järgmiselt: „ Nad sõitsid tee ääres, ta nägi neid, üks ratas oli

valge. Üks kaldus nagu tee peale, mitte keskele, ta oli rohkem ääres. Ma tulin siiapoole natuke

oli neile suht lähedal, kui üks nagu kaldus, kas tal oli lenks või midagi või kogemata. Siis oli ees

valgus, ei näinud muud. Ratturteid nägi umbes 100 kuni 150 meetri kauguselt. (salvestis

väikeses ümbrikus nr 2, esimene fail alates 01.20 kuni 02.48 ) Samal salvestisel alates 04.30

ütles kannatanu XX politsei küsimusele vastates, et nad sõitsid tee ääres, tema sõitis rattaga

sõbra taga ja sai esimesena löögi.

4. 01.04.2025 tehtud häälekspertiisi käigus transkribeeriti politsei vormikaamera salvestis

U01783 (02.08.2024 22.39.12) 6-st minutist kuni 8-nda minutini. (II kd tl 14-19) Ekspertiisi

määrusest võib järeldada, et ekspertiisi eesmärk oli taustal rääkijate öeldu esile tuua ja selle

arusaadavust parandada. Salvestiselt on näha, et 7-l minutil vestleb autojuht, ehk Mardo Merila

(M3), taustal naisterahvaga, kes oli sündmuskohale saabunud Mardo Merila elukaaslane.

Transkribtsioon sellest vestluses on järgmine: ... lihtsalt /kaldus/ ( siia) poole/ ma ei jõudnud

enam midagi teha / ( ma nägin )… /. Kohtu hinnangul ei oma need kõnekatked Mardo Merila ja

tema elukaaslase vahelisest vestlusest tõenduslikku tähtsust ning jätab need tõendikogumist

välja.

5. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega (I kd tl 34-55) selgub, et 02.08.2024 alustati

kell 22.51, pimedal ajal, Rapla Varbola tee 5. kilomeetril sündmuskoha vaatlust. Vaatluse

käigus fikseeriti jalgrataste detailide, sõiduki parempoolse küljepeegli detaili, jalgrataste ning

kannatanute asukohad. Sõidukil reg. märgiga xxx, mis oli pärast kokkupõrget jalgratastega oli

jäänud seisma parempoolsel sõidurajal pärisuunavööndis suunaga Rapla poole, fikseeriti esiosa

paremal nähtavad deformatsioonid tuuleklaasil, kapotil, esitulel ja stangel. Kahjustada oli

saanud ka sõiduki parem rattatiib, puudu oli esimese parema rattakoopa logar. Sündmuskoha

vaatluse käik on fikseeritud sündmuskoha vaatluse protokollis ning sellele lisatud skeemil.

Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fotol nr 11 on asfaltkattega teepeenra osal fikseeritud

jälg. Järgmisel päeva hommikul käis sündmuskohal hukkunud XX isa, XX, koos sõpradega ning

üks tema sõpradest filmis asfaltkattega teepeenra osal olevat jälge. (II kd CD plaat ümbrikus tl

207, neljas video) 05.08.2024 tegi menetleja päevavalguses sündmuskoha täiendava vaatluse

täiendavate tõendite leidmiseks (I kd tl 56-61). Vaatluse käigus fikseeriti sõidutee äärest 15,1

meetri kaugusel koht, kust XX-i isa leidis hukkunule kuulunud Nike jalatsi.

6. Avariitunnustega mootorsõiduki Ford Focus C-Max reg. märgiga xxx vaatluse käigus

( I kd tl 73-120) leiti ja fikseeriti jäljed, mis viitavad kokkupõrkele jalgratastega. Sõiduki

esitiib on rebitud tahapoole, parempoolse esiukse ülaosas on deformatsioon ja kraapejäljed,

ukselingi juures on kraapejäljed. Parempoolne küljepeegel on eraldunud ning parempoolsel uksel

on näha nühkejälg. Sõiduki parempoolne esilatern on purunenud, kaitseraual kraapejäljed, kapoti

Lk 5 / 18

1-25-4423

parempoolne serv, parempoolne aknaposti ülemine pool ja katuse parempoolne esinurk on

deformeerunud. Esiklaasi parem pool on purunenud. Avariitunnustega jalgrataste Rocky MTB

10000 GT ja Dawes Discovery Sport 3 vaatluse käigus (I kd tl 121-236) leiti ja fikseeriti jäljed,

mis viitavad kokkupõrkele mootorsõiduki Ford Focus C-Max reg. märgiga xxx.

7. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr 24E-LL00020 (II kd tl 1-5 koos lisadega) antud arvamuse

kohaselt oli sõiduauto Ford Focus reg. märgiga xxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel

esimeses jalgratturiga 80 km/h ja teise jalgratturiga 75km/h. Kokkupõrgetel jalgratturitega pidi

sõiduauto liikuma teepeenra asfaltkattega osale. Kuna kokkupõrkel liikus sõiduauto teepeenrale

ei saanud jalgratturid sõiduauto juhile liiklusohtu kujutada, sõiduauto juhil olid tehniliselt kõik

võimalused jalgratturitest ohutult mööduda. Teepeenral liikuvatel jalgratturitel ei olnud põhjust

eeldada, et tagant lähenev sõiduk liiguks teepeenrale ja sõidaks neile otsa. Jalgratturitel ei olnud

enne autolt löögi saamist võimalik ohtu tajuda. Sõiduauto ja kahe jalgratta vastastikused asendid

ja paiknemine teel kokkupõrgete ajal on nähtav aktile lisatud rekonstruktsioonist salvestisel ja

rekonstruktsiooni skeemil (II kd salvestis ümbrikus tl 3 ja tl 4).

8. Ekspert XX andis kohtuistungil ütlused ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ( II kd tl 39-41).

Ekspert tegi kindlaks, et sõiduk sõitis teepeenral, läbi kokkupõrkekoha tuvastamise.

Kokkupõrkekohale viitab üks jalgrattarehvi jälg, mis pidi jääma kokkupõrke hetkel, kui jalgratta

tagaratas purunes. Seda on erinevate fotode pealt näha. Prokurör esitab fotod ( II kd tl 6-6

pöördel), ekspert kinnitab, et teepeenra asfaltkattega osal on jalgrattarehvi jälg. Prokurör näitab

kannatanu XX-i poolt menetlejal esitatud videot. (II kd CD plaat ümbrikus tl 207, neljas video)

Ekspert selgitab, et seal on näha sama jalgratta rehvi lohisemise jälge, mis eelnevatel fotodel,

võimalik on näha ka kraapejälge, mis on selle olukorra puhul üsna tüüpiline. See peaks olema

esimese, kaugemale paiskunud, ratta jälg. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol nr 11 on

fikseeritud sama jälg.

9. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis antud arvamusega ja eksperdi ütlustega kohtuistungil on

tõendamist leidnud, et Mardo Merila juhitud mootorsõiduk sõitis teepeenra asfaltkattega osale

ning seal tagant otsa sõiduraja parempoolse teepeenra asfaltkattega osal liikunud jalgratturitele

XX-ile ja tema ees liikunud XX-ile.

10. KrMS § 2911 alusel jättis kohus prokuratuuri, süüdistava ja kaitsja kokkuleppel kannatanu

XX-i ja tema isa tunnistaja XX-i ning tunnistaja XX-i ristküsitlemata ning võttis tõendina vastu

nende kohtueelses menetluses antud ütlused. Prokuratuuri, süüdistava ja kaitsja kokkuleppe

kinnitab kohtule, et kohtumenetluse pooled ei sea kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelses

menetluses antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla.

11. XX-i ütlustest (II kd tl 23-26) selgub, et 02.08.2024 hakkas kodust liikuma kell 22.00, et

minna koos Raplasse. Kui ta rattaga sõitma hakkas pime ei olnud, kannatanu rattal oli helkur nii

ees kui taga. XX tuli oma kodust, kokku said Kodila poole oleval teel Otsa bussipeatuses ja

hakkasid koos Rapla poole liikuma. Nad sõitsid koos paremal tee poolel reas, XX ees, tema taga.

Kui auto tagant tuli siis XX andis ka XX teada, nad tõmbasid ratastega rohkem tee äärde. Ühel

momendil nägi, et selja tagant tuleb auto, nägi auto tulesid, ei olnud päris pime aeg. Ütles XXle,

et auto tuleb selja tagant, liikusid üksteise järel ca 2 meetrise vahega veel rohkem tee äärde,

sõitsid tasakesi edasi, äkki sõitis auto talle otsa, vasakule poole jalga ja rattasse. Järgmisel hetkel

oli ta paremal küljel pikali kallaku peal murul koos rattaga, hoidis ratta lenksudest kinni.

Rattaga kukkumist ei mäleta ning seda, mis XXiga juhtus, ei näinud. Üritas ennast liigutada aga

ei saanud vasak jalg oli nii valus. Kui ta toibus kuulis, et auto sõidab edasi, siis kuulis

pidurdamise ja tagurdamise häält. Võttis oma telefoni ja helistas kell 22.18 numbrile 112, kõne

Lk 6 / 18

1-25-4423

algas kell 22.19. Tuli üks mees, tema nime, Mardo Merila, teab tuttavate kaudu, kes võttis temalt

telefoni ja rääkis häirekeskusega. Kannatanu arvutuse kohaselt juhtus õnnetus kell 22.16 või

22.17 ajal ning asukoht oli enne teeparanduse kollast silti. Õnnetuse ajal ei sõitnud vastu ühtegi

autot, autojuht oleks saanud neid nähes nende kõrvalt ilusti mööda sõita.

12. XX-i ütlustes ei ole põhjust kahelda. Tema ütlusest selgub, et sõiduauto kokkupõrge

jalgratastega toimus teepeenral, sama kinnitab ka ekspert oma arvamuses, sõiduauto kokkupõrge

jalgratastega teepeenral on nähtav ka liiklusõnnetuse rekonstruktsiooni videost. XX-i ütlusi

kinnitab ka tema isa, kellele poeg juhtunust rääkis.

13. XX-ile (II kd tl 32-35) ütles poeg, et nad olid sõitnud teepeenral üksteise järgi, X ees, kui

nad kuulid, et auto tuleb ja tõmbasid veel rohkem teepeenra peale. Poeg rääkis ka, et helistas

peale õnnetust numbrile 112, jõudis numbri ära valida. Mardo oli võtnud pojalt kõne üle, ta oli

öelnud, et tal endal telefoni kaasas ei ole. 06.08.2024 toimus, Mardo pruudi isa, initsiatiivil

kohtumine, kus osales tunnistaja elukaaslasega ning Mardo, tema vanemad, X ja Mardo pruut.

Mardo tunnistas otsasõitu, ta ütles, et lapsed ei sõitnud keset teed, ta nägi neid viimasel hetkel.

Mardot kummitas see, et üks poiss vaatas kokkupõrke hetkel tagasi, ta kinnitas, et see poiss ei

kaldunud teele. Mardo ütles, et tunneb ennast väga halvasti, ta vabandas ja kahetses väga

juhtunut.

14. Tunnistaja XX-i 07.08.2024 antud ütlustest (II kd tl 28-31) selgub, et temal oli 02.08.2024

Mardo Merilaga Snapchatis kirjavahetus, mis kahjuks säilinud ei ole. Mardo võttis tunnistajaga

ühendust, kuna soovis osta temalt e-sigarit. Tunnistaja hakkas Mardoga vestlema enne kella

22.00, tunnistaja oli Raplas, Mardo oli Kodilas. Tunnistaja pidi Mardot Raplas Prisma ees

ootama, juttu oli ka sellest, kas Mardo saab tunnistaja pärast Uuskülla ära viia. Tunnistaja

mäletab, et kell 22.12 kirjutas Mardo, et hakkab sõitma. Tunnistaja oli ise seal ajal WC-s,

kirjutas oma tüdruksõbrale, et see Prisma poes kiiresti ära käiks. Kell 22.15 kirjutas Mardo

viimase asja, tunnistaja ei mäleta enam teksti, ta kirjutas midagi vastu aga Mardo enam vastu ei

kirjutanud. Tunnistaja ootas, et Mardo vastaks, kell 22.34 kirjutas Mardo, et ta ei tule.

Tunnistaja ei saa kindlalt väita, et Mardo just siis temaga vestles, kui see õnnetus juhtus.

Räägitakse, et see on kõige loogilisem, et ta kasutas juhtimise ajal mobiili, ei vaadanud teele ega

märganud jalgrattureid, mistõttu sõitis neile otsa. Aga see on oletus, selle kohta teab Mardo

kõige paremini. Tunnistaja ülekuulamise protokollile on lisatud pilt tüdruksõbra telefonist, millel

on näha kõneaeg 22.14, tüdruksõber olevat vahetult enne Prismas kauba eest tasumist oma

emale helistanud.

15. Tunnistaja XX-i ütlustest selgub, et tema hakkas Mardoga Merilaga Snapchatis

vestlema/kirjutama enne kella 22.00, kell 22.12 kirjutas Mardo, et hakkab sõitma, kell 22.15

kirjutas Mardo viimase asja ning tunnistaja kirjutas midagi vastu. Seega on tunnistaja ütlustega

tõendatud, et vahetult enne kokkupõrget jalgratturitega kirjutas Mardo Merila Snapchatis,

tegemist on toiminguga, mis ilmselgelt segab juhtimist ja liiklusolude tajumist ning sellega on

seletatav ka põhjus, miks Mardo Merila juhitud sõiduk sirgel teelõigul teepeenrale sõitis ning

seal jalgratastega kokku põrkas.

