2-25-21451/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-21451

Tsiviilasi

Beauty Brands OÜ avaldus Musa Beauty OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtumenetluses mitteosalev

isik, kes on kompromissi

pooleks

Võlausaldaja: Beauty Brands OÜ (registrikood

14280457), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi

Pavelts

Võlgnik: Musa Beauty OÜ (registrikood 16043508),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Veiko Viisileht

ja Maksim Kozlov

Ajutine pankrotihaldur: Kristo Teder

O. G. (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Musa Beauty OÜ ja O. G. tasuvad Beauty Brands OÜ-le 7000 eurot hiljemalt

25.05.2026 (eeldusel, et selleks hetkeks on kompromissi kinnitav ja menetlust

lõpetav kohtumäärus jõustunud) Beauty Brands OÜ arvelduskontole XXX. Kui

kompromissi kinnitav ja menetlust lõpetav määrus jõustub 25.05.2026 või

hiljem, tuleb tasumine teostada ühe nädala jooksul kompromissi kinnitava ja

menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Musa Beauty OÜ ja O. G. on Beauty

Brands OÜ-le 7000 euro tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikud (VÕS § 65).

Võlgnevuse kogusumma on 7000 eurot.

1.2. Kui Musa Beauty OÜ ja O. G. rikuvad käesoleva kohtumääruse resolutsiooni

punktis 1.1. nimetatud kohustust, on Beauty Brands OÜ-l õigus nõuda Musa

Beauty OÜ-lt ja O. G.ilt ühekordselt leppetrahvi summas 1000 eurot.

1.3. Kompromissist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel tuleb

Musa Beauty OÜ-l ja O. G.il tasuda Beauty Brands OÜ-le võlgnetavatelt

kohustustelt viivitusintresse määras 0,4% päevas.

1.4. Beauty Brands OÜ, Musa Beauty OÜ ja O. G. lepivad kokku, et alates

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest loetakse kõik 03.04.2024

kuupäeva kandvast „Võlgnevuse tasumise kokkuleppest“ tulenevad Beauty

Brands OÜ, Musa Beauty OÜ ja O. G. nõuded, kohustused ja vastuväited

lõppenuks ning nad ei oma kokkuleppega seoses vastastikku mis tahes nõudeid.

Edaspidi on Beauty Brands OÜ-l, Musa Beauty OÜ-l ja O. G.il käesolevast

kompromissilepingust tulenevad nõuded ja kohustused.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-25-21451 menetlus.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Kristo Teder tema ülesannetest.

4. Tühistada Harju Maakohtu 28.01.2026 kohtumäärusega kohaldatud käsutuskeeld

ning avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

5. Jätta võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud nende endi kanda.

6. Jätta ajutise pankrotihalduri tasu võlausaldaja kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri

Kristo Tederi tasuks 3654,90 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja võlausaldajalt Beauty Brands OÜ ajutise

pankrotihalduri Kristo Tederi kasuks.

8. Maksta ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasust 3000 eurot välja võlausaldaja

Beauty Brands OÜ poolt 18.12.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Väljamakse teha OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole XXX.

9. Tagastada võlausaldajale Beauty Brands OÜ 210 eurot, s.o pool pankrotiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust, kandes selle summa

Beauty Brands OÜ

arvelduskontole XXX.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on võlausaldaja pankrotiavaldus võlgniku vastu. Kohus

nimetas 28.01.2026 kohtumäärusega võlgnikule ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi.

Kompromissi kinnitamine

2. Võlausaldaja ja võlgnik esitasid 28.04.2026 kohtule kinnitamiseks kompromissi ning

taotlevad sellega seoses menetluse lõpetamist. Kompromissi osaliseks on ka kolmas isik, s.o

võlgniku juhatuse liige O. G.. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kohtule esitatud

taotlusega, on seisukohal, et kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine.

3. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine,

nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita

menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses (PankrS § 3 lg 2).

4. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kompromissi sõlmimine on lubatud ka hagita

menetluses, kui tegemist on menetlusega, mille esemeks olevat õigust saavad

menetlusosalised käsutada (TsMS § 477 lg 6 teine lause). Käesolev menetlus on algatatud

võlausaldaja avalduse alusel ning kohus omal algatusel pankrotimenetlust algatada ei saa

(PankrS § 9). Tegemist on järelikult menetlusega, kus pankrotiavalduse esitaja saab käsutada

menetluse esemeks olevat õigust ning võimalik on ka kompromissi sõlmimine.

5. Kohtule esitatud kompromiss on kooskõlas heade kommete ja seadusega, see ei riku olulist

avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3

kehtestatud nõuetele. Kompromissi osaliseks võib olla ka kohtumenetluses mitteolev isik

(TsMS § 430 lg 5). Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi

sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab seetõttu kompromissi,

kajastades kompromissi tingimused resolutsioonis, ning lõpetab asjas TsMS § 428 lg 1 p 4

alusel menetluse.

6. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432).

7. Kompromissi sõlmimise korral kannavad menetlusosalised TsMS § 168 lg 3 kohaselt oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus lähtub menetluskulude

jaotamisel kompromissis kokkulepitust, s.o võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud jäävad

nende endi kanda ning ajutise halduri tasu jääb võlausaldaja kanda.

8. Võlausaldaja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada võlausaldajale pool tasutud

riigilõivust. Võlausaldaja tasus 05.12.2025 pankrotiavalduselt riigilõivu summas 420 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Võlausaldaja taotlus poole tasutud

riigilõivu (210 eurot) tagastamiseks on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus

lähtub riigilõivu tagastamisel, sh arvelduskonto, kuhu tagastatav riigilõiv tuleb kanda,

määramisel võlausaldaja taotlusest.

Käsutuskeelu tühistamine

9. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega, tuleb

tühistada ka 28.01.2026 kohtumäärusega võlgniku suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld

ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kohus avaldab käsutuskeelu tühistamise kohta ka

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate (PankrS § 21 lg 4).

Ajutise pankrotihalduri vabastamine ja tasu kindlaksmääramine

10. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega, vabastab

kohus ajutise pankrotihalduri tema ülesannetest.

11. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse

arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot.

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2947,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 19,65 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu

ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus

sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Arvestades menetlusosaliste

kokkulepet, mõistab kohus seetõttu ajutise halduri tasu summas 3654,90 eurot koos

käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11) välja võlausaldajalt. Vastavalt

ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. Võlausaldaja tasus 18.12.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot.

Kohus määrab seetõttu, et selles summas makstakse ajutise halduri välja võlausaldaja poolt

kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik