2-26-5015/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-5015

Kohtuasi

R T maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): R T (isikukood XXX)

Usaldusisik: Tiia Kalaus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku R T maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R T pankrot 29. aprillil 2026 kell 13.00 ning algatada R T

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada R T pankrotihalduriks Tiia Kalaus (OÜ Civilex). Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21. mai 2026 kell 14.00.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi

ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei

saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud R T kanda.

10. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause tasuks 946 eurot, millele lisandub käibemaks

227,04 eurot.

11. Anda R T menetlusabi usaldusisiku tasu 946 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

227,04 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Civilex

(arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

ASJAOLUD

1. R T (avaldaja, võlgnik) esitas 04.03.2026 (täiendatud 09.03.2026) Viru Maakohtule

avalduse, milles palub algatada pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus alates 07.05.2025 (abikaasa E T) ja neil on ühisvara.

Võlgnikule vara ei kuulu ja võlgnik viibib kinnipidamisasutuses Viru Vanglas. Võlgniku suhtes on

algatatud mitmeid täitemenetlusi. Samuti on võlgniku suhtes pooleli kohtumenetlus, mis puudutab

hooldusõiguse küsimust. Võlgnik on avaldusele lisanud K-Raha väljavõtte, mille kohaselt on tema

jooksvate nõuete kogusumma ligikaudu 7448,33 eurot. Võlgnik on selgitanud, et tal on puuduv

töövõime ja tal ei ole võlgnevuste maksmiseks raha.

2. Usaldusisik leidis, et menetlus tuleks lõpetada.

Võlgniku eeldatavad kohustused on kokku 12 669,70 eurot. Esitatud nõuetest on: aegunud nõudeid

850,80 eurot; õigusvastaselt tekitatud kahju nõudeid 260,01 eurot; väärteomenetluses

väljamõistetud trahvi nõudeid 1048 eurot; kriminaalasjades väljamõistetud menetluskulude nõudeid

3388,79 eurot; elatise nõudeid 3017,40 eurot ja jooksvalt lisandub igal kuul 301,74 eurot;

tsiviilnõudeid 4060,84 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on suur osa võlgniku kohustustest seotud tema enda süülise käitumisega

(menetluskulud kriminaalmenetlustes ja rahatrahvid väärteomenetlustes, kahjunõue tervise

kahjustamisega seoses). Need nõuded moodustavad teadaolevatest võlanõuetest 4696,80 eurot, u

50% kogunõuetest. Usaldusisiku hinnangul kahele olemasolevale nõudele on võimalik esitada

aegumise vastuväide ning seda saab teha ka võlgnik ise, esitades vastava avalduse kohtutäiturile

ning tasudes täiturile osa tasust. Samuti on võlgnikul elatise võlgnevus üle 3000 euro ning jooksvalt

on kohustus tasuda elatist igakuiselt 302 eurot. Tsiviilnõudeid on eelduslikult ca 4060 eurot, kuid ei

saa välistada, et eraisikute nõuded võivad olla seotud ka nt kahju tekitamisega.

Usaldusisiku hinnangul puudub võimalus pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks – võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel põhjusel, et võlgnik on varatu ning tal ei ole eelduslikult

võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu, mis võimaldaks asuda tasuma võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses. Avalduse esitamise ajal on võlgnik viibinud kinnipidamisasutuses.

Usaldusisikul puudub teave võlgniku asukoha ja tööhõive kohta, kuna võlgniku eeldatav

vabanemise aeg oli 22.03.2026. Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt ei ole

võlgnik viimase kolme aasta jooksul (2023-2025) deklareerinud mingisugust töist tulu. Võlgnik

viibis vabaduses alates 25.09.2020 kuni 22.01.2026. Seega, viimase kolme aasta jooksul oleks

võlgnikul olnud võimalus teenida tulu, kuid mingil põhjusel ei ole seda teinud, või on teeninud tulu

mitte legaalselt. Kuigi võlgnik on kinnipidamisasutusest vabanenud, siis korduval kinnipeetaval on

uue tasuvama töö leidmine keerulisem ning eelduslikult ei saa see olla määras, mis võimaldaks täita

kõiki jooksvaid nõudeid ning arestida vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega ei

täidaks menetlus oma eesmärki. Lisaks tuleb arvestada, et võlgnik ei vabaneks nimetatud menetluse

lõpuks õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest ning elatise nõudest.

Usaldusisik leiab, et esineb FIMS § 18 lg 2 p 5 järgi alus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel

lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 23.04.2026.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (12

669,70 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik

ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise

palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Usaldusisik märkis 23.04.2026 kohtuistungil, et jääb aruandes esitatud seisukoha juurde.

Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Samas märgib kohus, et menetluse edukuses võib kahelda, arvestades

võlgniku sissetulekut ja tervisliku seisundiga seotud piiranguid. Samuti selgus 23.04.2026 istungil,

et võlgnik kasutab igapäevaselt välisriigi panga kontot (Moneyzen). Kohus veendus siiski peale

võlgniku ärakuulamist, et võlgnik on motiveeritud täitma kohustustest vabastamise menetlusega

kaasnevaid kohustusi. Võlgnik selgitas, et ta saab töövõimetuspensioni veidi üle 800 euro kuus ning

talle on määratud 100% töövõimetus viieks aastaks. Lisaks saab ta raske puude toetust 50 eurot

kuus. Võlgniku hinnangul on tema igakuised kulud toidule 300–400 eurot ning ravikulud ligikaudu

50 eurot kuus. Ta elab koos abikaasaga Kundas vanematele kuuluvas majas. Võlgnik kinnitas, et on

valmis menetluse kestel vabatahtlikult panustama võlgnevuste katteks 300 eurot kuus. Võlgnik

lubas ka esimesel võimalusel sulgeda välisriigi pangakonto ja kasutada edaspidi üksnes Eesti panga

kontot. Samuti kinnitas võlgnik, et vajadusel aitavad teda abikaasa ja vanemad. Kohus ja

usaldusisik selgitasid võlgnikule, millistest võlgnevustest ta kohustustest vabastamise menetluses ei

vabane ning juhtisid korduvalt tähelepanu elatise maksmise kohustuse püsimisele. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kuigi menetluse edukuses ei saa kindel olla, ei saa võlgnikku jätta ilma

võimalusest kohustustest vabastamise menetluseks. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist

tegevust, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse. Samuti on võlgnikul siiski arvestatavas

ulatuses ka nõudeid, millest on eelduslikult võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames

vabaneda.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus (FIMS § 45 lg 2). Kohus selgitas istungil võlgnikule tema

kohustusi, sealhulgas seda, et võlgnikul tuleb viivitamatult sulgeda oma välisriigi pangakonto ja

korraldada toetuste laekumine Eesti krediidiasutuses avatud pangakontole.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada

kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme

aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel

jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21.05.2026 kell 14.00

(PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS

§ 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1173,04 eurot (käibemaksuga).

Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi

korras riigi vahenditest 1173,04 eurot (sh käibemaks).

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

11.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

11.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi 20 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku

hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud

ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 14 tundi 20 minutit ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis

tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot.

Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust

tulenevalt 946 eurot (14*66+(20/60*66)=924+22=946), mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud

piirmäära. Järelikult kuulub kogu põhjendatud tasu hüvitamisele riigi arvelt.

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le Civilex (registrikood XXX), mille kaudu

ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR

XXX).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest

vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete

osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb

panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude

tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või

usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

13. Kohus selgitab täiendavalt võlgnikule järgmist. 23.04.2026 toimunud kohtuistungil märkis

kohus, et kohustab võlgnikku PankrS § 86 alusel kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Peale asja

materjalidega täiendavat tutvumist ei pea kohus siiski vajalikuks pankrotimenetluses võlgniku

vande andmist. Seega selgitab kohus võlgnikule, et võlgnikul ei ole vaja tulla kohtumajja vannet

andma.

(allkirjastatud digitaalselt)