16. KrMS § 2911 alusel jättis kohus kaitsja, süüdistava ja prokuratuuri kokkuleppel tunnistajate

XX ja XX-i ristküsitlemata ning võttis kaitsja taotlusel tõendina vastu nende kohtueelses

menetluses antud ütlused. XX alustas 02.08.2024 kell 21.52 Valtu külast. sõitu läbi Rapla Alu

poole. Olles Mamma tööstusest mööda ja pärast teetöid natuke sõitnud, sõitsid temale vastu kaks

jalgratturit kõrvuti, ilma tuledeta. Oli nn „ kanapime aeg “, kui tuledest ei ole kasu ja niisama ka

ei näe. Tunnistaja kohtus ratturitega umbes 200 meetrit enne õnnetuse kohta. Kui tunnistaja

Lk 7 / 18

1-25-4423

keeras Kodila teeristist Kodila poole sõitis Varbola poolt üks auto Rapla poole.(III kd tl 43-45)

XX sõitis 02.08.2024 peale kella 22.00-i Rapla Varbola teed pidi Kodila poole. Välja oli hämar,

mitte pime. Tunnistaja on harjunud sõitma metsavahelisi kõrvalteid mööda ja oskab märgata

liikuvaid objekte. Ta nägi kaugelt, et teel on mingid objektid, kui tunnistaja jõudis lähemale nägi

ta, et tegemist oli lastega, kes sõitsid jalgratastega. Ratturid sõitsid kõrvuti, tee ääres olev rattur

oli lühem ja teine, kes sõitis oma sõidusuunas tee keskel, oli pikem. Tunnistaja ei näinud ratastel

ühtegi tuld, nad olid väga tumedad kogud. Kui tunnistaja sai aru, et tegemist on lastega vähendas

ta kiirust ja andis neile signaali, mispeale tee ääres olev rattur liikus veel rohkem tee äärde ning

tee keskel olev rattur tema ette. Koht, kus tunnistaja ratturitega kohtus oli hukkunud poisi kodu

lähedal teel. Järgmisel päeva õnnetusest teada saades, sai tunnistaja aru, et õnnetusse sattusid

kohe pärast tunnistajast möödumist samad poisid, kellega ta oli teel kohtunud. (III kd tl 46-48)

17. Jalgratturid, keda tunnistajad teel kohtasid olid X XX ja XX, puudub vähimgi alus arvata, et

vahetult enne õnnetuse toimumist liikus samas kohas veel teinegi paar noori jalgrattureid. XX ja

XX-i ütlustest selgub, et õnnetuse toimumise ajal oli väljas hämar, mis tähendab, et

mootorsõiduki juhil tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ning keskenduda sõiduki juhtimisele,

et õigeaegselt märgata teel olevaid teisi liiklejaid, loomi või muid objekte, et õigeaegselt ohule

reageerida ja kokkupõrget vältida. XX-i ütlustest selgub samuti, et pärast seda, kui ta

jalgratturitele signaali andis, reastusid nad tee äärde. Ka XX-i ütluste kohaselt sõitsid nad X

XX-iga teepeenral, kui toimus kokkupõrge sõidukiga.

18. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 24E-AOS00767-01/PRN101 (I kd tl 64-72) antud

arvamuse kohaselt on X XX-i surma põhjuseks pea ja kaela kinnine tömp trauma koos

kuklaliigese ja koljupõhimiku murruga ning peaaju põrutusega. Need vigastused on saadud

tömbi trauma tagajärjel 02.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse käigus sõiduauto ja jalgratturi

kokkupõrkel, kus hukkunu osales jalgratturina liiklusõnnetuses. Lisaks tuvastati X XX-il

kehatüve kinnine tömp trauma: rangluu ja hulgiroidemurrud ning siseorganite vigastused, samuti

mõlema üla- ja alajäseme kinnine tömp trauma vasaku sääreluu ja pindluu murruga. XX-i

haigusloo väljavõttest (II kd tl 7-9) selgub, et tema sai jalgratturina kokkupõrkes sõidukiga

tervisekahjutuse ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 24E-AOI00257-01 (II kd tl 11-13 )

antud arvamuse kohaselt esinesid tervisekahjustustena vasaku pindluu murd ja nahamarrastused,

mis on saadud tömbi vägivalla toimel 02.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse käigus. XX-i

tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud.

19. KarS §-s 422 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seinevad mootorsõiduki

juhtimise käigus liiklusreeglite rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete

rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on täidetud kui isik rikkus liiklus- või

käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega. Koosseisupärase tagajärje, käesoleval juhul inimese

surm, põhjustamise osas piisab kergemeelsusest.

20. Kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et Mardo Merila suhtles sõiduautot

juhtides tunnistaja XX-iga Snapchatis sõnumeid kirjutades, vahetult enne kokkupõrget

jalgratturitega, seega rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, mis keelab juhil tegeleda

juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas

kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

Snapchatis sõnumite kirjutamine on ilmselgelt toiming, mis segab juhtimist ja liiklusolude

tajumist, seega viis liiklusõnnetuseni asjaolu, et Mardo Merila rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 p-s

1 sätestatud keeldu, mistõttu tema juhitud sõiduauto sõitis teepeenrale, kus toimus kokkupõrge

jalgratastega, mille tagajärel saadud vigastustesse suri X XX sündmuskohal ning XX sai

Lk 8 / 18

1-25-4423

tervisekahjustuse. Mardo Merila rikkus ettevaatamatusest LS § 45 lg 12 nõudeid, mille kohaselt

teepeenral ei tohi mootorsõidukiga sõita, va seaduses sätestatud juhtudel peatumiseks ja

parkimiseks. Tema poolt eelnimetatud nõuete rikkumine tõi kaasa ka LS § 14 lg 2, LS § 16 lg

1 sätestatud liiklusseaduse üldsätete ning LS § 35 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumise.

21. Mardo Merila täitis oma käitumisega KarS §-s 422 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse

külje, ta pani liiklusõnnetuse kaasa toonud liiklusnõuete rikkumise toime tahtlikult,

koosseisupärase tagajärje, inimese surma, põhjustas aga Mardo Merila ettevaatamatusest. Mardo

Merila teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud ning

temale tuleb toimepandu eest karistus mõista.

Karistuse mõistmine

22. KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni

viieaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kannatanud nõudsid Mardo Merila karistamist vangistusega maksimaalses määras, prokurör

leidis, et Mardo Merilale mõistetava vangistuse võib jätta täielikult tingimisi täitmisele

pööramata.

23. Mardo Merila rikkus mootorsõiduki juhina tahtlikult liiklusnõudeid, rikkumine tõi kaasa

kokkupõrke jalgratastega ning põhjustas ühe inimese surma, seega on tegemist antud

süüteokoosseisus ettenähtud raskeima tagajärjega. Tervisekahjustus põhjustati veel ühele

inimesele, mis tagajärje tähenduses ilmestab süü suurust ning kohus hindab Mardo Merila süü

keskmisest suuremaks.

24. Mardo Merila osutas vahetult pärast süüteo toimepanemist sündmuskohal kuni politsei ja

kiirabi saabumiseni X XX-ile abi häirekeskuselt saadud juhiste järgi (vt otsuse punkt 3), mis

kohtu hinnangul on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes. Mardo Merila saatis

kohtueelses menetluses kannatanu XX-ile sõnumi, ta avaldas kaastunnet, pakkus abi ja

väljendas kahetsust (II kd tl 108), samuti väljendas Mardo Merila kohtuistungil kannatanute ees

kahetsust. (III kd tl 18 pöördel ja tl 27 pöördel) Peale äärmiselt traagilist ja pöördumatute

tagajärgedega sündmust on väga keeruline hinnata, millal ja millises vormis on kohane

kannatanutele esitada vabandust, kahetsust ja kaastunnet. Mõistetavalt on vanematel raske, kui

mitte võimatu, Mardo Merilalt, kes nende poja surma põhjustas, vabandus vastu võtta ning tema

kahetsust siiraks pidada. Poja niivõrd rängas õnnetuses kaotanud vanemate jaoks ei saagi ükski

vabandus või kahetsus olla piisav ega siiras. Kohtumenetluse jooksul ei ole kohtul aga

kujunenud arvamust, et Mardo Merila suhtub juhtunusse ükskõikselt ning ei mõista

kannatanutele oma teoga põhjustatud tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks

kannatanute hinnangut, et Mardo Merila poolt saadetud sõnum, milles väljendas kaastunnet,

pakkus abi ja väljendas kahetsust, ei ole siiras ning tehtud üksnes kaitsja soovitusel. Asjaolu, kas

vabandused ja kahetsus ei ole esitatud kannatanutele sobival ajal ja vormis, ei saa olla aluseks

nende siiruse hindamisel. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et antud asjas esineb süüdistatava

süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlik kahetsus. Mardo Merila

käitumises ei ilmne karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

25. Kuna Mardo Merila teo tagajärjeks on ühe inimese surm ja ühe inimese tervisekahjustused

ning tema süü on keskmisest suurem, on kohane karistus üle KarS § 422 lg-s 1 sätestatud

Lk 9 / 18

1-25-4423

sanktsiooni keskmise määra ning kohus mõistab Mardo Merilale karistuseks kolm aastat

vangistust.

26. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või

süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks ning vähemalt

ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära ( RKKKo nr 3-1-1-99-06,

p 16-17, nr 3-1-1-40-04, p 8, 15, nr 3-1-1-11-10, p 6.1, nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2 ja nr 1-23-52,

p 22-23). Seega on mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine kehtiva

seaduse, pikaajalise ja seni muutumatu kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda vaid

teatud asjaolude ilmnemisel ning karistuse individualiseerimise staadiumis räägib igasugune

raske tagajärg, nagu näiteks inimese surm, karistuse täitmisele pööramata jätmise vastu.

27. Mardo Merila on varem karistamata isik, teo toimepanemise ajal oli ta üheksateistaastane

noor täiskasvanu karistusõiguse mõttes, seega peab temale karistuse mõistmisel muuhulgas

arvestama tema resotsialiseerumise väljavaadetega ning võimalusega mõjutada teda edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et Mardo Merila hoidumine uue süüteo

toimepanemisest on saavutatav KarS § 74 lg 1 ja lg 2 sätete kohaldamisega, jättes mõistetud

vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata ning allutades ta resotsialiseerumise tagamiseks

käitumiskontrollile. Kohe kuulub kandmisele kolm kuud vangistust, mis kohtu hinnangul tagab

ka õiguskorra huvide kaitse. Ülejäänud kaks aastat ja üheksa kuud vangistust jääb täitmisele

pööramata, kui Mardo Merila ei pane kolmeaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Mardo Merila isikut, tema poolt

toimepandud teo asjaolusid ning tagajärgi arvestades tuleb teda kohustada KarS § 75 lg 8 alusel

osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

28. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade

rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist kuni kolmeks aastaks.

29. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama

karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga:

lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.

Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse

seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse

äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Arvestades, et mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise peamine eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid

rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel hinnata isikut iseloomustavaid asjaolusid

ja tema süüd. Mardo Merila pani esmast juhiluba omades toime tahtliku liiklusreeglite

rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest ühe inimese surma ja tekitas teisele

tervisekahjustusi. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, see on n-ö katseaeg, mille jooksul esmase

juhiloa omanik õpib liikluses iseseisvalt hakkama saama ning peab oma õiguskuuleka

liikluskäitumisega näitama valmidust juhiluba omandada. Kuigi Mardo Merilal on see katseaeg

läbitud, näitas ta oma liikluskäitumisega, et tema arusaam liiklusohutusest on vaatamata

omandatud juhtimisõigusele puudulik. Seetõttu on ühiskonna turvalisuse tagamiseks põhjendatud

Mardo Merila ajutine kõrvaldamine liiklusest.

Kõiki neid asjaolusid arvestades tuleb Mardo Merilalt sõiduki juhtimisõigus ära võtta üheks

aastaks. Kohus leiab, et põhi- ja lisakaristus koosmõjus vastavad Mardo Merila süü suurusele,

eripreventiivsetele vajadustele ning õiguskorra kaitsmise huvidele.

Lk 10 / 18

1-25-4423

Tsiviilhagi

30. Kannatanute XX, XX ja XX-i lepinguline esindaja on 08.07.2025 esitanud tsiviilhagi

(tsiviilhagi nõuete muutmine ja uus tsiviilhagi terviktekst), milles palub Mardo Merilalt ja

ERGO Insurance SE-lt solidaarselt igale kannatanule mittevaralise kahju väljamõistmiseks

õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. (I kd tl 5-17)

31. Kohtueelses menetluses esitas XX 06.02.2025 prokurörile taotluse kaasata menetlusse

kannatanutena XX ja XX ning tsiviilkostjana ERGO Insurance SE. Kannatanud esitasid samal

kuupäeval ka ühise tsiviilhagi, milles XX ja XX XX palusid hüvitada varalise kahju, mis neil

tekkis seoses poja matusega ja ravimite ostmisega ning õigusabi kulud kohtueelses menetluses.

Lisaks esitasid kõik kannatanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, igaüks summas 40 000

eurot ning palusid hüvitada ka kriminaalmenetlusega seotud õigusabikulud.

32. Tsiviilkostja ERGO Insurance SE on kannatanute haginõuded osaliselt rahuldanud, varalise

kahju osas on hüvitamata alla 100 euro, mistõttu ei pea XX ja XX mõistlikuks selles osas

haginõuete menetlemisega jätkata ning loobuvad hüvitamata osas enda varalise kahju hüvitamise

nõuetest Mardo Merila ja ERGO Insurance SE vastu. Mittevaralise kahju katteks on tsiviilkostja

tasunud XX-ile 20 000 eurot, XX-ile 20 000 eurot ja XX-ile 6 000 eurot. Tsiviilkostja on selles

osas tuginenud Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELF) esindaja seisukohale. Kannatanu esitas

dokumendid suhtlusest tsiviilkostjaga kohtueelses menetluses. (II kd 94-104 )

33. Kannatanud on seisukohal, et tsiviilkostja poolt tasutud summa ei ole piisav, hüvitamaks

neile tekkinud mittevaralist kahju, tegelik kahju on suurem. Hüvitis ei vasta kehtivale

kohtupraktikale, ühiskonna heaolu tasemele ega arvesta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

22.04.2024 otsuses kriminaalasjas nr 1-22-5835 esitatud selgeid juhiseid mittevaralise kahju

hüvitiste määramisel. Kannatanute hinnangul on oluline, et kohtupraktika selles osas ühtlustuks

ning areneks. Selleks muudavad kannatanud enda mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid ning ei

esita numbriliselt kindlaksmääratud kahjunõudeid, vaid paluvad kohtul mõista mittevaralise

kahju hüvitised välja kohtu õiglasel äranägemisel, arvestades juba tsiviilkostja poolt tasutud

summasid.

