2-25-18198/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-18198

Kohtuasi

F.P avaldus suhtlemispiirangute kehtestamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2025 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja liik

P.I ja F.P määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: F.P (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat Kristina

Ivanova

Puudutatud isik: P.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde P.I 16.02.2026 menetlusdokumendi lisana esitatud

nõudekiri.

2. Jätta rahuldamata P.I taotlus kohtumääruse täitmise peatamiseks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2025 määrus osas, milles maakohus jättis P.I-lt

F.P kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise summas 404,80 eurot

(resolutsiooni punkt 6). Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista P.I-lt F.P

kasuks välja täiendavalt 404,80 eurot. Muus osas jätta vaidlustatud määrus

muutmata.

4. Jätta P.I määruskaebus rahuldamata.

5. Rahuldada F.P määruskaebus osaliselt.

6. Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulud P.I kanda

ning mõista P.I-lt F.P kasuks välja menetluskulude hüvitis 167,40 eurot.

Menetluskulude suuruse vaidlustamisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

7. Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb P.I-l tasuda F.Ple viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses kehtestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

8. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

8.1.

Rahuldada avaldus õigeksvõtmisel põhineva määrusega.

8.2.

Keelata puudutatud isikul P.I-l (P.I, isikukood XXX) suhtlemine avaldaja

F.Pga (F.P, isikukood XXX) telefoni teel (sh A. P.I telefoni kasutades), sh

telefonikõned ja sõnumid numbritele XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX.

8.3.

Keelata puudutatud isikul P.I-l suhtlemine avaldaja F.Pga sotsiaalmeedia

(nt Facebook) ja suhtlusrakenduste (nt WhatsApp) kaudu.

8.4.

Keelata puudutatud isikul P.I-l võtta ühendust avaldaja F.Pga e-kirja

kaudu rohkem kui 2 korda päevas, mis peab olema seotud lapse A. P.I ja

temaga seotud olulise teabe või suhtluskorra küsimuse edastamisega.

Sõnumid ei tohi sisaldada P.I poolt F.P halvustamist, sõimamist ja

ropendamist, vaid peavad sisaldama rangelt informatsiooni ühise lapsega

suhtlemise kohta.

8.5.

Määrata käesoleva määrusega sätestatud suhtlemiskorra kehtivuseks kolm

aastat alates käesoleva määruse jõustumisest.

8.6.

Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku P.I kanda.

8.7.

Välja mõista puudutatud isikult P.I-lt avaldaja F.P kasuks maakohtu

menetluskulud 2222,54 eurot.

8.8.

Välja mõista puudutatud isikult P.I-lt avaldaja F.P kasuks ringkonnakohtu

menetluskulud 167,40 eurot.

8.9.

Välja mõista puudutatud isikult P.I-lt avaldaja F.P kasuks viivis

protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest

kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8.10.

Avalduse õigeksvõtul põhinev määrus kuulub määruse punkti 8.7 osas

tagatiseta viivitamata täitmisele. Muus osas kuulub määrus täitmisele alates

määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.P esitas Harju Maakohtule avalduse isikuõiguste kaitse abinõude rakendamiseks,

täpsemalt suhtlemispiirangute kehtestamiseks. Avaldaja taotles, et kohus piiraks P.I õigust

võtta avaldajaga ühendust telefoni, sotsiaalmeedia, suhtlusrakenduste ja e-kirja teel.

2. Avaldaja ja puudutatud isiku kooselu lõppes üle seitsme aasta tagasi. Pooltevaheline

suhtlus on seotud nende ühise lapsega, kuid puudutatud isik häirib, solvab ja alandab

avaldajat. Avalduse esitamisele eelnenud poole aasta jooksul muutus puudutatud isiku tegevus

intensiivsemaks.

3. Avaldaja taotles menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulud

koosnevad riigilõivust (120 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (3225,24 eurot). Avaldaja

lepingulised esindajad osutasid esimese astme kohtu menetluses õigusteenust 14 tundi ja 27

minutit tunnihinnaga 223,20 eurot (sh käibemaks).

Puudutatud isiku seisukoht

4. Puudutatud isik nõustus suhtlemispiirangute kehtestamisega. Menetluskulude jaotuse jättis

puudutatud isik kohtu otsustada, kuid avaldaja menetluskulude suurusega ta ei nõustunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 04.12.2025 määrusega avalduse ning keelas puudutatud isikul

avaldajaga suhelda telefoni, sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste teel. Maakohus piiras

puudutatud isiku õigust võtta avaldajaga ühendust e-kirja teel.

6. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna ta andis oma käitumisega

põhjust avalduse esitamiseks. Maakohus määras avaldajale hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude suuruseks 1817,74 eurot ning mõistis selle koos viivisega puudutatud isikult

välja. Maakohus põhjendas otsustust järgmiselt.

6.1. Kohtusse pöördumise riigilõiv (50 eurot) on põhjendatud, kuid esialgse õiguskaitse

taotlus jäi rahuldamata ning selle esitamisel tasutud riigilõivu (70 eurot) puudutatud isikul

hüvitada ei tule.

6.2. Avaldaja lepingulise esindaja kulust on põhjendatud õigusteenus mahus 7,92 tundi. Kahe

lepingulise esindaja menetluses osalemine ei olnud vajalik ning kulu tuleb vähendada

dubleerivas osas. Avaldaja 29.10.2025 menetlusdokumendi koostamisega seostatav aeg

kuulub hüvitamisele 6,5 tunni ulatuses, kui arvestada dokumendi sisu ja mahtu ning

põhjendamatut esialgse õiguskaitse taotlust. Esindaja 30.10.2025 ja 04.11.2025 toimingute

vajalikkust ei ole asja materjalidest võimalik järeldada. Kuna esindaja pidanuks koheselt

esitama puudusteta ja vastuoludeta avalduse, ei ole 05.11.2025–10.11.2025 tehtud toimingud

põhjendatud. Alates 12.11.2025 olid avaldaja lepingulise esindaja toimingud menetluses

vajalikud ning nende toimingute tegemiseks kulunud aeg vastab menetluse mahule ja

keerukusele.

6.3. Avaldaja lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu (223,20 eurot koos

käibemaksuga) vastab asja keerukusele ja mahule.

Puudutatud isiku määruskaebus

7. Puudutatud isik vaidlustas menetluskulude jaotuse. Kulude tema kanda jätmine ei ole

õiglane, kuna avaldaja ja puudutatud isiku ühine laps on igapäevaselt puudutatud isiku

ülalpidamisel. Avaldaja ei ole mitu aastat elatist tasunud, mis on toonud kaasa kohtuvaidlused

ja konflikti süvenemise. Avalduse õigeksvõtt pidi kaasa tooma minimaalsed kulud.

8. Alternatiivselt palus puudutatud isik vähendada väljamõistetud menetluskulusid selliselt, et

70–80% avaldaja kuludest jääksid tema enda kanda. Avalduses esinesid puudused, mis olid

tingitud avaldaja enda tegevusest. Puuduste kõrvaldamise kulu oli välditav. Menetlus oli

lühike ja lihtne, mis ei õigusta sedavõrd suuri kulusid.

Avaldaja määruskaebus

9. Avaldaja vaidlustas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, kuna maakohus on

põhjendamatult vähendanud väljamõistetavaid kulusid. Maakohus ei arvestanud avaldusele

lisatud tõendite mahuga, mida oli vaja analüüsida enne avalduse koostamist. Esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine oli vajalik. Puuduste kõrvaldamise määrusele vastuväite

esitamine ei olnud põhjendamatu, vastasel juhul ei oleks avaldaja saanud sellele tugineda

edasikaebemenetluses. Suhtlus kliendiga on aktiivse menetluse käigus vajalik ning see, et

avaldaja ei esitanud kohtule e-kirjavahetust kliendiga, ei tähenda, et tegemist oli

põhjendamatu toiminguga. Avalduse rahuldamisega aktsepteeris kohus resolutsiooni

täidetavust. Seega puudutavad käiguta jätmise tõttu esitatud täpsustused asja sisulist

menetlemist, mitte avalduse menetlusse võtmise etappi. Avaldaja taotleb menetluskulude

hüvitamist summas 3345,24 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja vaidles puudutatud isiku määruskaebusele vastu. Määruskaebuses esitatud väited

on paljasõnalised, sisustamata ja asjasse mittepuutuvad. Kohus on õigesti tuvastanud, et

puudutatud isik andis oma käitumisega põhjuse avalduse esitamiseks, mistõttu tuli jätta

menetluskulud tema kanda.

11. Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu. Maakohus ei rikkunud

menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusõigust. Menetlus ei olnud õiguslikult keerukas

ega ajamahukas. Puudutatud isik ei andnud alust kohtusse pöördumiseks pärast seda, kui ta

avaldajalt nõudekirja sai. Kõik avaldaja esindaja toimingud ei olnud kontrollitavad ning nende

vajalikkus on tõendamata. Maakohus järgis asja lahendamisel menetlusökonoomia põhimõtet.

12. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. Puudutatud isik esitas 16.02.2026 taotluse kohtumääruse täitmise peatamiseks.

Täitemenetluse raames on arestitud puudutatud isiku pangakontol 2307 eurot, mis seab ohtu

tema ja tema ülalpeetava lapse toimetuleku.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse osas, milles

maakohus jättis P.I-lt F.P kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise summas 404,80

eurot. Kohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja menetluskulud kokku 2222,54 eurot. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuste

väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldaja määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata.

15. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS 659 ja § 651 lg 1 alusel üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik

vaidlustab menetluskulude jaotust ning mõlemad menetlusosalised maakohtu kindlaks

määratud menetluskulude rahalist suurust. Kumbki menetlusosaline ei vaidlusta

suhtlemispiirangute kehtestamist ega kohtulahendi osalist viivitamata täidetavaks

tunnistamist.

16. Maakohus on vaidlustatava määruse resolutsiooni punktis 8 märkinud, et määrus kuulub

tagatiseta viivitamata täitmisele osas, millega puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks

välja menetluskulud 1817,74 eurot. TsMS § 665 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse

esitamine määruse täitmist. Seetõttu tuleks täitmise peatamist rakendada üksnes erandlikel

juhtudel (TsMS III komm (2018), § 665, p 3.2). Selliste erandlike asjaolude esinemist ei ole

puudutatud isik piisavalt põhistanud, mistõttu ei ole alust lahendi täitmist peatada.

17. Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lg 3 alusel asja juurde puudutatud isiku 16.02.2026

kuupäeval esitatud nõudekirja.

Menetluskulude jaotuse vaidlustamine

18. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm

07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Hagita asjas menetluskulude jaotamisel on TsMS § 172 lg 1

teise lause kohaldamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis,

kui kohus on diskretsioonipiire ületanud (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27).

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

koosmõjus § 168 lg-ga 6.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni

piire, kui jättis kulud puudutatud isiku kanda. Menetluses osales lisaks avaldajale ka

puudutatud isik, mistõttu tuli kulud jaotada TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Määruse

põhjenduste kohaselt andis puudutatud isik oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks.

Maakohus on põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis ning miks on menetluskulude

puudutatud isiku kanda jätmine õigustatud.

20. Puudutatud isiku väitel ei pöördunud ta avaldaja ega tema esindaja poole pärast

nõudekirja saamist. Kohtumenetluse algatamine oli seetõttu vaidluse ebaproportsionaalne

eskaleerimine. Kohtu nõudel esitas puudutatud isik viidatud nõudekirja (dtl 162-165).

Nõudekiri on koostatud ja edastatud 30.10.2025 ehk päev pärast seda, kui avaldaja pöördus

käesolevas asjas kohtusse. Kohtumenetluse ajal edastatud nõudekirja järgselt oma käitumise

korrigeerimine ei mõjuta kohtusse pöördumise õigustatust.

21. Maakohtust erinevalt menetluskulude jaotamiseks ei anna alust ka ülejäänud

määruskaebuse väited. Puudutatud isik on tuginenud sellele, et tema ülalpidamisel on poolte

ühine laps ning avaldaja ei täida ülalpidamiskohustust, olles seetõttu justkui süüdi konflikti

süvenemises. Ka see väide ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkumiseks.

Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse

põhimõte. TsMS § 172 lg 1 võimaldab arvestada hagita menetluse osaliste menetluses

osalemise ulatust, aga ka kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust.

Puudutatud isik rikkus avaldaja isikuõigusi häirivate elektronkirjade ja sõnumite saatmisega.

Oma käitumist korrigeeris puudutatud isik alles pärast seda, kui avaldaja pöördus advokaatide

poole ning algatas kohtumenetluse. Maakohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Seega oli

kohtusse pöördumine põhjendatud ning puudutatud isik andis oma käitumisega põhjust

avalduse esitamiseks.

Menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamine

22. Avaldaja menetluskulud esimese astme kohtus olid 3345,24 eurot (sh avalduse riigilõiv 50

eurot, esialgse õiguskaitse taotluse riigilõiv 70 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3225,24

eurot). Maakohus vähendas hüvitamisele kuuluvat kulu 1817,74 euroni. Avaldaja vaidlustab

maakohtu lahendit osas, milles maakohus menetluskulusid vähendas. Puudutatud isik on

seisukohal, et kulusid tuleb veelgi vähendada.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on õigusabikulude

hüvitamise üle otsustamisel antud lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii

lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osaliselt diskretsioonipiire ületanud.

25. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa jätta puudutatud isikult välja

mõistmata avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusega seotud menetluskulusid üksnes põhjusel, et

taotlus jäi rahuldamata. Iseenesest võimaldab TsMS § 169 lg 3 jätta rahuldamata jäänud

taotlusega seotud menetluskulud põhjendamatu taotluse esitanud menetlusosalise kanda, kuid

seda sätet ei saa kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude otsustuse peab

kohus tegema menetluskulude jaotamisel (TsMS komm I (2017) § 169, p 3.4.d). Maakohus

jättis kõik tsiviilasja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud kulud,

puudutatud isiku kanda ning ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et selles osas

pole alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Praktilistel kaalutlustel ja kulude

kindlaksmääramise liigse killustatuse vältimiseks on kohane TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada

juhul, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid (TsMS komm I

(2017) § 169, p 3.4.d). Vaatamata sellele, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata, oli

see avaldaja huvide kaitsel iseenesest asjakohane ja põhjendatud toiming ega venitanud

menetlust ei pahatahtlikult ega märkimisväärselt. Seega on põhjendatud võtta esialgse

õiguskaitse taotluse koostamiseks kulunud aega lepingulise esindaja ajakulu hindamisel

arvesse.

26. Kuna kohus andis 31.10.2025 kirjaga avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, ei saa ka puuduste kõrvaldamiseks tehtud toiminguid ajavahemikul

05.11.2025–10.11.2025 pidada põhjendamatuteks.

27. Maakohus pidas põhjendamatuks avaldaja esindajate 30.10.2025 ja 04.11.2025

toiminguid, kuna nende vajalikkust ei olnud kohtul võimalik asja materjalidest järeldada.

Need toimingud seisnesid puudutatud isiku elektronkirjaga tutvumises ja kliendisuhtluses.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et neid toiminguid saab pidada

põhjendamatuks, kuna need toimikust ei nähtu.

28. Esindaja ja esindatava suhtlus kohtumenetluses on vältimatu ning sellega seotud

toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p

11). Esindaja ja kliendi õigussuhet iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu

kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016,

3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine kliendiga on põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid,

teavitada klienti menetluse seisust ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas

(TlnRnKm 19.05.2020, 2-16-130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on kvaliteetse õigusabi

osutamiseks vältimatult vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p 47). Mõistlikus

ulatuses kliendisuhtlus on seega TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud toiming

kliendi huvide kaitsel ning konkreetse toimingu tegemine ei nähtugi alati vahetult tsiviilasja

toimikust.

29. Eelkirjeldatud toimingud tehti ajavahemikul 22.08.2025–10.11.2025 ning neile kulus

kokku 13 tundi ja 2 minutit. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga selles, et tervikuna

on selline ajakulu menetluskõlbuliku avalduse koostamiseks ja kliendisuhtluseks ülemäärane.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2).

Arvestades, et vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ning kuigi avaldusel oli 26 lisa, mida tuli

analüüsida, olid need puudutatud isiku kirjad avaldajale. Kirjad on lühikesed ning selle

tuvastamine, kas konkreetne kiri sisaldab midagi häirivat, solvavat või alandavat, ei eelda

ulatuslikku ega põhjalikku analüüsi. Seetõttu ei ole kohtusse pöördumise ajakulu

menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses õigustatud. Lisaks on maakohus põhjendatult

juhtinud avaldaja esindajate tähelepanu sellele, et kuigi esialgses avalduse põhjendavas osas

taotleti lähenemiskeelu kohaldamist, siis avalduse resolutsioonis taotleti lähenemiskeeluga

piirnevate abinõude (suhtluspiirangute) rakendamist. Selle vastuolu kõrvaldamine menetlusse

võtmise eelnevas etapis oli asjakohane ning avaldaja vastuväide maakohtu tegevusele

põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul on vandeadvokaadi poolt vastuoludeta ja

menetluskõlbliku avalduse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu (koos

kliendisuhtlusega) käesolevas asjas üks tööpäev (8 tundi).

30. Ajavahemikul 12.11.2025–26.11.2025 tehtud lepingulise esindaja toiminguid (mahus 1

tund ja 25 minutit) maakohus ei vähendanud ning selles osas ei ole alust maakohtu

diskretsiooni sekkuda. Samuti pole alust muuta maakohtu poolt põhjendatuks peetud

vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu (223,20 eurot) ega seisukohta, et kahe

esindaja osalemine menetluses vajalik ei olnud.

31. Ringkonnakohtu hinnangul on lepingulise esindaja toimingute ajaline maht (9 tundi ja 25

minutit) kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Sellele ajakulule vastab 9,42 × 223,20 =

2102,54 eurot. Koos avaldaja tasutud riigilõivudega (120 eurot) tuleb puudutatud isikul

hüvitada 2222,54 eurot.

32. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt avaldaja määruskaebuse ning suurendab puudutatud

isiku poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust 2222,54 euroni. Selline

menetluskulude suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, vaidluse keerukusele ja mahule

ning on proportsioonis menetluse käiguga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega

tekkinud

menetluskulusid ei hüvitata, jäävad menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisega seotud kulud määruskaebuste esitajate endi kanda.

34. Menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

35. Avaldaja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutasid avaldaja lepingulised esindajad

avaldajale määruskaebemenetluses õigusteenust kokku 2 tundi ja 38 minutit tunnihinnaga 180

eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusteenuse mahust pool on avaldaja selgituste

kohaselt seotud puudutatud isiku määruskaebusega. Puudutatud isik seisukohta avaldaja

menetluskulude suuruse osas ei esitanud.

36. Avaldaja lepinguliste esindajate tunnihind (223,20 eurot koos käibemaksuga) vastab

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale ning on seega põhjendatud.

37. Avaldaja on menetluskulude nimekirjas toonud välja täiturile avalduse koostamise, millele

on kulunud 11 minutit. Tegemist ei ole toiminguga, mis oleks seotud

määruskaebemenetlusega. Seetõttu kohus selle toiminguga ei arvesta. Kuna menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid kohus ei hüvita, ei ole

põhjendatud arvesse võtta ka määruskaebuse koostamisele ja selle täiendamisele kulunud

aega, kuna avaldaja ei vaidlustanud menetluskulude jaotust, vaid üksnes nende rahalist

suurust. Kohus arvestab 11.12.2025 toimingutest üksnes vastaspoole määruskaebuse osas

seisukoha koostamisele kulunud aega, kuid sedagi vaid osaliselt, kuna puudutatud isiku

kaebus sisaldas vastuväiteid nii menetluskulude suuruse kui ka jaotuse osas. Lisaks on

avaldaja puudutatud isiku määruskaebusele vastates korranud samu põhjendusi, millest

maakohus menetluskulude jaotusel lähtus. Kliendisuhtlus ning menetluskulude nimekirja

koostamine on vajalikud ja põhjendatud toimingud. Sealjuures tuleb aga arvestada üksnes osa,

mis võis puudutada üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Avaldaja 17.02.2026

seisukoha koostamine oli vajalik ja põhjendatud, kuna see oli seotud tõendiga, mis võis

mõjutada menetluskulude jaotust. Küll aga ei ole täies ulatuses põhjendatud seisukoha

koostamisele kulunud aeg (41 minutit).

38. Avaldajale osutatud õigusteenusele kulunud aega, mis puudutab menetluskulude jaotuse

vaidlust ringkonnakohtus, saab eeltoodust tulenevalt pidada põhjendatuks 45 minuti ulatuses.

39. Menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud avaldaja kulud on põhjendatud seega 0,75

× 223,20 = 167,40 euro ulatuses. Summas sisaldub käibemaks, kuna avaldaja on TsMS §174

lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

40. Puudutatud isik peab avaldaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)