4-26-1142/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026. a Tallinn

Väärteoasja number

4-26-1142 (230226002756)

Kohtunik

Siim Mõistlik

Väärteoasi

M Ci kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 30.03.2026 otsuse peale väärteoasjas

nr. 230226002756 M Ci karistamises liiklusseaduse

(LS) § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik: M C, ik: xxx, elukoht: xxx

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras

RESOLUTSIOON

1. Jätta M Ci kaebus rahuldamata.

2. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 600 eurot tuleb 45 päeva jooksul

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise

päevast, s.o alates 29.04.2026 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220265021513.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt,

saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne

päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise

kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 29.04.2026. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg

on 29.05.2026. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub

kohtuotsus 30.05.2026.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 30.03.2026 otsusega väärteoasjas nr. 230226002756 karistati M Ci LS

§ 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o

600 eurot selles, et M C juhtis mootorsõidukit 09.03.2026 kell 16.40 Paldiski mnt-l

(Lahepea tn ja Vabaõhumuuseumi tee vahel), Haabersti linnaosas, Tallinnas, Harjumaal

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht elab alaliselt Eestis, kuid

esitas xxx Vabariigi juhiloa nr. xxx kehtivusega 06.08.2019 kuni 06.08.2029, mille pidi

LS § 99 lg 10 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu. Sellise tegevusega rikkus LS § 99 lg

10 tulenevat kohustust ja § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 1

ettenähtud väärteo.

2. 31.03.2026 esitas M C Harju Maakohtule kaebuse, mida täiendas 01.04.2026, milles

taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning kohaselt tunnistab, et on väärteo

toime pannud, kuid leiab, et rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur ja taotleb rahatrahvi

vähendamist. Kaebuse esitaja tõi välja, et juhtumi järgselt omandas Eesti juhiloa

ülejärgmisel päeval, mida palub arvestada kui oluliselt kergendavat asjaolu. Kaebusele

lisas pildi enda Eesti juhiloast, mis on välja antud 11.03.2026.

3. Kohtuväline menetleja esitas 24.04.2026 Harju Maakohtule seisukoha kaebuses osas,

milles on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et

M C on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi väärteo, kuna ta juhtis mootorsõidukit ilma

kehtiva juhtimisõiguseta. Kuigi tal oli Xxx juhiluba, oli ta alaliselt Eestisse elama asunud

juba 24.01.2021 ning välisriigi juhiluba kehtib sellisel juhul vaid 12 kuud. Kuna juhiluba

ei olnud selle aja jooksul Eesti juhiloa vastu vahetatud, ei olnud tal enam juhtimisõigust.

Kaebaja ise ei vaidlusta rikkumise fakti, vaid palub karistust vähendada. Menetleja

hinnangul puuduvad selleks alused. Karistuse määramisel arvestati kaebaja kahetsust,

raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud ning määrati rahatrahv alla seaduses sätestatud

keskmise määra. Menetleja rõhutab, et juhiloa õigeaegne vahetamine ei ole formaalsus,

vaid oluline liiklusohutuse tagamiseks. Menetluses ei tuvastatud ühtegi viga, mis annaks

aluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta

kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohtumääruse põhjendused

4. Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest

seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti

nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus

seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud

kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus

tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja

väärteotoimikus olevatele tõenditele kui ei esine mingit vajadust täiendavte tõendite

kogumiseks.

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga

ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

6. Kuigi esitatud kaebuses ei vaidlustata otsust sisuliselt ja taotletakse kohaldatud karistuse

kergendamist, peab kohus vaatamata sellele väärteoasjas esitatud kaebust läbi vaadates

lähtuma VTMS §-s 133 sätestatust.

7. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas

leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud

menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p

4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6),

kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku

§-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja

materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

8. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud

otsuse kohaselt LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 201 lg 1 näeb ette

vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria

mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt ning taolise süüteo eest on

karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.

9. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et M Ci tegevus

tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel,

et isik on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava

kategooria juhtimise õigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud M

Cil temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ega ka liiklusregistrist väljatrüki

tegemise ajal, s.o 10.03.2026 seisuga, kehtivad juhilubasid.

10. M C esitas politsei poolt peatamisel enda Xxx juhiloa. LS § 99 lg 10 sätestab, et Eestisse

alaliselt elama asunud isiku Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba

kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Rahvastikuregistri väljatrüki

kohaselt on kaebuse esitaja asunud Eestisse elama 24.05.2021. Seega on kaebuse esitaja

selgelt eeltoodud kohustust rikkunud ning ta oli kohustatud enda juhiloa ära vahetama

hiljemalt ligi neli aastat tagasi.

11. Seega on eeltooduga tuvastatud ja tõendamist leidnud, mida kaebuse esitaja ei ole ka

vaidlustanud, et M C rikkus LS § 99 lg 10 tulenevat kohustust ja § 90 lg 1 p 1 sätestatud

keeldu ning pani toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

12. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS

§ 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures

on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2)

ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et

menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigus. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 201

lg 1 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule

karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust

koostama (§ 133 p 5).

13. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75

trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. LS § 201 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 1600 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega

järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud

kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest

ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist

täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd

menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks,

siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

14. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt

menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele

järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

15. LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1600

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

16. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning seda määra ületamata on

kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole

tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks kuidagi mõõdu abil põhjendada, s.t

ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära

ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab

asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga.

17. Kohtuvälises menetluses on kergendava asjaoluna tuvastatud menetlusaluse isiku

kahetsus, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. M C on esitatud kaebuses palunud

kergendava asjaoluna arvestada ka asjaolu, et ta ülejärgmisel päeval pärast

väärteoprotokolli koostamist vahetas ta enda Xxx juhiloa Eesti juhiloa vastu. Kohtu

hinnangul ei saa pärast väärteoprotokolli koostamist enda juhiloa vahetamist arvestada kui

karistust kergendavat asjaolu, kuna tegu oli seadusest tuleneva kohustusega, mille

täitmiseks on menetlusalusel isikul aega olnud ligi viis aastat.

18. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole

eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle

puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi

ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalune isik ei ole

karistusregistrisse kantud, siis saab karistuse määrata alla ettenähtud sanktsioonimäära

keskmisest määra, kuivõrd eripreventiivne eesmärk ei nõua karistuse kohaldamist

kõrgemas määras, kinnistamaks varem karistatud süüdlases arusaama keelunormi

kehtivusest.

19. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest

ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib

mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Tal oli olemas küll

kehtiv Xxx juhtimisõigus, kuid tal oli kohustus vahetada enda juhiluba Eesti juhiloa vastu

12 kuu jooksul pärast Eestisse elama asumist. Teise riiki elama asudes on liikluses osaleja

kohustus end kurssi viia vastava riigi seadusest tulenevate kohustustega ning käituda

vastavalt. Antud juhul menetlusalune isik enda juhiluba ligi viie aasta jooksul ära ei

vahetanud. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses

osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses

juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse

ka liikluskord. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud põhjendustel määrata menetlusalusele

isikule karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on

proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga, samuti eri-

ja üldpreventiivsete eesmärkidega ning loodetavasti sunnib see karistus kaebuse esitajat

edaspidi õiguskuulekusele ja annab signaali ka teistele liiklejatele õiguskuulekuse

vajalikkusest liikluses.

21. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Siim Mõistlik

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/