2-25-507/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-507

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

OSALISELT ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-507

Tsiviilasi

J. M. hagi Eesti Jäätmekäitlus OÜ vastu

töövaidluses (töövaidlusasi nr XXX)

Tsiviilasja hind

36 426,52 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja: J. M. (isikukood: XXX, XXX, e-post XXX)

Kostja: Eesti Jäätmekäitlus OÜ (registrikood:

14980628, asukoht Puidu, Ojaküla, Paide linn, Järva

maakond 72610)

Asja läbivaatamine

08.04.2026 avalik kohtuistung

Istungil osalenud isikud

Hageja J. M.,

Kostja seaduslikud esindajad T. O. ja A. A.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. M.i hagi Eesti Jäätmekäitlus OÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi

nr XXX) täies ulatuses.

2. Mõista välja Eesti Jäätmekäitlus OÜ-lt J. M.i kasuks saamata jäänud töötasu

septembri 2024 eest brutosummas 3 810,98 eurot, oktoobri 2024 eest

brutosummas 7 500 eurot ja novembri 2024 eest brutosummas 714,29 eest ning

saamata jäänud puhkusehüvitis brutosummas 1 767,89 eurot (bruto) ja hüvitis

TLS § 100 lg 4 alusel summas 22 500 eurot (bruto), kokku 36 293,16 eurot

(bruto).

3. Mõista välja Eesti Jäätmekäitlus OÜ-lt J. M.i kasuks 29.04.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 5 769,02 eurot. Samuti tuleb

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt 36 293,16 eurot (bruto) viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2026 kuni nõuetekohase täitmiseni.

4. Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks osas, millega mõisteti kostjalt

Eesti Jäätmekäitlus OÜ-lt J. M.i kasuks välja saamata jäänud töötasu ja

puhkusehüvitis kokku brutosummas 13 793,16 eurot.

2-25-507

5. Töötasult ja hüvitistelt on vajalik kinni pidada ja tasuda seaduses ettenähtud

maksud vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta poolte menetluskulud Eesti Jäätmekäitlus OÜ kanda.

7. Kuivõrd hagejal ei ole tekkinud menetluskulusid, jätta menetluskulud kindlaks

määramata ja kostjalt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. J. M. esitas 04.11.2024 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Eesti

Jäätmekäitlus OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 4 hüvitise saamiseks.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 26.11.2024 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg

10.12.2024) töövaidlusasjas XXX J. M.i avalduse Eesti Jäätmekäitlus OÜ vastu osaliselt

ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 2024. aasta septembrikuu eest

brutosummas 3 810,98 eurot, töötasu 2024. aasta oktoobrikuu eest brutosummas 7 500

eurot, töötasu 2024. aasta novembrikuu eest brutosummas 714,29 eurot, puhkusehüvitise

brutosummas 1 767,89 eurot, hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 22 500 eurot,

viivise 15.11.2024 seisuga summas 133,36 eurot ja alates 16.11.2024 kuni kohustuse

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Eesti Jäätmekäitlus OÜ esitas 10.01.2025 kohtule taotluse sama töövaidluse

läbivaatamiseks. J. M. esitas 18.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti

Jäätmekäitlus OÜ vastu töötasu, päevaraha ning viivise saamiseks (tsiviilasi nr XXX).

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2024 tähtajatu tööleping nr XXX, mille

kohaselt on hageja töötasu 7 500 bruto kuus ning kokkulepitud tööaeg on 8 tundi päevas

ja 40 tundi nädalas. Vastavalt töölepingule oleks pidanud septembrikuu töötasu olema

tasutud hiljemalt 15.10.2024. Kostja tasus septembrikuu töötasu osaliselt ja hilinemisega

31.10.2024 brutosummas 3 689,02 eurot (netosummas 2 904 eurot). Hiljem lubas kostja

mitmel korral töötasu tasuda, kuid jättis kokkulepetest kinni pidamata.

5. 01.11.2024 koosolekul tõdesid hageja ja kostja, et nende tulevikuplaanid ei ühti, ning

leidsid, et mõistlik on koostöö lõpetada. Hageja oli valmis töölepingu lõpetama poolte

kokkuleppel tingimusel, et lõpetamise tingimused fikseeritakse kirjalikult, sealhulgas

täpsed kuupäevad septembrikuu töötasu ja lõpparve tasumiseks. Kuna kostja ei olnud

01.11.2024 valmis töölepingu lõpetamise tingimustes kokku leppima, otsustati, et

2-25-507

töölepingu lõpetamise kokkulepe sõlmitakse esmaspäeval, 04.11.2024. Vastavalt

kokkuleppele ilmus hageja 04.11.2024 tööle, et anda oma tegevused kostjale üle ja

sõlmida töölepingu lõpetamise kirjalik kokkulepe. Kuna kostja esindaja ei ilmunud

kokkulepitud kohtumisele, kus pidi toimuma kirjaliku töölepingu lõpetamise kokkuleppe

sõlmimine, esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks töötaja

algatusel töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel.

