3-26-1289/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1289

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.W kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristiina Lõbus

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– C.W

Asja läbivaatamine

29.04.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba

C.W

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.06.2026 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu

põhjendused inglise keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Nigeeria Liitvabariigi kodanik C.W (sünd. xx.xx.xxxx) saabus viisa alusel Soome

Vabariiki 25.12.2024 lennuga Katarist. Tal oli kaasas pass kehtivusega 06.10.2023–

05.10.2028. Isik esitas 02.01.2025 Soomes esmase elamisloa taotluse abikaasa juurde elama

jäämiseks. Taotlus on menetlemisel ja isik on vahepeal oma abielu lahutanud. Isik esitas

22.05.2025 Soomes rahvusvahelise kaitse taotluse, mille osas sai keelduva otsuse. Isik

vaidlustas otsuse kohtus, kuid kohus jättis kaebuse rahuldamata. Isikule koostati

vabatahtlikult täidetav lahkumisettekirjutus lahkumistähtajaga 25.05.2026. Soome

ametivõimud võtsid isiku passi hoiule kuni tema lahkumiskohustuse täitmiseni.

3-26-1289

2. Isik lahkus 23.04.2026 ebaseaduslikult Soomes Eestisse, soovides liikuda temale

saadetud kutse alusel Ukrainasse. Kuna isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid ja tema

Eestis viibimise asjaolud olid ebaselged, viis Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) temaga läbi

vestluse. Isik selgitas, et tema pass kadus Rootsis ja tal ei ole võimalik Eestist edasi liikuda.

Tal puudusid rahalised vahendid. Isik toimetati ööseks kodutute varjupaika ning talle anti

PPA kontaktid ja riigi infotelefoni kontakt. Isik pöördus 24.04.2026 PPA poole, soovides teha

avalduse passi kadumise kohta. Samal päeval tegi PPA päringu Soome kolleegidele, et

selgitada välja isiku Soomes viibimise asjaolud. Soome vastusest nähtus, et isik on viibinud

Soomes alates 2024. a detsembrist, taotlenud nii elamisluba kui ka rahvusvahelist kaitset,

tema pass on hoiul Soome ametivõimude käes ja talle on koostatud lahkumisettekirjutus. PPA

viis 24.04.2026 isikuga läbi vestluse, et selgitada välja tema Eestisse saabumise asjaolud. Isik

andis vestlusel vastuolulisi ja ebaselgeid ütlusi Ukrainas viibimise, passi kaotuse jm asjaolude

kohta. Isikule selgitati, et kuna ta viibib Eestis ebaseaduslikult, peetakse ta kinni ja saadetakse

välja tema koduriiki. Pärast seda esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.

3. Tallinna Halduskohus andis 25.04.2026 määrusega asjas nr 3-26-1243 loa isiku kinni-

pidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks.

4. Isik loobus 28.04.2026 oma rahvusvahelise kaitse taotlusest. PPA otsustas alustada isiku

osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/20131 (Dublini III määrus)

alusel tagasivõtumenetluse ja edastada Soome ametivõimudele tagasivõtupalve. PPA pidas

isiku 28.04.2026 kl 16 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg

2 p 7 alusel kinni.

5. PPA esitas 28.04.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p 7 ja § 362 lg 2 alusel

taotluse C.W kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2

kuuks. Põhjendused:

5.1. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

§ 68 p 6), kuna ta on andnud PPA-le teada või PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on esitanud Soomes elamisloa taotluse ja rahvus-

vahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotlus jäi rahuldamata ja Soome tegi isikule

lahkumisettekirjutuse koduriiki minekuks tähtajaga 25.05.2026. Isik ei asunud ettekirjutust

täitma, vaid lahkus Soomest, teavitamata Soome ametivõime. Selline käitumine annab alust

arvata, et Soomest lahkumise eesmärgiks võis olla lahkumisettekirjutuse täitmisest kõrvale

hoidumine. Soomest lahkumisele järgnevast käitumisest võib järeldada, et isikul puudub soov

Eestisse jääda ja ta soovib Eestist edasi liikuda. Eestisse jõudes ei esitanud isik kohe rahvus-

vahelise kaitse taotlust, vaid alles Eestis viibimise teisel päeval ehk hetkel, mil PPA selgitas

talle, et tema viibimine Eestis on ebaseaduslik ja talle koostatakse ettekirjutust Eestist lahku-

miseks. Selline käitumine annab põhjendatud aluse oletada, et rahvusvahelise kaitse taotlus

Eestis on esitatud väljasaatmise vältimiseks või selle edasilükkamiseks. Ka annab isiku

käitumine alust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik kinnitas 24.04.2026

vestlusel, et ta ei soovi koduriiki naasta. Seda näitab ka asjaolu, et isik esitas alguses

rahvusvahelise kaitse taotluse, aga kui PPA soovis menetlust alustada, loobus isik taotlusest.

See annab aluse arvata, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis on esitatud enda koduriiki

väljasaatmise vältimise eesmärgil. Samuti puuduvad isikul reisimiseks vajalikud dokumendid.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

2(5)

3-26-1289

5.2. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 9), kuna ta lahkus loata teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. Kuna isiku pass on Soome ametivõimude käes hoiul, siis on selge, et tal

puudus luba lahkuda Soomest ilma ametivõimude loata.

5.3. Võttes arvesse isiku senist käitumist, ei ole võimalik isiku suhtes VRKS §-s 29 sätestatud

järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemis-

ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul,

kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma

isiku varasem käitumine. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades (ilma loata Soomest

lahkumine, avalduse tegemine passi kadumise kohta, kuigi isik teab, et tema pass on Soome

ametivõimude käes hoiul) puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Põgenemisohu korral ei

suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei

vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle

kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud

liikmesriiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta

liikumine ei ole raskendatud. Sellist käitumist kinnitab isiku ebaseaduslik dokumentideta

lahkumine Soomest ja isiku soov reisida ilma dokumentideta Ukrainasse.

5.4. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsio-

naalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, et ta oleks

kättesaadav Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse läbiviimiseks ja üleandmiseks

Soomele. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule eluks vajalikud meditsiiniteenused ja vaja-

dusel ka psühholoogiline nõustamine. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei saa PPA valitud abinõu pidada üle-

määraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole

isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse vastuolus isiku turvalisuse ja

tervisekaalutlustega.

6. C.W väitis, et talle ei ole taotlus arusaadav. Ta ei taha Soome tagasi minna. Seal jäeti

tema rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata. Ta ei soovi koju tagasi minna, sest tal on seal

tõsine probleem. Ta rääkis oma probleemidest Soome ametnikele ja esitas neile kõik tõendid.

Tema soomlasest abikaasa tuli kaheks päevaks Nigeeriasse, nägi seal kõiki ohte ja palus isikul

Nigeeriast lahkuda. Ta saatis isikule kutse ja palus tal Soome tulla. Naisel oli tegelikult

abikaasa Hispaanias, kuid ta aitas isikul Soome tulla. Isik küsis Soomes alguses elamisluba ja

siis varjupaika. Isik selgitas ametnikele, mis juhtus. Tema abistaja kinnitas, et isik ei saa

Nigeeriasse tagasi minna. Isiku õde külastas Nigeeriat ja ta tapeti. Isikul on telefonikõned ja

sõnumid nendelt, kes teda ähvardasid. Nad hoiatasid teda, et ta ei tuleks tagasi Nigeeriasse.

Kui isiku varjupaigamenetlus Soome lõppes, siis ta lahkus sealt, sest ta ei saa koduriiki tagasi

minna, kuna ta ei taha surra. Ta loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest Eestis, sest ta ei taha

olla kinnipidamiskeskuses, see on nagu vangla. Teda ei ole kunagi kinni peetud, talle ei

meeldi see. Advokaat selgitas isikule Soomes, et tema kaebus jäeti rahuldamata ja ta saab

esitada uue kaebuse ülemkohtule. Isik ei saa Soome süsteemist aru. Kuna tal oli kutse

Ukrainast, siis otsustas ta sinna minna. Ta unustas oma passi. Tal on kaks passi. Esimese

kaotas ta Rootsis. Teine on Soome ametnike käes. PPA ei pidanud isikut kinni, vaid ta läks ise

PPA-sse. Ta ei tahtnud Nigeeriasse minna. Ta tahtis minna Ukrainasse. Ta on Eestis, sest ta

peeti siin kinni. Eesti ei olnud tema sihtriik.

7. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Taotlust ei ole veel Soomele edastatud. Kuna

isiku pass on Soome ametnike käes hoiul, siis puudus isikul luba Soomest lahkuda.

3(5)

3-26-1289

KOHTU PÕHJENDUSED

8. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama

paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse

taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral

kinni pidada järgmistel alustel: 7) isiku üleandmine Dublini III määruses sätestatud korras,

kui esineb isiku põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist.

VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on

PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest

Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.

9. Asjaoludest nähtuvalt esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt Soomes, kuid

Soome jättis tema taotluse rahuldamata ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Soomest

lahkumiseks. Isikul tuli naasta oma koduriiki. Tal puudus õigus lahkuda mujale Euroopa

Liitu, sh tulla Eestisse. Kohus ei usu, et isikule seda Soomes ei selgitatud ja ta ei saanud

sellest aru. Seda enam, et Soome ametivõimud võtsid tema reisidokumendi hoiule ja isikul

puudub õigus ilma reisidokumentidega riigipiire ületada. Isik saabus ebaseaduslikult Eestisse.

Tal puudub seaduslik alus siin viibida. Eelduslikult on Soome endiselt vastutav isiku rahvus-

vahelise kaitse taotluse läbivaatamise ja väljasaatmise korraldamise eest Schengeni alalt

(Dublini III määruse art 18 p 1 alapunkt d), seetõttu soovib PPA esitada Soomele

tagasivõtupalve isiku tagasivõtmiseks.

10. Tagasivõtmise menetlus võtab aega, sest Soome peab aktsepteerima PPA taotluse ja isik

tuleb pärast tagasivõtu aktsepteerimist Soome tagasi saata. Seniks on põhjendatud isik kinni

pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada. Kohus nõustub PPA prognoosiga, et isiku suhtes

esineb põgenemisoht, mistõttu on tema kinnipidamine põhjendatud. Isiku põgenemisohtu

näitab see, et ta lahkus ilma Soome ametivõimude loata ja ilma dokumentideta Soomest (VSS

§ 68 p 9). Seejuures ei täitnud ta oma lahkumiskohustust, st ta ei lahkunud oma kodakondsus-

järgsesse riiki, vaid püüdis end Soome ametivõimude eest mujal Schengeni alal (või ka

Ukrainas) varjata, et selle kaudu enda lahkumiskohustuse täitmist vältida ja enda väljasaatmist

takistada. Isiku käitumist arvestades on põhjendatud eeldada, et vabaduses viibides ei jääks ta

enda tagasisaatmist Soome ära ootama, vaid lahkuks omavoliliselt ka Eestist ja asuks end

menetluse eest varjama, et selle läbiviimist takistada. Isik on kord juba selliselt käitunud ja

pole põhjust arvata, et ta käituks sel korral teisiti. Isiku kinnipidamise eesmärk on vältida

tema põgenemist, et ta oleks tema suhtes toimuvas menetluses PPA-le kättesaadav.

11. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eelduslikult tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab, et

isikut saab usaldada ja et ta allub PPA kohaldatavatele järelevalvemeetmetele. Praegusel juhul

ei ole isik oma käitumisega sellist usaldust tekitanud. Soome kohaldatud leebemad

järelevalvemeetmed ei hoidnud ära isiku omavolilist lahkumist Soomest. Arvestades isiku

soovimatust päritoluriiki naasta, ei hoiaks need ära ka tema omavolilist lahkumist Eestist.

4(5)

3-26-1289

PPA-l puudub võimalus võtta järelevalvemeetmena hoiule isiku dokumenti, sest see on hoiul

Soome ametivõimude käes. Samas ei ole dokumentide puudumine takistanud isikul seni

Schengeni alal ringi liikuda. See ei takistaks ka Eestist lahkumist. Schengeni viisaruumis

kehtiva piirikontrolli puudumise tõttu ei pruugiks isikul olla olulisi takistusi Eestist

lahkumiseks ja mujale liikmesriiki minemiseks.

12. Kohus ei pea isiku selgitusi koduriiki naasmisega kaasneva ohu kohta usutavaks. See, et

Soome jättis tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, näitab, et isikul puudub vajadus

varjupaiga järele ja teda ei ähvarda päritoluriigis mingi riigist lähtuv oht. Asjaolu, et mingid

teised isikud võivad teda ähvardada, ei anna alust taotleda rahvusvahelist kaitset, sest sellise

ohu korral saab isik pöörduda abi saamiseks oma riigi korrakaitseorganite poole. Ohtu ei

tuvastanud ka Soome halduskohus, kes jättis isiku kaebuse rahuldamata. Kahtlusi isiku varju-

paigavajaduse osas äratab ka see, et isik esitas rahvusvahelise taotluse ka Eestis, kuid loobus

sellest nelja päeva möödudes. Isik otsib vaid võimalusi enda väljasaatmise vältimiseks.

13. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid ja varasemat

käitumist ning selle pinnalt tehtud ohuprognoosi. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend, sest puuduvad

vähemriivavad meetmed eesmärgi saavutamiseks ehk isiku Soome ametivõimudele

üleandmise tagamiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg

3). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja psühholoogiline abi.

Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks ja isik on võimalik lähiajal Soome tagasi

saata. Pole põhjust arvata, et Soome keelduks teda tagasi võtmast.

14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-

pidamise alus langeb ära (VRKS § 364 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)