2-25-943/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-943

Kohtuasi

I.I kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 13.01.2025

otsusele täiteasjas nr 175/2020/2876

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) I.I (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) Credit.ee OÜ

(registrikood 11898079), seaduslik esindaja AE

Puudutatud isik kohtutäitur Rannar Liitmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10.06.2025 määrus muutmata ja kohtutäitur Rannar

Liitmaa määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud kohtutäitur

Rannar Liitmaa kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.I (avaldaja, võlgnik) esitas 19.01.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar

Liitmaa 13.01.2025 otsusele täiteasjas nr 175/2020/2876.

Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 06.03.2024 kohtutäiturile avalduse mittearestitava summa

441,21 euro tagastamiseks avaldajale, kuna kohtutäituril ei olnud õigust arestida avaldajale

tuludeklaratsiooni tagastusega tagastatavat summat.

11.03.2024 kirjas palus täitur avaldajalt täiendavat teavet, tuvastamaks, kas kõik eeldused raha

tagastamiseks on täidetud või mitte. Andmed tuli esitada viie kalendripäeva jooksul alates

käesoleva elektronkirja edastamisest. Avaldaja edastas täiturile küsitud andmed õigeaegselt, s.o

11.03.2024.

01.04.2024 teatas täitur avaldajale, et laekunud raha on makstud välja sissenõudjale, kuna

avaldaja ei esitanud küsitud andmeid (palgalehte ja töötasu suurust) tähtaegselt. 01.04.2024

palus avaldaja täiturilt selgitusi raha ülekandmise kohta sissenõudjale ja dokumenti, mille alusel

keeldus kohtutäitur avalduse alusel tagastatavat summat tagastamast, et avaldaja saaks esitada

kaebuse kohtutäituri tegevusele.

09.01.2025, pärast Justiitsministeeriumilt saadud vastust, edastas avaldaja kohtutäiturile

kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 13.01.2025 saatis kohtutäitur kaebusele vastuse, milles

jättis kaebuse läbi vaatamata, tuues põhjuseks, et kaebus pole esitatud tähtaegselt.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebuse aluseks olev asjaolu, et kohtutäitur ei

tagastanud tulumaksutagastust, sai avaldajale teatavaks 01.04.2024. Seega oli kaebuse esitamise

lõpptähtaeg 11.04.2024. Seetõttu on avaldaja kaotanud õiguse vaidlustada kohtutäituri tegevust

ning kohtutäitur on põhjendatult keeldunud kaebuse läbivaatamisest. Samuti ei esinenud

kaebuses ühtegi asjaolu, mis õigustaks selle esitamist ligikaudu üheksa kuu pikkuse viivitusega.

Seetõttu on ebaõige kaebuse esitaja väide, et kaebuse aluseks olevad asjaolud said talle

teatavaks 09.01.2025.

3. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsusele

oluliselt hilinenult, st ca üheksa kuud hiljem arvates summa arestimisest.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas kaebuse, tühistas kohtutäituri 13.01.2025 otsus täiteasjas nr

175/2020/2876 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja 03.04.2024 kaebust läbi vaatama. Maakohus

jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis temalt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15

eurot.

4.1. Maakohus viitas, et kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei

ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada

kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus (vt RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 13; RKTKm 13.10.2009, 3-2-1-

102-09, p 9).

Täituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel ei olnud kooskõlas seadusega. 11.03.2024 küsis

täitur võlgnikult täiendavat teavet tuvastamaks, kas eeldused võlgnikule raha tagastamiseks on

täidetud või mitte. Võlgnik vastas täiturile 11.03.2024 e-kirjaga, et edastab nimekirja ja

pangaväljavõtte. Täitur teatas võlgnikule 01.04.2024, et laekunud raha on makstud välja

sissenõudjale põhjusel, et avaldaja ei esitanud küsitud andmeid (palgalehte ja töötasu suurust)

tähtaegselt. 03.04.2024 e-kirjas on palunud avaldaja täiturilt selgitusi raha ülekandmise kohta

sissenõudjale ja dokumenti, mille alusel keeldus kohtutäitur avalduse alusel tagastatavat

summat tagastamast, et avaldaja saaks esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele. Asjas ei nähtu,

et täitur oleks avaldaja vastavale pöördumisele vastanud või teinud raha tagastamata jätmise

kohta otsuse, mille osas saanuks avaldaja esitada kaebuse täiturile. Avaldaja 03.04.2024

pöördumise puhul on tegemist sisuliselt kaebusega täituri tegevusele arestitud summa

tagastamata jätmise kohta, millele on jätnud täitur vastamata. Täituri edasine tegevus avaldaja

09.01.2025 kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on lubamatu, sest avaldaja oma avaldusega

sisuliselt veelkord teatanud soovist, et täitur teeks oma 01.04.2024 vastuse osas sisulise ning

motiveeritud otsuse, mille osas saaks avaldaja kaebuse esitada.

Seega tuleb kaebus rahuldada ja täituril tuleb avaldaja 03.04.2024 kaebus läbi vaadata. Kohus ei

saa anda hinnangut arestitud tulumaksutagastuse tagastamata jätmise osas enne, kui täitur on

avaldaja kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja selle otsusega lahendanud.

4.2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda ning

määras avaldaja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 järgi kaebuselt tasutud riigilõivu

15 eurot, mille mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja. Sissenõudjale hüvitatavad kulud

puuduvad.

Määruskaebus

5. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, justkui oleks kohtutäitur pidanud tegema otsuse raha

tagastamata jätmise kohta. Selline kohustus seadusest ei tulene. Kohtutäitur on 01.04.2024

võlgnikule saadetud e-kirjas üheselt ja arusaadavalt selgitanud, miks ei kuulunud raha

tagastamisele. Avaldaja sai talle olulistest asjaoludest teada 01.04.2024 ning TMS § 217 lg-st 1

tulenevalt oli tema kaebuse esitamise lõpptähtaeg 11.04.2024. Kuna avaldaja oli kaotanud

õiguse kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks, keeldus kohtutäitur õiguspäraselt kaebuse

sisulisest läbivaatamisest. Kaebuses ei sisaldunud ühtegi asjaolu, mis õigustaks ligikaudu

üheksa kuu pikkust hilinemist. Isegi juhul, kui võlgniku 03.04.2024 pöördumist saaks käsitada

kaebusena, ei olnud põhjendatud esitada uut kaebust alles 09.01.2025.

5.2.

Kohtutäitur jättis võlgniku 03.04.2024 pöördumisele vastamata tuginedes

kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p-le 8, kuna see oli sisult deklaratiivne ning ei sisaldanud uusi

ega menetluslikult olulisi asjaolusid. Pöördumise eesmärk oli teavitada kohtutäiturit võimalikust

kaebuse esitamisest. Arvestades, et võlgnikul oli esindajaks Advokaadibüroo Lepmets &

Nõges, ei olnud kohtutäituri hinnangul täiendavate selgituste andmine vajalik. Kohtutäitur

eeldas põhjendatult, et esindaja on pädev tagama võlgniku õiguste tõhusa kaitse.

Menetluse edasine käik

6. Avaldaja määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Sissenõudja palus määruskaebuse

rahuldada.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

9. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel

ei olnud kooskõlas seadusega ning avaldaja 03.04.2024 kirja saab käsitada kaebusena

kohtutäituri tegevuse peale.

9.1. Oma 01.04.2024 kirjas palus avaldaja kohtutäituril edastada talle otsuse/dokumendi, millest

nähtuks, mille alusel keeldus kohtutäitur avaldajale taotletud raha tagastamisest. 03.04.2024

saatis võlgnik kohtutäiturile uue kirja, milles palus veelkord, et kohtutäitur teeks raha

tagastamata jätmise kohta põhjendatud otsuse, et võlgnik saaks kaebusega kohtusse pöörduda.

Kohtutäitur ei ole ka sellele kirjale vastanud ega otsust teinud. Kuigi kohtutäitur leiab, et

võlgniku kirjade näol oli tegemist deklaratiivsete teadetega, millele vastamisest võib

kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p 8 alusel loobuda, ei saa otsuse ja selgituste küsimist

deklaratiivse tähendusega pöördumiseks pidada. Ka asjaolu, et võlgnik märkis ühes oma kirjas,

et teda hakkab kohtus esindama Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, ei andnud alust jätta

võlgniku pöördumistele vastamata. Võlgniku 03.04.2024 kirjast nähtus üheselt eesmärk saada

kohtutäiturilt otsus, mida võlgnik saaks kohtus vaidlustada.

9.2. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kui on tuvastatud kaebuse

kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul

teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (RKTKm 12.03.2018, 2-16-

12972, p 19). Sellises olukorras hakkab kohtusse pöördumise tähtaeg kulgema ajast, mil

kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-

15, p 14).

9.3. Võlgnik pöördus 11.12.2024 selgitustaotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole ning

palus juhiseid edasiseks käitumiseks olukorras, kus kohtutäitur ei tagasta talle

tulumaksutagastuse arvelt laekunud rahalisi vahendeid ega vasta ka tema kirjadele. Kuna

Justiits- ja Digiministeerium märkis oma 09.01.2025 vastuses, et võlgnikul on kohtus võimalik

oma õiguseid kaitsta ka siis, kui kohtutäitur on jätnud tema kaebused tähelepanuta, esitas

võlgnik samal päeval ehk 09.01.2025 kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale.

9.4. TsMS § 218 lg 1 esitatava kaebuse eesmärgiks on anda kohtutäiturile esmalt võimalus oma

tegevusele ise hinnang ning kuulata ära menetlusosaliste seisukohad kaebuse osas (vt RKTKm

22.01.2025, 2-24-6287, p 8) ning erandlikel juhtudel saab võlgnik pöörduda ka otse kohtu

poole. Kuigi praegusel juhul esinesid erandlikud asjaolud otse kaebusega kohtusse

pöördumiseks, esitas võlgnik siiski 09.01.2025 veel kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale,

mille kohtutäitur jättis 13.01.2025 läbi vaatamata. Arvestades, et kohtutäitur võlgniku

01.04.2024 ja 03.04.2024 kirjadele ei vastanud ega selgitanud talle ka tema õiguseid tekkinud

olukorras (rikkudes seeläbi TMS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust) ning venitas põhjendamatult

võlgniku algse kaebuse lahendamisega, ei saa kohtutäitur siinsel juhul jätta kaebust läbi

vaatamata tähtaja möödumise tõttu ja oleks pidanud tegema põhjendatud otsuse. Seega leidis

maakohus õigesti, et kohtutäituril tuleb võlgniku kaebus sisuliselt läbi vaadata.

10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega

seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Menetlusosalised ei ole

kohtu määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirju esitanud, mistõttu kohus

menetluskulude puudumise tõttu nende rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/