2-25-114340/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt L.B (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks alates 04.10.2025 kuni 28.04.2026 viivised
Legislator headnote
AI generated2-25-114340/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Mõista kostjalt L.B (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks alates 04.10.2025 kuni 28.04.2026 viivised
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2026, Paide
Tsiviilasja number
2-25-114340
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi L.B vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
431,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht
XXX, 13425 Tallinn), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-
post XXX), nõustaja K.H
Kostja: L.B (isikukood XXX, registrijärgne elukoht L.B 1,
XXX-i, 72234, XXX; tegelik elukoht teadmata)
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt L.B (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)
kasuks välja poolte vahel 13.04.2022 sõlmitud liitumislepingust nr 12684072, selle
lisast 13.04.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 12692225 ja
13.04.2022 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 12692227 tulenev võlgnevus 269,20
eurot ja hagi esitamise ajaks (03.10.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 98,79
eurot.
3. Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks alates 04.10.2025 kuni 28.04.2026 viivised
põhinõudelt summas 269,20 eurot määraga 0,065% päevas ehk summas 36,22 eurot.
4. Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks põhinõudelt summas 269,20 eurot viivised
määraga 0,065 päevas alates 29.04.2026 kuni täitmiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulud
6. Jätta menetluskulud kostja kanda.
7. Määrata hageja Elisa Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks
245,00 eurot (riigilõiv 140,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00
eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 85,00 eurot).
8. Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks põhjendatud ja vajalike menetluskulude
hüvitis 245,00 eurot (riigilõiv 140,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu
20,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 85,00 eurot).
9. Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245,00
eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes
Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–9 ning
edasikaebamise kord.
11. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse
§ 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise
lõpetamise tähtajaks kolm kuud.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr
EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100
eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu põhjendused
1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu
märgib kohus vaid alljärgnevat:
1.1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 27.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.B (kostja)
vastu 380,21 euro nõudes. Kohus tegi 30.05.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei
õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond lõpetas 10.09.2025
maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Maakohus jättis
23.09.2025 määrusega avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama nõude (hagi) ja põhjendama
seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 03.10.2025 hagi. 24.10.2025 määrusega
jättis Pärnu Maakohus Elisa Eesti AS hagi L.B vastu võlgnevuse nõudes käiguta ja kohustas
hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused. 7.11.2025 esitas hageja puuduste
kõrvaldamise.
1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.04.2022 järgmised lepingud: liitumislepingu nr
12684072, selle lisa osamaksetega vara müügilepingu nr 12692225 ja nutikindlustuse lepingu nr
12692227. hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kuid kostjal on täitmata teenuste eest
ja osamaksete tasumise kohustus. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest
tulenevalt on hagejal vastavalt Üldtingimuste punktile 6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga
0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni.
1.3 Kohus võttis hagi 01.12.2025 määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14
päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et
kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi
rahuldada.
1.4. Kostjale on hagimaterjalid, 07.11.2025 puuduste kõrvaldamine ja 01.12.2025 määrus kätte
toimetatud 15.01.2026 avalikult, vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kostja ei ole hagile tähtaegselt (29.01.2026) ega ka käesolevani vastanud.
2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt
ja tuleb seega ka rahuldada osaliselt.
2.1. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama
paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses
õiguslikult põhjendatud.
2.2 Nõude aluseks olevad osamaksetega müügileping ja nutikindlustuse leping ei ole kohtu
hinnangul tarbijakrediidilepingud.
2.3 Seadus eristab nn tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub
laenu vormis ning tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub
muul viisil (vt § 401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu
lepingueseme finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS §
405 lg 1 kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu
vormis sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu
soorituse saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava
teenuse või muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist
tasutavate osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm (2019) § 405, p 3.1). Juhul
kui järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ei ole tegemist
krediidilepinguga. Samas tuleb arvestada, et eriti järelmaksu puhul võib intressikokkuleppe olla
varjatud, st intressi ja selle määra sageli eraldi välja ei tooda. Müügihinnale lisatud intressi
kindlakstegemiseks tuleb sellisel juhul järelmaksuga tasutavad müügihinna osad summeerida ja
võrrelda saadud tulemust müügihinnaga, mis kehtinuks järelmaksukokkuleppe puudumisel. Kui
järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga tasutavate müügihinna osade summa, on
vastava müügilepingu puhul ühtlasi tegemist krediidilepinguga. Selline krediidilepinguks olev
müügileping on segatüübiline leping § 1 lg 2 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 401, p 3.1.2)
(Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2025 otsus nr 2-24-133899, p 10).
2.4 Hagi kohaselt soetas kostja hagejaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel Apple
iPhone 13 128GB maksumusega 869,00 eurot. Hageja selgitusel (07.11.2025 puuduste
kõrvaldamine) muude tasude ega intressi tasumise kohustust kostjale lepingust ei tulene.
Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 24 kuud igakuise osamaksega 36,208
eurot. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et pooled on sõlminud müügilepingu (VÕS §
208). 13.04.2022 nutikindlustuse leping aga sõlmiti osamaksetega vara müügilepingu alusel
soetatud seadme Apple iPhone13 kindlustamiseks ehk tegemist on kindlustuslepinguga VÕS §
422 lg 1 tähenduses.
2.5 Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi.
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes
aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3.1. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
3.2 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes
aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3.3 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu
summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on
tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende
väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
3.4 TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3.5 hagi kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 85 eurot (tõendite kogumine,
korrastamine ja hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine). Tekkinud kulude
käibemaks on 0%.
3.6 Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud õigusabi kulu vastab asja
keerukusele ja mahule ning taotletav summa ei ole põhjendamatult suur.
3.7 Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 245 (riigilõiv 140,00 eurot, maksekäsu
kiirmenetluse menetluskulud 20,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas
85,00 eurot).
3.8 TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel
tekkinud kulusid ei hüvitata.
5. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja
ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub
ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja
rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise
määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas
lõik).
6. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,
mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib
menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
8. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui
isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul
viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi
kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht
või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reena Undrest
kohtunik