2-25-7082/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hagejate S. S. ja J. S. ning kostja P. S. vahel sõlmitud kompromiss Tagasiulatuv elatis mõlema lapse eest on 500 eurot. Menetlusaegne elatis on
Legislator headnote
AI generated2-25-7082/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hagejate S. S. ja J. S. ning kostja P. S. vahel sõlmitud kompromiss Tagasiulatuv elatis mõlema lapse eest on 500 eurot. Menetlusaegne elatis on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-7082
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg
ja koht
29.aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-7082
Tsiviilasi
S. S. ja J. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Hagejad:
S. S. (isikukood XXX)
J. S. (isikukood XXX)
Hagejate seaduslik esindaja: R. B. (isikukood XXX)
Hagejate lepinguline esindaja: jurist Õnneli Matt-Tohter
Kostja: P. S. (isikukood XXX)
Kostja lepinguline esindaja: jurist Mari-Liis Mererand
Asja läbivaatamine
28.aprill 2026.a kohtuistung
RESOLUTSIOON
Kinnitada hagejate S. S. ja J. S. ning kostja P. S. vahel sõlmitud kompromiss
alljärgnevas:
1. Elatise arvestamise alus on perekonnaseaduse § 101.
2. Tagasiulatuv elatis mõlema lapse eest on 500 eurot. Menetlusaegne elatis on
5329,07 eurot 30.aprilli 2026 seisuga sealhulgas on mai 2026 elatis.
3. Mõlema punktis 2 nimetatud elatise tasumine algab 15.septembril 2026.
Tagasiulatuv ja menetlusaegne elatis tuleb tasuda 12 kuu jooksul iga kuu 15.
kuupäevaks, igakuine summa on 485,76 eurot.
4. Alates maist 2026 tuleb tütre S. S.i ülalpidamiseks tasuda miinimumelatist s.o 318
eurot ja 62 senti kuus ((baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest
korda 1. aprillil 2027)), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse
(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
5. Alates maist 2026 tuleb poja J. S.i ülalpidamiseks tasuda miinimumelatist, mida
perekonnaseaduse § 101 lg 6 alusel vähendatakse 8 ööpäeva võrra s.o 148 eurot ja
2-25-7082
70 senti kuus ((baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest
korda 1. aprillil 2027)), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse
(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust) – 8 ööpäeva ehk 53,33 %
miinimumelatisest.
6. Jooksva elatise maksekuupäev on iga kuu 15.kuupäev järgmise kuu eest.
7. Ühekordselt tasub isa P. S. elatise 10.maiks 2026 juuni 2026 eest. Mai 2026 elatis
noorema lapse J. S.i puhul 148,70 eurot ja lapse S. S.i puhul 318, 62 eurot,
kogusummas 467,32 eurot.
8. Kui isa P. S. juures viibitav tegelik aeg muutub, ei toimu ööpäevade arvestuse
järgne elatise vähendamine ega suurendamine enne, kui vanemad ei ole sõlminud
uut kokkulepet või ei ole uut kohtulahendit.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-7082.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooled loobusid edasikaebeõigusest.
ASJAOLUD
Harju Maakohtu menetluses on S. S. ja J. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes.
28.04.2026.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ja esitasid kohtule
kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise
astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine
laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud
isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise
kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja
kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul
ka tema kasvatamise kulutusi.
PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel
arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva
suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise
elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti
poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse
järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4
kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel
avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt
brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,
milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse
vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud
2-25-7082
võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures
aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat
proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi
kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud
kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui
see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi
ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4
alusel. Kohtu poolt kinnitanud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei
ole vastuolus seaduse ega heade kommetega.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui
nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled kohtuistungil loobusid edasikaebeõigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Haide Rimmel
kohtunik