2-24-2477/69 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

30. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-24-2477

Tsiviilasi

H.Y hagi Q.T , K.B , J.K , W.T , Z.Y , T.Y ,

A.K , Y.L ja L.V vastu pärandvara

ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

3908,16 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja H.Y (isikukood XXX),

hageja lepinguline esindaja Ülle Koppel

Kostja Q.T (isikukood XXX)

Kostja A.K (isikukood XXX)

Kostja Z.Y (isikukood XXX)

Kostja T.Y (isikukood XXX)

Kostja K.B (isikukood XXX)

Kostja L.V (isikukood XXX)

Kostja J.K (isikukood XXX)

Kostja W.T (isikukood XXX)

Kostja Y.L (isikukood XXX)

Kohtuistungi

toimumise aeg

06.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada xxxxxxxxx surnud L. R. (isikukood xxxxxxxx)

pärijate pärandvara ühisus ja jagada pärandvara.

2. Jagada AS-is SEB Pank arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxx

ning Swedbank AS-is arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx

olevad summad ning maksta välja järgmiselt:

1/12 Q.T-le ;

1/12 A.K-le ;

1/12 H.Y-le ;

1/12 Z.Y-le ;

1/18 T.Y-le ;

1/18 K.B-le ;

1/18 L.V-le ;

1/6 ühisomandina J.K-le ja W.T-le (s.t tasuda ühe

ühisomaniku kontole);

1/3 Y.L-ile .

3. Lõpetada pärijate ühisomand kinnistule, mis on kantud

registriossa nr xxxxx (XXX , xxxxxxxxxxx) kinnisasja

müümisega

avalikul enampakkumisel täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

4. Menetlusosalistel tuleb enampakkumise korraldamiseks

pöörduda kohtutäituri poole.

5. Resolutsiooni punktis 3 nimetatud kinnisasja avalikul

enampakkumisel müügist saadava raha arvel tuleb esmalt

tasuda kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise kulud

(täitekulud). Seejärel tasuda H.Y-le 195,50 eurot. Ülejäänud

raha tuleb jagada pärijate vahel käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 2 näidatud osades.

6. Jätta menetluskulud võrdselt menetlusosaliste kanda. Mõista

H.Y kasuks Q.T-lt , K.B-lt , Z.Y-lt , T.Y-lt , A.K-lt , Y.L-ilt ,

J.K-lt , W.T-lt ja L.V-lt igaltühelt välja 155,20 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. H.Y esitas hagi Q.T , K.B , J.K , W.T , Z.Y , T.Y , A.K , Y.L ja L.V vastu

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hageja

palus lõpetada L. R. päranvara ühisus.

2/6

Hagiavalduse lõplikus variandis palus hageja jagada pärandvaraks olev

registriossa nr xxxxx kantud kinnistu (asukoht xxxxxxxxxxx, XXX-i )

selliselt, et kinnistu jääks hageja ainuomandisse. Hageja palus

kohustada kostjaid andma nõusolekud ja tegema tahteavaldused

kinnistusregistris hageja kohta omanikukande tegemiseks. Hageja palus

tasaarvestada hagejal tekkinud kulutuste summa 408,16 eurot

kostjatele hüvitisena makstavate summadega ning hageja kohustub

hüvitama kostjatele hüvitist omandi kaotuse eest kokku 2591,84 eurot.

Lisaks palus hageja jagada pärandvarasse kuuluva AS Swedbank

arvelduskontol oleva raha 7185,74 eurot ja AS SEB Pank arvelduskontol

oleva raha 9390,25 eurot kaaspärijate vahel vastavalt nende mõtteliste

osade suurustele.

06.04.2026 kohtuistungil muutis hageja nõuet ja soovis kinnistu osas

lõpetada pärandvara ühisus selle müügiga avalikul enampakkumisel.

Hagiavalduse kohaselt on 30.08.2022 väljastatud pärimistunnistuse

järgi L. R. (surnud xxxxxxxxx) pärijateks 1/12 suuruses mõttelises osas

Q.T , 1/12 suuruses mõttelises osas A.K , 1/12 suuruses mõttelises osas

H.Y , 1/12 suuruses mõttelises osas Z.Y , 1/18 suuruses mõttelises osas

T.Y , 1/18 suuruses mõttelises osas K.B , 1/18 suuruses mõttelises osas

L.V , 1/6 suuruses mõttelises osas Y.I (õigusjärglased J.K ja W.T ) ja 1/3

suuruses mõttelises osas Y.L .

Pärandavarasse kuuluvad xxxxxxxxxxx, XXX-i asuv kinnistu, SEB

Pangas kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxx olev 9390,25 eurot ning

Swedbankis kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx olev summa 7185,74 eurot.

Kinnistu on võssa kasvamas, maja on täielikult amortiseerunud ning

kinnisasja väärtus on hinnanguliselt 3000 eurot. Kinnistul olev hoone

tuleks lammutada ning krunt võsast puhastada, millega kaasnevad

hagejale täiendavad kulud. Alates pärandaja surmast on hageja tasunud

kinnistuga seoses Eesti Energia AS-ile ning Enefit AS-ile igakuiselt

elektripüsitasu 5,75 eurot/kuus, pärandaja surmast alates kokku 195,50

eurot. Lisaks tasus hageja hoone kindlustust IF P&C Insurance AS-le

kokku 212,66 eurot. Kokku on hageja teinud kulutusi 408,16 eurot.

Hageja ei ole saanud enamat kinnistul ette võtta, kuna teiste

pärandisaajatega ei ole kontakti. Kuna ühisomanikud elavad erinevates

kohtades üle maailma, on olnud raske ühisomandi lõpetamises

kokkuleppele jõuda. Kaaspärijate tegevusetus kahjustab pärandvara.

Hageja selgitas menetluse käigus, et võrguteenust oli vaja tasuda. Kui

seda ei maksa, peaks uuesti elektriga liitumist taotlema ning see

maksaks kinnistuomanikule tuhandeid eurosid. Kindlustust tasus

seetõttu, et maja oli kindlustatud.

KOSTJATE SEISUKOHAD

2. Kostjad A.K , Z.Y , T.Y , J.K , W.T ja Y.L olid nõus sellega, et kinnistu

müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate

3/6

vahel. Kostjad olid nõus ka sellega, et hageja on tasunud elektri eest

püsitasu, aga vaidlesid vastu kindlustuse eest tasutud summadele.

Kostja K.B kirjutas 23.10.2024, et ei nõustu hagiavaldusega. Kostja

soovib pärandvara jagada, aga seda saab teha kokkuleppel. Kostja palus

jätta hagi läbi vaatamata.

Q.T teatas 17.02.2.2026 e-kirjaga, et loobub pärandist ning tal ei ole

võimalik reisida.

L.V sai menetlusse võtmise määruse koos asja materjalidega kätte

23.10.2024, aga ei ole hagile vastanud. Kohtukutse 06.04.2026 istungile

sai kostja kätte 21.01.2026, aga istungile ei ilmunud ning

mittetulemisest teada ei andnud.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.

4. 30.08.2022 välja antud pärimistunnistuse kohaselt on xxxxxxxxx

surnud L. R. (isikukood xxxxxxxx) pärijateks järgmised isikud (dtl 11):

1/12 suuruses mõttelises osas Q.T ;

1/12 suuruses mõttelises osas A.K ;

1/12 suuruses mõttelises osas H.Y ;

1/12 suuruses mõttelises osas Z.Y ;

1/18 suuruses mõttelises osas T.Y ;

1/18 suuruses mõttelises osas K.B ;

1/18 suuruses mõttelises osas L.V ;

1/6 suuruses mõttelises osas Y.I (õigusjärglased J.K ja W.T );

1/3 suuruses mõttelises osas Y.L .

5. Hageja soovib lõpetada pärandvara ühisuse. Kostjad ei ole sellele

nõudele vastu vaielnud ning kohus rahuldab hageja nõude.

Hageja väitel kuulub pärandvara hulka registriossa nr xxxxx kantud

kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus,

xxxxxxxxxxx (dtl 69). Lisaks kuuluvad pärandavarasse pärandaja nimel

olevatel kontodel AS-is SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxx ning Swedbank

AS-is nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx olevad summad. Kostjad ei ole pärandvara

koosseisule vastu vaielnud.

6. Pärandvara jagamist reguleerivad pärimisseaduse (PärS) § 152 jj.

PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel

vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate

esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. See tähendab, et

pärandvarasse kuuluv pangakontodel olev raha tuleb jagada vastavalt

pärandiosade suurustele. Seejuures arvestab kohus, et käesolevas

menetluses ei jagata Y.I pärandvara – tema osa läheb ühisomandina

pärijatele J.K-le ja W.T-le .

4/6

Kohus määrab otsuse resolutsioonis kindlaks, kui suure osa saab iga

pärija. Kuna kohtul ei ole teada konto jääki väljamakse tegemise ajal, ei

määra kohus välja makstavate summade suurust. Kohus näitab

makstava summa ära suhtarvuna.

7. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse

üldjuhul kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. PärS § 159 lg 3

sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse

see muuhulgas avalikul enampakkumisel. Saadud raha jagatakse

pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega.

Hageja soovis pärandvarasse kuuluva kinnistu ühisomandi jagada nii, et

kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Kostjad ei ole sellele vastu

vaielnud ning kohus rahuldab nõude. Kuna kinnistu tuleb müüa

täitemenetluse seadustikus ette nähtud korras, ei määra kohus kinnistu

alghinda jms tingimusi.

8. PärS §-st 151 tuleneb, et pärandvara valitsemise ning muud

pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate

vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Lisaks sätestab AÕS § 72 lg 4, et

kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid

teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt

nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende

osadega.

Hageja väitel tasus ta kinnistul oleva elektriühenduse eest igakuiselt

püsitasu 5,75 eurot/kuus, pärandaja surmast alates kokku 195,50 eurot

(dtl 52 jj, 314-325). Kohus leiab, et elektri püsitasu maksmine on asja

säilitamiseks vajalik kulu. Isegi kui kinnistul olev maja ei ole praeguses

olukorras elamiseks sobiv, säilitab toimiv elektriühendus kinnistu

turuväärtust. Hagejal on õigus nõuda 195,50 euro hüvitamist.

Lisaks tasus hageja hoone kindlustust IF P&C Insurance AS-le kokku

212,66 eurot (dtl 60-66, 326-332). Kohus leiab, et kuivõrd nii hageja kui

kostjate väitel tuleks kinnistul asuv hoone lammutada, ei ole elamu

kindlustamine selle säilitamiseks põhjendatud. Kostjad vaidlesid

kindlustusest tulenevale nõudele vastu ning hageja ei ole ära näidanud,

et hoone säilimine oleks mingil põhjusel vajalik. Kohus jätab selles osas

hagi rahuldamata.

Hagejal on õigus nõuda kõigilt pärijatelt (s.h tema ise) kokku 195,50

euro hüvitamist.

9. Kohus määrab selguse huvides kindlaks avalikul enampakkumisel

saadud raha jagamise korra selliselt, et kõigepealt tuleb saadud rahast

tasuda enampakkumise kulud ja maksta hagejale 195,50 eurot.

Ülejäänud raha tuleb jagada pärijate vahel vastavalt nende

pärandiosade suurustele.

5/6

10. Kohus selgitab vastuseks Q.T-le , et pärandist loobumiseks tuli

esitada loobumise kohta avaldus kolme kuu jooksul. Kui pärija käesoleva

nimetatud aja jooksul pärandist ei loobunud, loetakse ta pärandi vastu

võtnuks. Seega ei saa kostja enam pärandist loobuda.

11. Menetluskulud

Kohus rahuldab hagi pärandvara jagamise nõudes, aga määrab

saadavate hüvitiste summa teisiti kui hageja nõuab. TsMS § 163 lg 1

alusel jagab kohus menetluskulud kõigi menetlusosaliste vahel võrdselt.

Ainsad menetluskulud on tekkinud hagejal. Hageja palus kostjatelt välja

mõista menetluskuluna riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 2165,85

eurot. Õigusabikulud on 21 t 50 min eest tunnihinnaga 99,20 eurot

(koos km-ga). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud

ja põhjendatud osaliselt. Hageja on korduvalt parandanud hagiavalduses

esitatud nõuet, aga see tulenes hageja esindajast. Asjas on toimunud

kaks kohtuistungit, kostjad ei ole ühtegi sisulist vastuväidet esitanud.

Kõige rohkem aega on kulunud kostjate leidmisele, aga sellega tegeleb

kohus. Kohus peab hageja põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi.

Pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandavara jagamise hagi esitamisel

on hagihind TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 5 kohaselt 3500 eurot ning

riigilõivuseaduse (RLS) § lisa 1 kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv 420

eurot. Hageja esitas pärandvarasse kuuluva kinnistuga seotud kulutuste

hüvitamise nõuded kokku 408,16 eurot. Sellelt kuulub RLS lisa 1

kohaselt tasumisele riigilõiv 140 eurot. Kokku on riigilõivu suuruseks

560 eurot.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on 1552 eurot

(õigusabikulud 992 eurot + riigilõiv 560 eurot). Menetluses on 10

menetlusosalist, s.t igal kostjal tuleb hüvitada hagejale 155,20 eurot.

12. Hageja on kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel tasunud riigilõivu

840 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt

õigus taotleda, et talle tagastataks enamtasutud riigilõiv 280 eurot.

Hagejal tuleb enamtasutud riigilõivu tagasisaamiseks esitada Tartu

Maakohtule taotlus, milles on märgitud, millisele pangakontole tuleks

riigilõiv tagastada (pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

6/6