34. Kannatanud on seisukohal, et käesoleval juhul õigustavad neile VÕS § 134 lg 3 kohaselt

mittevaralise kahju hüvitise maksmist väga mitmeid erandlikud asjaolud. VÕS § 134 lg 5

sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb VÕS §

134 lõikest 6, et isikuõiguse rikkumise eest võib kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel

lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma

edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Samuti

peab hüvitise suurus olema sedavõrd mõjus, et edasisi rikkumisi ühiskonnas ära hoida.

35. Poja ja venna kaotamine niivõrd julmal viisil ei ole ka liiklusõnnetuste puhul tavapärane.

Sündmuskohas avanenud pildist on võimalik järeldada, et tegemist oli äärmiselt raske

õnnetusega ning Xi vigastused pidid olema kohutavad. Tegemist oli äärmiselt raske õnnetusega.

Läbielamisi süvendab asjaolu, et X suri kodust üksnes ca 600 meetri kaugusel, mistõttu ei olnud

kannatanutel hetkeski võimalik selle sündmuse eest põgeneda. Iga päev seda teed liigeldes või

isegi kodust sündmuskoha poole vaadates tuleb kõik jälle eredalt meelde. Vastutusest

pääsemiseks ja enda teo õigustamiseks on Mardo Merila juhtunu kohta valetanud nii menetlejale

kui ka kolmandatele isikutele, väites, et X ise kaldus talle viimasel hetkel ilma põhjuseta ette.

Sellega on ta loonud väärkuvandi, et X on ise vastutav raske liiklusõnnetuse põhjustamise ja

Lk 11 / 18

1-25-4423

oma surma eest. Sellise väärkuvandi loomine on põhjustanud täiendavaid üleelamisi. XX ja XX

on kohanud palju süüdistamist ja halvustamist enda kui vanemate suunal. XX pidi 2024/2024

õppeaasta aktusel kuulma isegi koolidirektorilt, kuidas X ise õnnetuse põhjustas. Seda on olnud

äärmiselt raske taluda.

36. Xi ääretult traagiline ja ootamatu surm on põhjustanud kõigile hagejatele väga raskeid

üleelamisi ja vaimse tervise probleeme. Kõik käivad psühholoogi juures. Hetkel ei oska keegi

öelda, kui kaua psühhoteraapia vajadus kestab. XX ja XX muretsevad väga XX-i pärast, kes on

siiamaani proovinud mitte Xi surmaga tegeleda ja sellele mõelda ning kes on siiani eituse faasis.

XX-il ja XX-il on mõlemal psüühhilised häired (ärevus- ja paanikahood, depressioon, surmahirm

jne), mille ravimiseks võtavad nii ravimeid kui ka on pannud end psühhiaatri vastuvõtule. Nende

läbielamisi iseloomustab eriti kurb tõsiasi, et mõlemad on lisaks elutüdimuse mõtetele proovinud

endalt ka päriselt elu võtta. Murettekitav on see, et ka XX on korduvalt väljendanud soovi surra.

Hagejate vaimse tervise seisundi osas ei ole lõplik diagnoos ega prognoos tervenemise osas veel

teada.

37. Xi surm ja sellega kaasnenud sügav lein pani viimase punkti ka XX ja XX abielule. Kui

vahetult enne õnnetust oli abielukriis ületatud ja otsustatud koos edasi minna, siis Xi surm

muutis olukorda drastiliselt. Seega ei jäänud XX ja XX ilma mitte üksnes enda lapsest ja

XX vennast, vaid kaotati ka senine pereelu ja side teiste pereliikmetega.

38. Mardo Merila ei ole pärast Xi surma XX-ile, XX-ile ega XX-ile vahetult kaastunnet

avaldanud ega pakkunud ka abi Xi surmaga toimetulekuks või kahjude hüvitamiseks. Xi

poolt XX-ile saadetud sõnumit peavad XX-i ebasiiraks ning tehtuna ilmselt üksnes kaitsja

soovitusel. XX teab, et Mardo Merila on olnud varasemalt liikluses hooletu juht ja on olnud

seda ka pärast Xi surma põhjustamist. Kohalikud elanikud, sh XX ning X ja XX, on näinud,

kuidas Mardo Merila on pärast õnnetust autoga driftinud ning harrastanud muid ebaturvalisi

sõiduvõtteid. Mardo Merila ei ole näidanud, et on juhtunust ise järeldusi teinud või enda

liikluskäitumist muutnud.

37. Mardo Merila, tema kaitsja ja tsiviilkostja nõustusid kohtuistungil tsiviilhagi aluseks olevate

faktiliste asjaoludega ning palusid, et kohus annaks hinnangu, milline on õiglane mittevaralise

kahju hüvitis. Samasisulist seisukohta on tsiviilhageja väljendanud ka oma vastuses

hagiavaldusele ( I kd tl 19).

38. Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldasid XX ja XX seda, kuidas nad said teada poja surmast,

millised olid nende ja nende teise poja XX-i esmased reaktsioonid, kuidas nad on püüdnud

leinaga ja eluga pärast poja hukkumist toime tulla. XX ja XX-i poja ja XX-i venna kaotus kodu

lähedal toimunud traagilises liiklusõnnetuses on nende elu pöördumatult muutnud. XX ja XX-il

on tekkinud tervisekahjustused ja XX-il vaimse tervise probleemid, mille tagajärjel on tekkinud

raskused igapäevaeluga toimetulekul. Kannatanud vajavad jätkuvalt teraapiat leina ja vaimse

tervise probleemidega toimetulekuks tõenäoliselt kogu elu jooksul.

39. XX (III kd 12-18 pöördel) kirjeldab hukkunud poega kui kuulekat, sportlikku, tarka,

empaatilist ning suure õiglustundega last. XX toetus oma tegemistes Xile ning koolis kaitses X

XX-i. Kui Xit enam polnud kartis XX pimedas bussi peale minna, X oli temaga koos kogu aeg

läinud. XX oli enne Xi surma naerusuine ja avatud, käis õues, mängis koertega ja Xiga palli.

Pärast Xi surma ta väldib õues olemist. Xi matusepäeval ütles XX, et ta tahab surnud olla. XX-i

õppeedukus langes, proovis käia mitmes huviringis, jalgpallitrennis, aga tuli ära. XX ei talu

enam mingit nalja ega kriitikat, hakkab väga kergelt nutma, on väga hell. XX ei ole täna enam

Lk 12 / 18

1-25-4423

see laps, kes ta enne oli. Keegi meist ei ole. XX on käinud terapeudi juures ja psühholoogi

juures.

XX-i sõnul olid nad XX-iga abielukriisist väljumas, kuid leinaga kaasnevad emotsioonid

tekitasid palju eriarvamusi, mistõttu lahutati. Kuna senises kodus ei olnud emotsionaalselt mugav

jäi maja peaaegu terveks aastaks tühjaks. XX kolis majast garaaži peale korterisse ning XX ja

XX kolisid Raplasse üürikorterisse Kannatanute esindaja esitas abielulahutuse tõendi, millest

selgub, et 12.09.2024 on XX ja XX abielu lahutanud. (II kd, tl 112)

XX ei saanud pärast poja surma kaheksa kuud tööd teha, ta viibis haiguslehel. Tema

töövõimetuslehtedest on näha, et ta töötas XX -s, töövõimetuslehed on väljastatud perioodidel

09.10.24-07.11.24, 08.11-07.12.24 ja 08.12.24- 05.01.25. (II kd, tl 113- 115). Kuna XX ei olnud

võimeline tööd tegema, öeldi üles tema laenulepingud, kuid ta sai abi sõpradelt-tuttavatelt, nad

aitasid pankadega suhelda ning ta ei pidanud müüma kodu, millel on tema jaoks pärast Xi

surma suur emotsionaalne väärtus. Praegu töötab XX oma ettevõttes, töötab kuni saab või

jaksab, kuna sõidab iga päev õnnetuse kohast mööda, võtab see emotsionaalselt rajalt maha.

XX ei tarvitanud enne õnnetust isegi peavalurohtu, peale õnnetust tarvitab iga päev erinevaid

tablette seoses ärevuse, depressiooni, keskendumise raskustega ja paanikahoogudega. XX on

käinud teraapias, vaimse tervise õe ja psühhiaatri juures, kuid ta on aru saanud, et teda ei ravi

ükski rohi ega terapeut, ta peab ise elu lõpuni hakkama saama. Väljavõtted XX-i retseptidest

alates 03.08.2024 kuni 09.01.2025 (II kd, tl 116-145) kinnitavad tema ütlusi erinevate ravimite

tarbimise kohta pärast poja hukkumist. Väljavõtted XX-i digiloost kinnitavad tema

terviseseisundit pärast poja hukkumist, korduvaid pöördumisi Perearstikeskusesse ning

Ennetuskliinik OÜ-sse alates 03.08.2024 seoses ägeda stressreaktsiooniga, depressiivse episoodi

e depressiooniga. (II kd, tl 146-159) PERH digiloo haigusjuhtumist selgub, et 31.10.2024 oli

väljakutse seoses ähvardusega sooritada enesetappu. (II kd, tl 160-162) PERH digiloo

haigusjuhtumist selgub, et 14.11.2024 oli kiirabi väljakutse seoses kahtlusega raskele

psüühikahäirele, patsient käitub agressiivselt, soovitus psühhiaatri konsultatsioonile. (II kd, tl

163-166). Terviseportaali väljavõttest selgub, et 11.03-22.05.25 eriarsti vastuvõtu põhjuseks oli

mõõdukas depressioon. Patsiendi jaoks on probleemiks ärevus, keskendumisraksused. (II kd, tl

167-169) XX selgitab, et oli suitsiidikatseid, ta sõi tablette, kuid ta ei tahtnud väljakutsete ajal

kiirabile tõtt rääkida, muidu nad oleks viinud minema.

Mardo Merila väitis, et üks jalgrattur keeras ette ja oli täiesti pime. XX kuulis sellest meediast,

tulid halvustavad kommentaarid, nende, kui vanemate kohta. Need süüdistused meedias

kestavad tänaseni. Väga palju on neid, kes arvavad, et poisid olid ise süüdi, et keerasid ette. Ka

uue õppeaasta alguses Rapla Kesklinna Kooli direktor avaldas seda koolis, et X kaldus teele ja

sai surma. Kannatanute esindaja poolt esitatud meediakajastusest koos kommentaaridega (II kd,

tl 170-186) selgub, et sündmuskohal viibinud politseiametnik on meediale edastanud esialgsed

andmed toimunu kohta, mille kohaselt kaldus ühel hetkel üks jalgratturitest sõiduteele ning

autojuht ei jõudnud ootamatule manöövrile reageerida ning sõitis ratturitele otsa. Samuti ütles

politseiametnik, et ratturitel ei olnud peas kiivreid ja ratastel polnud tulesid. Sellele järgnesid

samasisulised artiklid ERR-i portaalis, Postimehes ja Õhtulehes. Kannatanu esindaja esitas XX-i

poolt 10 kuud pärast õnnetust tehtud Facebooki postituse, koos kommentaaridega selle kohta, et

lapsed olid ise süüdi ja kommentaaridega selle kohta, et inimesed ei ole rahul karistustega, mis

kohtu poolt mõistetakse. (II kd tl 187-206)

Lk 13 / 18

1-25-4423

XX-ile tuli 08.08 sõnum, Mardo Merila väljendas, et tal on äärmiselt kahju, see oli väga

formaalne. XX eeldab, et kaitsja oli jõudnud Mardo Merilat selleks ajaks õpetada aidata, et

kuidas käituda. XX-il ei tekkinud selle sõnumiga absoluutselt mingit emotsionaalselt sidet, ta ei

näinud selles siirust, ega seda, et Mardo Merilal päriselt kahju on. Mardo Merila isa XX Merila

kirjutas pika kirja messengeri, mille mõte oli, et kui mingit abi vaja, siis nad on olemas. XX-i

vastanud, jäi ootama nende poolset tegutsemist, empaatiat. Arvestades Mardo käitumist peale

õnnetust, siis siirast kahetsusest rääkida ei saa, XX on tundnud ülimat üleolevust.

XX on pärast õnnetust näinud Mardo Merilat autoga sõitmas ühe käega roolil ja pea suunatud

allapoole. XX nägi, kuidas Mardo driftis Kodilas stoppmärgi juures.

40. Ka XX (II kd tl 23 pöördel- 27 pöördel) sõnul oli Xi roll XX-i elus klassikaline vanema

venna roll, ta kaitses XX-i koolis, läks koos temaga pimedas koolibussi peale, aitas õppimises,

kandis isarolli, kui XX töötas Soomes. XX on peale venna surma kinnine, introvertne, ei talu

mingit kriitikat ja on väga haavatav, nukrameelne, kinnine ega jaga emotsioone. Peale matuseid

ütles ta, et tahab koos Xiga surnud olla. Terapeudi hinnangul on XX-il suur vajadus teraapia

järele aga 10 tasuta korda sai täis aga rahaliselt ei olnud võimalik jätkata.

Xi surmast teavitas politsei, kes helistas, palus välja tulla, öeldi, et raske liiklusõnnetus, et X on

surma saanud. Sealt edasi XX ei mäleta, ta ei jäänud magama enne järgmist õhtut, söödeti

xanaxit täis. Oma last nägi ta nädal hiljem reedesel päeval, pühapäeval olid matused. XX-i

sõnul oli see uskumatult ebainimlik, et peab hakkama korraldama matuseid, keegi ei küsi, kas

suudad. Järgnevad päevad olid udu sees. Väljavõttest perearsti vastuvõtust selgub, et 05.08-

29.08.2024 oli pöördumise põhjus äge stressreaktsioon peale poja surma autoõnnetuses, kirjutati

ravimid alprasolaam, xanax jt. Ka edaspidi, nt 04.02.2025 on ravimeid välja kirjutatud

depressiooniga. (II kd tl 44-59)

Pärast õnnetust on paanikahood, depressiivsus, suitsiidsed mõtted, ühe korra proovis enesetappu.

Meditsiinidokumentidest selgub, et 17.09.2024 pöördus XX eriarsti poole täpsustamata

depressiivse episoodiga, sotsiaalne ärevus, soovitus jätkata teraapiaga, väljavõte ravimitest.

01.10.-04.10 2024 viibis XX haiglaravil PERH 5.osakonna Seewaldi korpuses, kuhu ta

30.09.2024 hospitaliseeriti ta seoses mürgitusega psühhotroopsete ravimitega, mida oli võtnud

koos alkoholiga enesetapu eesmärgil. ( II kd tl 44-87)

XX on abi saanud terapeudilt, kus käis 12 korda, kuid aga rahaliselt ei olnud võimalik jätkata

aga ravi jätkamine on vajalik. Perekond XX-i on käinud psühholoogilistel nõustamistel,

osalenud teraapias perekonnana, XX ja XX individuaalsetes teraapiates. Kõigile soovitatakse

teraapia jätkamist. (II kd tl 88-93)

XX töötas kodus, osutas iluteenuseid, peale poja surma ei suutnud väga pikalt tööd teha. Enne Xi

surma oli läbisaamine XX-iga künklik, mõnda aega oli kestnud abielukriis, mida püüdsid

lahendada aga peale Xi surma muutus kõik väga lõplikuks. Igapäevaelu peale Xi surma on

keeruline kirjeldada, lein, üks laps on kodus puudu. Leina läbi töötada ei ole suutnud. Detsembri

algul kolis XX-iga Rapla üürikorterisse, kolimiseks tuli võtta võlgu. Peale poja surma ei suutnud

päris pikalt autot juhtida. Õnnetuspaigast möödus iga päev, ei olnud muud varianti.

Järgmisel päeval pärast õnnetust kuulis seda versiooni, et üks lastest oli kaldunud teele ja auto

alla jäänud XXi käest ja uudistest ka. Luges kommentaare, mis tekitasid kurbust ja viha. Üldsuse

arvamus oli, et oli pime, keeras ise ette, polnud helkureid. Kui kolis kuulis naabritelt et

helkureid polnud, ise keeras ette.

Lk 14 / 18

1-25-4423

41. XX (III kd tl 19-23) kuulis õnnetusest esimest korda samal õhtul, see oli õudne, XX oli

põlvili, röökis nutta. XX on pärast Xi surma muutunud, esimesed kolm kuud, september-

november oli päris hull, olid pidevad enesetapukatsed, tunnistaja puutus kahega kokku.

Tunnistaja läks garaaži, leidis põrandalt palju tableti kestasid, garaaži teisel korrusel rippus nöör,

millel silmus. Tunnistaja leidis XX peamajast, kas magas või oli teadvuseta, kutsus kiirabi. Teine

kord oli töötava automootoriga garaažis, ruum oli heitgaase täis, tunnistaja sai XX ärkvele ja

ruumist välja. Ühte katset teab veel, XX leidis ta. Kui tunnistaja XX-i nägi oli tal kaela peal

punane rant.

XX nägi Mardo Merilat sinise Audi A4-ga sõitmas 2025 aasta veebruaris, võis olla 15.02, kella

13-14 ajal Kodilas Palamulla teel sõitmas, kitsas külavahetee oli lumine. Mardo Merila ei

sõitnud rohkem, kui 50 km /h, kuid tema juhtimisstiil oli ohtlik, ta tekitas vasakus kurvis

tahtlikult külglibisemise, libistas vasakut külge. Teeolud olid lumised ja libedad. Tunnistaja

sõitis 300-400 meetrit järele 5 meetri kaugusel ja nägi, et tagumised rattad on loha, see pole

kogemata. Libisemine oli kahes kurvis, oli pime kurv. Samal päeval teavitas sellest XX-i.

42. Kannatanud leiavad, et meedias esitatud valeväidete eest õnnetuse toimumise asjaolude kohta

on vastutav Mardo Merila ning on vastutav ka kannatanute üleelamiste eest, seoses

meediakajastustega kaasnenud halvustavate kommentaaridega. Kohus sellega ei nõustu. Lisaks

Mardo Merilale rääkis sündmuskohal politseiametnikele juhtunu asjaoludest ka XX. (vt otsuse

punkt 3). Politseiametnikele juba sündmuskohal teada kaks versiooni õnnetuse toimumise

asjaoludest,

kuid

sellele

vaatamata

otsustas kohapeal viibinud patrullpolitseinik edastada avalikkusele esialgse ja kontrollimata

info, mis ei vastanud ka tegelikkusele. Sellega lõi politseiametnik avalikkuses liiklusõnnetuse

toimumise asja oludest väärkuvandi, millega põhjustas kannatanutele täiendavaid üleelamisi.

Kannatanud viitavad VÕS § 134 lg-le 5 mis sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Tsiviilhagis väidetakse, et Mardo Merila ei ole pärast Xi surma XX-ile, XX-ile ega XX-ile

vahetult kaastunnet avaldanud ega pakkunud ka abi Xi surmaga toimetulekuks või kahjude

hüvitamiseks. Mardo Merila poolt XX-ile saadetud sõnumit peavad XX-i ebasiiraks ning tehtuna

ilmselt üksnes kaitsja soovitusel. Kohus on selles osas seisukoha kujundanud otsuse punktis 25

ning leiab, et Mardo Merilale ei saa ette heita seda, et kannatanud ei soovinud ega suutnud

Mardo Merila vabandust ja kahetsust vastu võtta. Tsiviilhagis on viidatud VÕS § 134 lõikele 6,

mille kohaselt võib isikuõiguse rikkumise eest kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel

lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma

edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohtu

hinnangul ei ole viide selle sättele asjakohane, sest kõnealune säte käsitleb mittevaralise kahju

hüvitamise määramist isiku au teotamise, isiku nime või kujutise õigustamata kasutamise,

eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise korral. Kohus oletab, viide

kõnealusele sättele on seotud Mardo Merila väidetava liiklusohtliku käitumisega, mis ei ole aga

kohtu hinnangul tõendatud. Asjaolu, et kohalikud elanikud on näinud ja teavad, ei ole piisav,

tõendamaks Mardo Merila poolt liiklusnõuete tahtlikku rikkumist. Samuti ei ole selleks piisavad

tunnistaja X ütlused. Talvisel ajal libedal teel 50 km /h sõitev auto võib külglibisemisse sattuda

ka valede sõiduvõtete tõttu, s.o ettevaatamatusest.

43. Kohus nõustub, et käesolevasjas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mida on käsitletud ka

Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangus (II kd tl 95-101) ning nõustub kannatanutega selles, et

Lk 15 / 18

1-25-4423

tsiviilkostja poolt tasutud summa ei ole piisav, hüvitamaks kannatanutele tekkinud mittevaralist

kahju.

44. Riigikohtu korduvate selgituste kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Tartu Maakohus on

oma 06.05.2024 otsuses kriminaalasjas nr 1-23-52, mille asjaolud on käesoleva asjaga paljuski

sarnased, leidnud, et kohane mittevaraline hüvitis lapse kaotanud vanemale on 25 000 eurot.

Erandlikud asjaolud, millele kõnealuses otsuses tuginetakse, langevad üldjoontes kokku ka

käesolevas tsiviilhagis ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangus tooduga. Seega on ka

kannatanutele XX ja XX-ile mittevaralise kahju hüvitis vähemalt 25 000 eurot põhjendatud,

kuid arvestades et kõnealune otsus on tehtud 2024 aastal ning sellest ajast on tarbijahinna indeks

kasvanud 6, 7 % on kannatanutele XX ja XX-ile mõlemale põhjendatud hüvitise suuruseks 27

000, millest 20 000 on tsiviilkostja poolt hüvitatud.

45. Kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitus kannatanu XX-ile summas 6000 eurot ei ole

piisav. Hüvitise suuruse arvutamisel on aluseks võetud Pärnu Maakohtu otsus nr 1-23-2985,

milles kohus mõistis täisealisele õele hüvitiseks 4000 eurot. Käesoleva juhul on kannatanuks

laps, kes 9 aastasena kaotas oma venna, kellega oli väga lähedane side. Kohus leiab, et

hüvituse suuruse määramisel on alahinnatud lapse üleelamisi seoses venna surmaga ja selle

tagajärjel tekkinud üleelamisi ja vaimse tervise probleeme. Lisaks oma leinaga toimetulekule,

milleks lapsel puudub vanusest tulenevalt piisav ressurss on ta pidanud toime tulema vanemate

leinaga ja nende vaimse tervise probleemidega. Seose vanemate vaimse tervise probleemidega

on XX jäänud ilma vanemate piisavast toest leinaga toimetulekuks Samuti on ta pärast venna

surma näinud pealt ema enesetapukatset, millega seotud üleelamisi ei ole võimalik üle hinnata.

Tegemist on sellise erandliku asjaoluga, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist oluliselt suuremas summas ning kohus leiab, et käesoleva juhul on põhjendatud

XX-ile mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 15 000 euro, millest tsiviilkostja on hüvitanud

6000 eurot.

46. VÕS § 1043 alusel on teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kohustatud kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Mardo Merila rikkus mootorsõidukijuhina

tahtlikult liiklusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest X XX-i surma ning tekitas sellega

XX, XX ja XX-ile tervisekahjustuse, seega vastutab XX, XX ja XX-ile kahju tekitamise eest

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel. Mardo Merila juhitud sõiduk oli kohustusliku

liikluskindlustuse korras kindlustatud ERGO Insurance SE juures. Liikluskindlustuse seaduse

(LKindlS) § 23 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise

korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab

kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 või võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud

kahju hüvitamise sätete alusel. Kuna Mardo Merila vastutus tuleneb VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg

1 punktist 1, vastutab kannatanutele tekkinud kahju eest ka ERGO Insurance SE.

47. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kannatanute hagi mittevaralise kahju nõudes ja

mõistab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel Mardo Merilalt ja ERGO Insurance SE-lt

solidaarselt Raigo XX-i kasuks välja 7000 eurot, XX-i kasuks välja 7000 eurot ja XX-i

kasuks välja 9000 eurot ning mõistab välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

kannatanute põhinõuete tasumata osalt alates 8.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Lk 16 / 18

1-25-4423

Asitõendid

48. XXle kuuluv sõiduk Ford Focus C-Max reg. Märgiga xxx, mis on teisaldatud Politsei- ja

Piirivalveameti parklasse Tallinnas Rahumäe tee 6 (II kd tl 22) tuleb kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule tagastada. Jalgratas Rocky ja 2 valget jalatsit (pakend 1),

jalgratas Dawes Discovery Sport 3 (pakend 2) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p

2 alusel omanikele tagastada. Sõidukilt Ford Focus c-Max reg nr 740 BCP võetud värviproovid

(2 pakendit) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Menetluskulud

49. Vastavalt KrMS § 180 lg- le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p- dele 3 ja 9

riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja sundraha.

Ekspertiisi tegemisega tekkinud kuludeks on surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu ( I kd

tl 64-72 ) 511.00 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu (II kd tl 11-13) 155.00 eurot

ning liiklustehnilise ekspertiisi tegemise kulu (II kd tl 1-5) 731.00 eurot kokku 1397 eurot.

Need ekspertiisid on olnud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud, kuna selle

tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises

kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ekspertiisikulud tuleb

jätta süüdistatava kanda täies mahus, kogusummas 1397 eurot.

Häälekspertiisi tegemise kulu (II kd tl 14-15) 862.00 eurot, kokku tuleb jätta riigi kanda, kuna

selle ekspertiisi tegemine ei olnud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalik.

Sundrahaks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2

kohaselt 1,5 kuupalga alammäära (kuupalga alamäär on alates 01. aprillist 2026 946 eurot), s.o

1419 eurot.

Menetluskulu, mis kuulub väljamõistmisele Mardo Merilolt on kokku 2816 eurot

50. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks ka valitud esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. Kannatanute esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp on esitanud taotluse

kannatanutel tekkinud menetluskulude välja mõistmiseks summas 12245,62 eurot, milles on

hinnangulisena kajastatud tasu 17.02 istungil osalemise eest ja kohtuotsuse kuulutamisel

osalemise eest.

Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Lepmets & Nõges arve nr LN4425 kohaselt on osutatud

kannatanutele õigusteenust 1,9 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 225,70 eurot, arve

nr LN4530 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 5,24 tunni ulatuses, tunni hind koos

käibemaksuga 225,70 eurot, arve nr LN4627 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust

4,76 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN4869 kohaselt on

osutatud kannatanutele õigusteenust 0,75 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40

eurot, arve nr LN5012 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 1,09 tunni ulatuses, tunni

hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5148 kohaselt on osutatud kannatanutele

õigusteenust 0,17 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5272

kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 2,55 tunni ulatuses, tunni hind koos

käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5454 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust

Lk 17 / 18

1-25-4423

8,62 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5480 kohaselt on

osutatud kannatanutele õigusteenust 23,3 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40

eurot ning sõidule on kulunud on aega 6 tundi ja sõidukulud on 159 eurot. Kokku on

kannatanutel tekkinud menetluskulud 12245,62 eurot. (tl 97-107 pöördel)

Kohus suurendab kannatanute esindaja tasu 17.02 istungil osalemise eest vastavalt istungi

tegelikule ajale 34 minuti võrra, mis koos käibemaksuga on 130 eurot.

Esindaja ühe töötunni hind, 185 eurot käibemaksuta, ei ületa keskmist tavapärast advokaadi tasu

määra. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ning kohtumenetluses tehtud

toimingutele kulunud aega ja sõidukulu saab pidada põhjendatuks.

Seega rahuldab kohus esindaja tasu hüvitamise taotluse ning mõistab KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 182

lg 2 alusel Mardo Merilalt ja tsiviilkostjalt Ergo Insurance SE solidaarselt välja kannatanute

XX-i, XX-i ja XX-i kasuks menetluskulude katteks 12 375,62 eurot ning viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

täieliku täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 18 / 18