6. Hageja pöördus nõudega Töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjoni istungil

süüdistas kostja hagejat tööülesannete täitmata jätmises. Samas ei ole kostja koostöö

käigus kordagi esitanud hagejale ühtegi ametlikku märkust ega vormistanud karistust

tööülesannete ebapiisava täitmise eest. Seejuures varasemalt, 28.10.2024 oli hageja

esitanud kostjale 3 kuu tegevuste ülevaate, mille põhjal kostja tunnustas hageja head tööd.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu 2024. aasta septembrikuu eest brutosummas 3

810,98 eurot, töötasu 2024. aasta oktoobrikuu eest brutosummas 7 500 eurot, töötasu

2024. aasta novembrikuu eest brutosummas 714,29 eurot, puhkusehüvitise brutosummas 1

767,89 eurot, hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 22 500 eurot, viivise

15.11.2024 seisuga summas 133,36 eurot ja alates 16.11.2024 kuni kohustuse kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning kõik menetluskulud jätta

kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja ei teinud enam tööd

septembris-oktoobris 2024, lisaks palub kostja palub kohut vähendada TLS § 100 lõikes 4

sätestatud hüvitise nullini. Kostja toob esile, et hageja läks kostja klientidega tülli,

kahjustades kostja mainet ja majanduslikku seisundit; tehingutest, mis tõid kahjumit, ei

teavitanud hageja kostjat; töölepingulistest kohustustest täitis hageja vaid ühte punkti,

kuigi kohustusi oli palju rohkem; pooled olid ühisel koosolekul arvamusel, et eeltoodu

tõttu ei saa töösuhet jätkata. Hagejal oli töösuhtes kohustus käituda hea usu põhimõttega

(VÕS § 6 lg 1) kooskõlas, kuid hageja rikkus seda kohustust oluliselt. Sellistel asjaoludel

oli kostja suhtes ebaõiglane hageja poolt töötasu nõuda. TLS § 1 lõike 1 alusel maksab

tööandja töötajale töö eest tasu, kuid hageja tööpanus ja reeglite täitmine olid äärmiselt

puudulikud ning kostjale suurt kahju tekitavad. TLS § 100 lg 4 eesmärk on eelkõige

kompenseerida töötaja suhtes aset leidnud ebaõiglust. Töötaja, kes eeltoodud asjaoludel ei

ole täitnud oma töökohustusi korrektselt ja kelle käitumine on olnud pahatahtlik, suhtes ei

saa olla ebaõiglust aset leidnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

10. Kostja esitas 10.01.2025 Harju Maakohtule taotluse vaadata J. M.i avaldus

töövaidluskomisjonile läbi hagimenetluse korral hagina. Töövaidluse lahendamise seaduse

(TvLS) § 58 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab,

2-25-507

võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole

pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2024 töölepingu (dtl 22-25).

04.11.2024 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles töölepinguseaduse § 91 lg 2 p 2

alusel alates 04.11.2024 (dtl 322), ülesütlemise põhjusena on töötaja märkinud, et

tööandja on rikkunud poolte vahelist kokkulepitud ja seadusest tulenevaid tingimusi

tasuda töötasu hiljemalt 15. kuupäeval pangaülekandega töötaja pangaarvele ning

tööandja on korduvalt töötasu maksmist edasi lükanud. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib

töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu,

vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Kui on täidetud ülesütlemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning

leping lõpeb ülesütlemisega. TLS § 91 2 p 2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt

üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on

oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

12. Kohus leiab, et töötaja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks on iseenesest selge. Vaidlust

ei ole selles, et töötaja sooviks on olnud töösuhe lõpetada, samuti on selge, millisel

põhjusel töötaja töösuhet lõpetada soovis. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on töölepingu

ülesütlemise teate kätte saanud, kuid ei pöördunud töövaidlusorgani poole töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mistõttu on töötaja töölepingu ülesütlemine TLS §

91 lg 2 p 2 alusel kehtiv. Vaidlust ei ole ka selles, et tööandja ei ole töötajale siiani tasunud

osaliselt maksmata septembri 2024 töötasu ning täielikult on tasumata oktoobri ja

novembri 2024 töötasu ning puhkusehüvitis.

13. Hageja nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses hüvitist summas 22 500 eurot (bruto). Kostja hüvitise väljamõistmisega ei nõustu.

14. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et

tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis

sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt

isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

15. Kohus osundab, et kui tööleping lõpeb erakorraliselt töötaja avalduse alusel põhjusel, et

tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud, tuleb kohtul töötajale hüvitis igal juhul välja

mõista. Hüvitise väljamõistmisel tuleb kohtul vastavalt TLS § 100 lg 4 teisele lausele

arvestada mõlema poole huve, s.t teha tuleb väärtusotsustus ning seejuures on oluliseks

kriteeriumiks see, et väljamõistetud hüvitis oleks õiglane. Seega kohus võib hüvitise

suurust omal algatusel muuta ning muuhulgas võib kohus töötaja kasuks väljamõistetavat

hüvitist vastavate asjaolude esinemisel ka suurendada. Kohus märgib, et ülesütlemise

hüvitise välja mõistmine kolme kuu suuruse töötasu ulatuses on eelkõige üldreegel, mitte

erandjuhtum, ning hüvitise suuruse muutmiseks peavad esinema kaalukad põhjused.

Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas nr 2-15-9271 punktis 33, et: „Töösuhte lõpetamisel

TLS § 91 lg 2 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitist

tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.“ Seega on TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis

töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses selline keskmine hüvitis, mida töövaidlust

lahendav organ peaks üldjuhul tööandjalt töötaja kasuks välja mõistma. Vaid erandlike

asjaolude esinemisel saab hüvitist muuta so vähendada või suurendada.

2-25-507

16. Kohtu hinnangul käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust

hüvitise välja mõistmata jätmiseks või hüvitise vähendamiseks käesoleval juhul ei esine.

17. Kostja on tuginenud sellele, et töötaja oli tööl lühikest ning hageja tööpanus ja reeglite

täitmine olid äärmiselt puudulikud ning kostjale suurt kahju tekitavad. Kohus märgib, et

iseenesest võiks asjaolu, et töötaja oli töölepingu ülesütlemise ajal teinud tööd alles 3

kuud olla TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise vähendamise aluseks, kuid samas on töölepingu

ülesütlemise asjaolud sellised, et kohus ei pea võimalikuks töölepingu lühikese kestuse

tõttu hüvitist vähendada. Töötajale tema töö eest tasu maksmata jätmine on kohtu

hinnangul niivõrd oluline tööandjapoolne töölepingu rikkumine, mis ei võimalda hüvitist

vähendada. Nimelt riivab töötasu maksmata jätmine töötaja peamist huvi töösuhtes –

saada tehtud töö eest õigeaegset ja kokkulepitud tasu. Töötasust ilmajäämine muudab

töösuhte jätkamise töötaja jaoks mõttetuks ja sissetulekust osaline või täielik ilmajäämine

võib viia töötaja raskesse majanduslikku olukorda, ohustades tema igapäevast

toimetulekut.

18. Asjaolu, et tööandja heidab töötajale ette kahju tekitamist ja töölepingu rikkumist, ei anna

tööandjale õigust asuda rikkuma töölepingust tulenevat töötasu maksmise kohustust ega

võta töötajalt ka õigust öelda sellise tööandja rikkumise korral tööleping erakorraliselt

üles. Lisaks ei nähtu asja materjalidest üldse, et töötaja oleks mingit omapoolset kohustust

rikkunud. Tööandja ei ole esile toonud, et töölepingut sõlmides oleks kokku lepitud

mingites tulemustes ning tööandja oleks töötajat väheste tulemuste saavutamise tõttu

hoiatanud või mingeid pretensioone esitanud. Kohus juhib ka tööandja tähelepanu, et

tööleping on oma olemuselt käsunduslepingu alaliik, mis on suunatud töö tegemise

protsessile. Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele. Tööandja väited töötaja

rikkumiste kohta on umbmäärased ning paljasõnalised. Asja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks teinud töötajale hoiatusi või märkusi tema töö kvaliteedi osas. Kohus selgitas

tööandjale 26.01.2026 kirjas, et kostja ei ole oma väiteid millegagi sisustanud, tõendanud

ega ka põhistanud (dtl 412). Sellele vaatamata ei ole kostja mingeid faktiväiteid

töötajapoolsete väidetavate rikkumiste osas esile toonud ega täiendavaid tõendeid

esitanud.

19. Asjast ei nähtu ka, et kostja oleks üritanud oma kohustuse rikkumist kuidagi heastada,

kuivõrd töötasu ja puhkusehüvitis on hagejale alates 2024 novembrist kuni käesoleva

ajani jätkuvalt tasumata. Vastupidi, kuigi 08.04.2026 kohtuistungil võttis kostja omaks, et

hagejal on õigus saada töötasu ja puhkusehüvitist, üritas kostja töötasu ja puhkusehüvitise

tasumise lubadusega hagejat survestada ja sundida teda loobuma TLS § 100 lg 4 hüvitisest

täielikult, kuigi hageja oli juba avaldanud nõusolekut vähendada hüvitist, et jõuda

kompromissilepingu sõlmimiseni. Selline kostjapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Kostja väljateenitud töötasu ei saa olla kauplemise või survestamise vahend.

20. Kuivõrd käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust

hüvitise vähendamiseks, on kohtu arvates õiglane mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS

§ 100 lg 4 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 22 500 eurot (bruto).

Hageja on esile toonud, et tema töötasuks oli 7 500 eurot (bruto) ja mida arvestavalt

kujuneb TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise nõudeks 22 500 eurot.

21. Hageja palub saamata jäänud töötasuna välja mõista 12 025,27 (septembri 2024 eest 3

810,98 + oktoobri 2024 eest 7 500 + novembri 2024 eest 714,29) eurot (bruto) ja saamata

puhkusehüvitise summas 1 767,89 eurot (bruto).

2-25-507

22. TLS § 5 lg 1 p 5 järgi peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö eest makstav

tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt

makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg

(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas

viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta. TLS

§ 28 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu

kokkulepitud tingimustel ja ajal ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu.

TLS § 29 lg 1 ja 4 järgi kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades

eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui lisaks töötasule on kokku

lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. TLS § 33

lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole

kokku lepitud lühemat tähtaega.

23. 08.04.2026 kohtuistungil võttis kostja omaks, et töötajal on õigus saada töötasu hagetud

summas ja perioodide eest töötasu ning puhkusehüvitist. Samuti nõustus kostja hageja

arvutustega töötasu ja puhkusehüvitise osas (dtl 471,prt lk 3, ajamärk ▶ 00:22:01).

24. Hageja nõuab osaliselt saamata jäänud töötasu 2024. aasta septembrikuu eest

brutosummas 3 810,98 eurot. Asja materjalist nähtub, et kostja on hagejale tasunud

septembrikuu eest netosummas 2 904 eurot (dtl 35). Hageja arvestuse kohaselt on see

brutosummas 3 689,02 eurot. Seega mõistab kohus tööandjalt välja 2024.a septembrikuu

töötasu nõude brutosummas 3 810,98 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et

oktoobrikuu töötasu brutosummas 7 500 on hagejale tasumata, seega tuleb see summa

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejal on õigus saada

novembri 2024 eest töötasu brutosummas 714,29 eurot. Samuti on hagejal õigus saada

puhkusehüvitist summas 1 767,89 eurot.

25. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus

hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest

kuni võlgnevuse tasumiseni.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Kostja võttis 08.04.2026 istungil õigeks, et

kostja hagejale nõutavat töötasu ega hüvitisi tasunud ei ole, seega on kostja oma

kohustuse täitmisega viivitanud ning kostjalt tuleb hageja kasuks viivis välja mõista.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vaidlust ei saa olla selles, et septembri

2024 töötasu summas 3 810,98 eurot muutus sissenõutavaks 15.01.2024, oktoobri töötasu

summas 7 500 eurot, novembri 2024 töötasu 714,29 eurot, puhkusehüvitis 1 767,89 eurot

ja TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis summas 22 500 eurot muutusid sissenõutavaks

04.11.2024. Hageja palus töövaidlus komisjonis kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivise seisuga 15.11.2024 summas 133,36 eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas,

et hagejal oleks õigus selle perioodi eest saada viivist 159,13 eurot, kuid lähtudes esitatud

nõudest, mõistis kostjalt välja viivise summas 133,36 eurot. Hageja ei ole TVK otsust

2-25-507

selles osas vaidlustanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivise seisuga 15.11.2024 summas 133,36 eurot ja alates 16.11.2024 kuni

käesoleva lahendi tegemise kuupäevani. 29.04.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis perioodil (16.11.2024-29.04.2026) põhinõudelt summas 36 293,16 eurot (töötasu,

puhkusehüvitis ja TLS § 100 lg 4 hüvitis) 5 635,66 eurot. Koos 15.11.2024 seisuga

viivisega summas 133,36 eurot on 29.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

kokku 5 769,02 eurot ning tuleb kostjalt välja mõista.

27. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada täies ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu

septembri 2024 eest brutosummas 3 810,98 eurot, oktoobri 2024 eest brutosummas 7 500

eurot ja novembri 2024 eest brutosummas 714,29 eest ja saamata jäänud puhkusehüvitis

brutosummas 1 767,89 eurot (bruto) ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 22 500 eurot

(bruto). Samuti tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 29.04.2026

seisuga kokku summas 5 769,02 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

28. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on menetluse käigus omaks võtnud,

et tal on kohustus tasuda hagejale saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis kokku

brutosummas 13 793,16 eurot. Seega tuleb lahend selles osas tunnistada viivitamata

täidetavaks.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti,

hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised

kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud

menetluskulusid, kohus neid kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik