2-24-4344/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-4344

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Narva

Kohtuasja number

2-24-4344

Kohtuasi

N S hagi A S vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes täiteasjas nr 066/2024/1113

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja N S (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Allan Valk

Kostja A S (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

RESOLUTSIOON

1. Jätta N S hagi A S vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas

nr 066/2024/1113 läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast

arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 20.03.2024 võttis menetluse N S hagi A S vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes täiteasjas nr 066/2024/1113.

Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11072 on

pandud paika lapse ja tema isa vaheline suhtluskord. Kostja esitas 04.02.2024 kohtutäitur

Andrei Krekile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks

1(3)

2-24-4344

(täitedokumendiks on Viru Maakohus 23.01.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-23-8513).

Hageja ei saa aru, millal ja mis moel ta on suhtluskorda rikkunud. Hageja leiab, et

sundtäitmine on algatatud alusetult, sest hageja ei ole põhjustanud kohtutäituri poole

pöördumist.

Kostja esitas 25.03.2024 kohtule vastuse hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata. Kostja

selgitab, et varasemalt (14.12.2020) oli kohus teinud määruse tsiviilasjas 2-20-11072, kuid

ema ei ole seda täitnud. Tsiviilasja nr 2-23-8513 alustamise idee seisnes selles, et hageja ei

võimaldanud kostjal lapsega kokku saada, oli vaja tunnistada kohtumäärus sundtäidetavaks ja

määrata uus suhtluskord. Hageja on rikkunud kohtumäärusega määratud suhtlemiskorda ning

kostja oli sunnitud pöörduda kohtutäituri poole.

Kohus küsis 17.04.2026 hageja seisukohta asja edasise käigu kohta. Kohus selgitas, et

pöördus hageja poole, kuna kumbki pool ei ole pika aja jooksul avaldanud huvi asja

lahendamise vastu.

Hageja lepinguline esindaja esitas 23.04.2026 Viru Maakohtule vastuse kohtunõudele, milles

teatab, et hageja on avaldanud soovi hagi tagasi võtta (TsMS § 424).

Kohus teatas avaldusest kostjale ja määras tähtaja, et esitada seisukoht menetluskulude jaotuse

osas ning oma menetluskulude nimekiri.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjendatud kulud on seotud kostja

esindamisega kohtumenetluses. Kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Menetluskulude koosseis on märgitud hagivastuses. Kokku kulud 750 eurot (hagiavaldusega

tutvumine, hagivastuse koostamine).

Hageja leiab, et antud asjas peaksid poolte menetluskulud jääma poolte endi kanda (TsMS

162 lg 4), kuna hageja majanduslik olukord ei võimalda neid kanda - selgitab siinkohal, et

hagejal sündis just laps, hageja momendil tööl ei käi ja hagejal puuduvad sellised sissetulekud

ning ka varad, et menetluskulusid kanda (see sai tegelikkuses ka põhjuseks miks hageja

momendil hagi tagasi võttis, sest hagejal puuduvad hetkel vahendid enda menetluskulude

kandmiseks, kuid see ei tähenda, et hageja oma nõude perspektiivikuses jätkuvalt kahtleks -

kostja toonane tegevus ei olnud õige ja põhjendatud). Teiseks on kostja menetluskulude

suurus ilmselgelt ülepaisutatud - arvestades asja keerukuseastet, hageja hinnangul ei kuluks

hagivastuse koostamise peale rohkem kui 1 töötund ja muude toimingutega kokku mitte

rohkem kui 2 töötundi, mistõttu võiksid kostja menetluskulude suurus olla maksimaalselt 300

eurot (pluss käibemaks). Hageja palub kokkuvõtteks jätta kostja menetluskulud kostja enda

kanda. Alternatiivselt palub hageja kostja menetluskulusid vähendada, vastavalt eeltoodule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 2 võib hageja hagi kostja

nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi

tagasi.

2(3)

2-24-4344

Hageja teatas, et võtab hagi tagasi. Tagasivõtmise avaldus esitati eelmenetluses, seega ei pea

kostja andma nõusolekut hagi tagasivõtmiseks.

Kohus selgitab pooltele, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on jätta menetluses kantud menetluskulud TsMS §

162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja esitas erandlikud asjaolud mis kohtu hinnangul

annavad aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kohus arvestab menetluskulude poolte endi

kanda jätmisel sellega, et hagejal on sündinud veel üks laps (rahvastikuregistri andmetel

sündis laps märtsi lõpus 2026) ning et hageja ei tööta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et

tema hagi ei saa pidada perspektiivituks. Kohus on hagi põhjendatust hinnanud ning selle

menetlusse võtnud. Kostja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagi oleks õiguslikult või faktiliselt

sedavõrd põhjendamatu, et see tuleks jätta menetlusse võtmata. Nendel asjaoludel leiab

kohus, et menetluses kantud menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane.

Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)