3-26-892/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-892

Haldusasi

N.X-i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastata

11.03.2026 teabenõudele

Menetlusosalised

Kaebaja – N.X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Illimar Erich

Tender

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada N.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse

resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale läbivaatamatult.

2. Võtta menetlusse N.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

3. Jätta N.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.04.2026

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

4. Avaldada jõustunud määrus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 26.03.2026 kaebuse Tallinna Vangla

kohustamiseks vastata kaebaja 11.03.2026 teabenõudele. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja

teabenõude, et saada vangla IV üksuse juhi ametisse nimetamise käskkiri. Vangla ei ole

teabenõuet täitnud. Käskkiri mõjutab kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebajal ei ole vahendeid

riigilõivu tasumiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 30.03.2026 määrusega kaebuse ja menetlusabi taotluse

käiguta ning küsis menetlusabi taotluse lahendamiseks kaebajalt selgitusi tema õiguste ja

3-26-892

vabaduste rikkumise kohta. Sama määrusega küsis halduskohus Tallinna Vanglalt selgitusi ja

haldusmenetluse materjale.

3. Tallinna Vangla esitas 07.04.2026 vastuse lisana oma 06.04.2026 vastuse kaebaja

11.03.2026 teabenõudele, millega väljastati kaebajale ka teabenõudes nimetatud käskkiri.

4. Tallinna Halduskohus lõpetas 07.04.2026 määrusega asja menetluse (resolutsiooni p

1), jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning otsustas

jõustunud kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 3).

Menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest vastustaja on kaebaja teabenõude

täitnud. Seega on kaebaja saavutanud oma kaebuse eesmärgi.

Arvestades kohtuasja menetluslikku seisu, ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi tuvastada

vastustaja tegevuse õigusvastasus (HKMS § 152 lg 2). Kaebaja ei ole vastanud tähtaegselt

(s.o hiljemalt 06.04.2026) kohtu 30.03.2026 määrusele. Kaebaja võib olla kaotanud huvi

kaebuse menetlemise vastu. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas teabenõudega soovitud

käskkirja sisu mõjutab tema õigusi ja vabadusi ning sellist riivet ei saa mõistlikult järeldada

avaliku teenistuse seaduse § 26 lg-s 1 toodud loetelust või vangistusseaduse § 154 lg-st 2, ei

ole menetluse jätkamine vajalik ka vangla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks.

Menetluse lõpetamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Menetlusabi taotluse

sisulise lahendamise korral tuleks see jätta rahuldamata, kuna kaebajale asjast tulenev

võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega

(HKMS § 111 lg-d 1–3).

5. N.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 07.04.2026 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1 tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks,

sest see ei kaitse tõhusalt kodanike õigusi saada üldiseks kasutamiseks mõeldud

informatsiooni. Menetluse lõpetamise asemel pidanuks jätkama menetlust HKMS § 152 lg 2

alusel. Kaebaja ei pea kohtule põhjendama, miks ta küsis vanglalt teabenõudes märgitud

teavet. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust selgitada, miks on menetluse jätkamine

kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vanglateenistus jätab pidevalt teabenõuetele vastamata ja

teabenõuete täitmine toimub sisuliselt halduskohtu vahendusel. Kaebaja on vangla omavoli

ohver. Selliselt muutub AvTS § 18 lg 1 sisutuks. Seega on kaebajal menetluse jätkamiseks

preventiivne huvi.

Kaebaja menetlusabi taotlus on alusetult jäetud läbi vaatamata. Halduskohus ei põhjendanud,

miks asendatakse avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse saamisel muu

hulgas seda, kas määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud ning kui isikul puudub

määruskaebuse esitamise õigus, tuleb määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 ning § 207 lg-te 1

ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. HKMS § 203 lg-st 1 tulenevalt võib määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist

menetlust.

7. Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ei saa esitada

määruskaebust ning määrus ei takista selles osas ka edasist menetlust (vt ka HKMS § 119 lg 1

2(4)

3-26-892

ja § 175 lg 6; Riigikohtu 20.09.2024 määrus nr 3-21-1243, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu

21.01.2026 määrus nr 3-25-3069, p 4). Selles osas tuleb määruskaebus tagastada.

8. Ringkonnakohus selgitab siiski, et halduskohus otsustas omal algatusel asendada

avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (vt HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3). Kui

kaebaja soovib, et halduskohtu 07.04.2026 määrus avaldatakse pärast jõustumist arvutivõrgus

kärpimata kujul või kaebaja andmeid varjatakse ulatuslikumalt, on tal võimalik esitada

halduskohtule põhjendatud taotlus (HKMS § 175 lg 3). Kuna määruskaebuses on kaebaja

üksnes väga üldsõnaliselt viidanud 07.04.2026 määruse põhjendamispuudustele, ei käsita

ringkonnakohus määruskaebust HKMS § 175 lg-s 3 nimetatud taotlusena, mis tuleks edastada

lahendamiseks halduskohtule.

II

9. Määruskaebus halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta

HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de

52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Selle sätte

alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2

kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

12. Kaebuse eesmärk oli see, et Tallinna Vangla vastaks kaebaja 11.03.2026 teabenõudele

ja esitaks kaebajale teabenõudes nimetatud käskkirja. Vangla on teabenõudele vastanud ja

edastanud talle taotletud käskkirja. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud ja esines HKMS §

152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus rikkus menetlusnormi, sest ei andnud kaebajale

võimalust selgitada, kas ja millistel põhjustel ta taotleb HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse

jätkamist. See eksimus ei too siinse vaidluse asjaoludel siiski kaasa määruskaebuse

rahuldamist. Kaebaja on esitanud põhjendused määruskaebuses ning nende põhjal on selge, et

jätkutuvastuskaebuse menetlemiseks ei ole alust.

14. Tuvastamiskaebusele üleminek ei ole lubatud pelgalt haldusakti või toimingu

objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele

üleminekul ei ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise

piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks

vajalik (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13). Määruskaebuse põhjenduste

kohaselt on kaebajal menetluse jätkamiseks preventiivne huvi. Preventiivne huvi tähendab, et

peab olema põhjust arvata, et vastustaja võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või

toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma kaebaja õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või

ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25).

15. Kaebaja 11.03.2026 avaldus (dtl 8) on käsitatav teabenõudena AvTS § 6 tähenduses.

Teabenõue tuleb täita viivituseta, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates

registreerimisele järgnevast tööpäevast (AvTS § 18 lg-d 1 ja 3). Täpsustamist vajava või

aeganõudvama teabenõude täitmise korral võib vastamistähtaega pikendada kuni 15

tööpäevani, kuid sellest peab koos põhjendustega teabenõudjale viie tööpäeva jooksul

3(4)

3-26-892

teavitama (AvTS § 19). Asja materjalide kohaselt täitis Tallinna Vangla kaebaja 11.03.2026

teabenõude alles 06.04.2026 ning puuduvad andmed, et vastamistähtaega oleks pikendatud.

16. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud muid konkreetseid juhtumeid, mil Tallinna

Vangla on jätnud kaebaja teabenõuded (tähtaegselt) täitmata. Kohtute infosüsteemist nähtub

siiski, et kaebaja on esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi seoses sellega, et ta on

pöördunud Tallinna Vangla poole, kuid vangla ei ole talle (tähtaegselt) vastanud.

Haldusasjades nr 3-25-4260 ja nr 3-25-4256 sai kaebaja vastuse teabenõudele hilinemisega.

Samas näiteks haldusasjades nr 3-25-4070 ja nr 3-25-4255 ei käsitanud Tallinna Vangla

kaebaja pöördumisi teabenõudena, vaid selgitustaotlusena ning seetõttu ei pruukinud vangla

olla vastamisega viivituses. Neil asjaoludel puudub ringkonnakohtul alus arvata, et Tallinna

Vangla süstemaatiliselt vastab kaebaja teabenõuetele hilinemisega või jätab neile sootuks

vastamata. Ka siinses haldusasjas on kaebaja saanud vastuse oma 11.03.2026 teabenõudele.

Praeguse haldusasja raames õigusvastasuse tuvastamisel ei oleks ka selget preventiivset mõju

võimalikes tulevastes asjades, sest iga juhtum tuleb eraldi läbi vaadata ja lahendada vastavalt

selle asjaoludele. Lisaks ei ole teabenõudele vastamise kohustuse rikkumise kõrvaldamine

üldjuhul võimatu või ebamõistlikult raske, sh on kaebajal võimalik esitada vaie Andmekaitse

Inspektsioonile või kohustamiskaebus halduskohtusse (vt AvTS §-d 46 ja 51). Seega ei ole

tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

17. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib

ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on

kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud.

Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase

õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude

tõttu enam võimalik rahuldada. Siinses haldusasjas ei toeta menetluse jätkamist ka

menetlusökonoomia argument, sest asja sisulise arutamiseni ei ole jõutud.

18. Eelneva põhjal oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kokkuvõttes õige.

Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p

1 muutmata.

19. Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus jõustunud määruse avaldamisel

kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)