Legislator Case Law & Legislation
2-25-7082/17 AI generated

2-25-7082/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-7082/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hagejate S. S. ja J. S. ning kostja P. S. vahel sõlmitud kompromiss Tagasiulatuv elatis mõlema lapse eest on 500 eurot. Menetlusaegne elatis on

Legislator headnote

AI generated

2-25-7082/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hagejate S. S. ja J. S. ning kostja P. S. vahel sõlmitud kompromiss Tagasiulatuv elatis mõlema lapse eest on 500 eurot. Menetlusaegne elatis on

Keywords

AI generated
satisfaction of claim settlement of dispute resolution of main issue arbitration clause negotiation and conclusion amicable settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-7082

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg

ja koht

29.aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7082

Tsiviilasi

S. S. ja J. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hagejad:

S. S. (isikukood XXX)

J. S. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: R. B. (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: jurist Õnneli Matt-Tohter

Kostja: P. S. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: jurist Mari-Liis Mererand

Asja läbivaatamine

28.aprill 2026.a kohtuistung

RESOLUTSIOON

Kinnitada hagejate S. S. ja J. S. ning kostja P. S. vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

1. Elatise arvestamise alus on perekonnaseaduse § 101.

2. Tagasiulatuv elatis mõlema lapse eest on 500 eurot. Menetlusaegne elatis on

5329,07 eurot 30.aprilli 2026 seisuga sealhulgas on mai 2026 elatis.

3. Mõlema punktis 2 nimetatud elatise tasumine algab 15.septembril 2026.

Tagasiulatuv ja menetlusaegne elatis tuleb tasuda 12 kuu jooksul iga kuu 15.

kuupäevaks, igakuine summa on 485,76 eurot.

4. Alates maist 2026 tuleb tütre S. S.i ülalpidamiseks tasuda miinimumelatist s.o 318

eurot ja 62 senti kuus ((baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2027)), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

5. Alates maist 2026 tuleb poja J. S.i ülalpidamiseks tasuda miinimumelatist, mida

perekonnaseaduse § 101 lg 6 alusel vähendatakse 8 ööpäeva võrra s.o 148 eurot ja

2-25-7082

70 senti kuus ((baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2027)), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust) – 8 ööpäeva ehk 53,33 %

miinimumelatisest.

6. Jooksva elatise maksekuupäev on iga kuu 15.kuupäev järgmise kuu eest.

7. Ühekordselt tasub isa P. S. elatise 10.maiks 2026 juuni 2026 eest. Mai 2026 elatis

noorema lapse J. S.i puhul 148,70 eurot ja lapse S. S.i puhul 318, 62 eurot,

kogusummas 467,32 eurot.

8. Kui isa P. S. juures viibitav tegelik aeg muutub, ei toimu ööpäevade arvestuse

järgne elatise vähendamine ega suurendamine enne, kui vanemad ei ole sõlminud

uut kokkulepet või ei ole uut kohtulahendit.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-7082.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on S. S. ja J. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes.

28.04.2026.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ja esitasid kohtule

kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine

laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel

arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4

kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

2-25-7082

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui

see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi

ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

alusel. Kohtu poolt kinnitanud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei

ole vastuolus seaduse ega heade kommetega.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled kohtuistungil loobusid edasikaebeõigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik