3-26-1295/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1295

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti trahvimääruse

nr 410126005126 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta liiklusregistrist asja juurde sõiduki detailandmete

päringu vastus.

2. Tagastada kaebus.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja ja vastutava

kasutaja (vt määruse p 4) nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X. X esitas 29.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

trahvimääruse nr 410126005126 tühistamiseks. Kaebuse ja selle lisade kohaselt selgitas amet

kaebajale, et ta ei saa kaebust esitada ning kaebuse saab esitada üksnes vastutav kasutaja.

2. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus tagastab kaebuse, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1p 1).

3. Vaidlusaluse sõiduki parkimise kohta on tehtud hoiatustrahv (dtl 4), mille määramist reguleerib

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 jj. VTMS § 545 lg-st 1 sätestab, et kui mootorsõiduki

eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul

trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei

jõustu. Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele

menetlejale (VTMS § 542 lg 2). Vastutavaks isikuks vastavate sätete mõttes on mootorsõiduki

registrijärgne omanik, või registris vastava kande olemasolu korral vastutav kasutaja (§ 541 lg 1).

Riigikohus on oma 12.12.2017 otsuses nr 5-17-12 leidnud, et kui sõiduki omanik või vastutav

kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul

teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, tuleb

analoogia korras kohaldada VTMS § 546 lg-t 6, mis näeb ette väärteomenetluse uuendamise.

Sellisel juhul alustatakse sõiduki eest vastutava isiku kaebuse alusel väärteomenetlust üld- või

kiirmenetluse korras, mille raames tehtava karistusotsuse peale on võimalik maakohtule kaevata.

Ka juhul, kui kohtuväline menetleja ei rahulda kaebust trahviteate peale, on isikul õigus esitada

kohtuvälise menetleja juhile kaebus (VTMS § 76). Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi või

tema õigusaktiga volitatud ametniku tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja

1(2)

tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule

(VTMS § 78).

Seega on hoiatustrahvi vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja sõiduki eest

vastutaval isikul tuleb esmalt pöörduda hoiatustrahvi vaidlustamiseks kaebusega trahviteate peale

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole ning seejärel soovi korral maakohtusse.

4. Kaebuses on toodud, et tema ja Y. Y on määratud auto kasutajateks (dtl 3 ja 5). Kohus tegi

sõiduki registreerimismärgi alusel detailandmete päringu, mille kohaselt on sõiduki vastutav

kasutaja Y. Y ja kasutaja X. X. Kohus võtab päringu vastuse kohtuasja juurde.

Kohus selgitab, et liiklusseadus eristab sõiduki vastutavat kasutajat ja tolle kohustusi (LS § 2 p 93 ja

§ 72) sõiduki kasutaja õigustest (LS § 88 lg-d 3 ja 4). VTMS § 541 jj näevad ette, et

hoiatamismenetlust kohaldatakse üksnes vastutava kasutaja (s.o vastutava isiku) suhtes, kellel on

samas trahviteate vaidlustamise õigus.

5. Kuna kaebaja nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastab kohus kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 1 alusel. Sõiduki vastutaval kasutajal on oma õiguste kaitseks võimalik esmalt

pöörduda kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – ja seejärel Harju Maakohtu

poole.

Kuna kaebaja ei ole trahviteate adressaat (vastutav isik), puudub tal trahviteate vaidlustamiseks

ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)