3-26-1143/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1143

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata viivitamata

tema 18. veebruari 2026. a pöördumisele nr 3-26/2-2/2337

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasjast nr 3-26-1125 käesoleva asja juurde Viru Vangla direktori 1. augusti

2011. a käskkiri nr 1.1-1/155.

2. Tagastada X kaebus.

3. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 17. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist.

Kaebaja esitas 18. veebruaril 2026 Viru Vanglale pöördumise nr 3-26/2-2/2337, milles palus

teavet selle kohta, kui kaua säilitatakse vanglas video-audio salvestisi. Viru Vangla tagastas

kaebaja pöördumise 5. märtsi 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/614-1. Kaebaja pöördumise

tagastamisega ei nõustunud ning esitas 7. märtsil 2026 Viru Vangla direktorile vaide nr 3-26/2-

2/3174, millele ei ole vastust saanud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla rikub oma tegevusega

tahtlikult tema õigusi. Tartu Halduskohus on 20. märtsi 2026. a määruses asjas nr 3-26-625

leidnud, et Viru Vangla on 5. märtsi 2026. a otsuses nr 6-7/3-26/614-1 toiminud õigusvastaselt.

Samuti on Riigikohus leidnud, et kinnipeetava õigust saada oma pöördumistele vastuseid tuleb

pidada oluliseks ja seadus ei anna haldusorganile kaalutlusõigust selles osas (19. oktoobri 2010.

a lahend asjas nr 3-3-1-81-09, p-d 12- 13; 19. aprilli 2010. a lahend asjas nr 3-3-1-4-10, p12).

3-26-1143

Kaebaja jaoks on küsimus väga oluline, sest 24. novembril 2025 sooritas valvur kaebaja vastu

kuriteo ja põhjustas talle mittevaralist kahju, kuid 2. veebruaril 2026 teatas vanglaametnik

kohtule, et 24. novembri 2025. a sündmusest ei ole videosalvestist. Eeltoodust lähtudes palub

kaebaja teha Viru Vanglale ettekirjutus vastata viivitamata tema 18. veebruari 2026. a taotlusele

nr 3-26/2-2/2337. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 22. aprillil 2026 kohtule kaebaja 18. veebruari

2026. a pöördumise nr 3-26/2-2/2337, Viru Vangla 5. märtsi 2026. a vastuse nr 6-7/3-26/614-1 ja

kaebaja 7. märtsi 2026. a pöördumise nr 3-26/2-2/3174. Vangla selgitas, et ei ole suure

halduskoormuse tõttu pöördumisele nr 3-26/2-2/3174 veel vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevas asjas välja selgitatud asjaoludel intensiivselt

riivatud ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

5.1. Kaebaja esitas 18. veebruaril 2026 vanglale pöördumise nr 3-26/2-2/2337 (dtl 8), mis on

oma sisult teabenõue (vt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 ja § 6). Kaebaja palus

pöördumises anda teavet selle kohta, kui kaua säilitatakse vanglas v7 sektori videosalvestisi.

Vangla loobus 5. märtsi 2026. a vastuskirjas nr 6-7/3-26/614-1 (dtl 9-10) pöördumisele

vastamisest AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel, viidates sellele, et kaebaja on esitanud ajavahemikul 1.

jaanuar 2026 kuni 5. märts 2026 üle 75 pöördumise ning pöördumistele vastamine takistab

haldusorganile pandud avalike ülesannete täitmist. Vangla leidis, et kaebaja pöördumised ei ole

kantud soovist saada küsitud teavet, vaid hoopis soovist häirida haldusorgani tööd.

Eeltoodust nähtub, et tegemist ei ole seega olukorraga, kus kaebaja pöördumisele nr 3-26/2-

2/2337 ei oleks üldse reageeritud, vaid tegemist on olukorraga, kus kaebaja teabenõudele on

keeldutud vastamast AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel.

5.2. Kohus mõistab, et kaebaja ei soovi oma teabenõudele üksnes sisulist vastust, vaid tema

eesmärk on, et vangla väljastaks talle teabe vangla turvakaamerate videosalvestiste

säilitamistähtaegade kohta.

5.3. Kohus leiab, et nimetatud tähtaja mitteteadmine ei riiva olulisel määral kaebaja õigusi. Kui

kaebaja soovib, et mingi intsidendi toimumise tõttu, millega seoses võib olla vajalik hiljem

vastavaid asjaolusid tõendada, tuleks videosalvestised säilitada, on kaebajal võimalik vastav

taotlus esitada vanglale koheselt pärast intsidendi toimumist. Eelduslikult ei kustu

videosalvestised koheselt ning sellisel juhul poleks videosalvestiste säilitamistähtajal kaebaja

jaoks praktilist tähtsust. Kaebajal on võimalik reageerida koheselt, mitte mitmeid kuid hiljem.

Lisaks saab kaebaja oma õiguste kaitsmisel taotleda, et kohus (või nt korrakaitseorgan) küsiks

salvestised või teabe nende säilitamistähtaegade kohta konkreetses menetluses vanglalt välja. Ka

on võimalik olukordades, kus videosalvestiste säilimine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik,

kasutada tõendite tagamiseks menetlusseadustikes ette nähtud eeltõendamismenetlust (HKMS §

56 lg 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku 26. ptk). Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole seega

käesolevas asjas intensiivselt riivatud.

3-26-1143

5.3. Kaebuse rahuldamine ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine, mille kohaselt tuleks

vanglal vastata kaebaja teabenõudele ja väljastada nõutud teave, ei ole ka kuigivõrd tõenäoline.

Asja juurde võetud Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirja nr 1.1-1/155 kohaselt on

teave Viru Vangla turvasüsteemide kohta tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks ning sellele teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang tuginedes vangistusseaduse §-le

106 ja AvTS §-le 34, § 35 lg 1 p-le 9, § 39 lg-le 2 ja §-le 41. Käskkirja kohaselt hõlmab vastav

teave ka videosalvestiste säilitamistähtaegu. Käskkirjas on selle põhjenduseks märgitud, et

vastav teave võimaldaks kinni peetavatel isikutel planeerida uute õigusrikkumiste toimepanekut.

Arvestades, et AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui

taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele

juurdepääsuõigust, ei oleks kaebajale videosalvestiste säilitamistähtaegade kohta teabe andmine

võimalik ning kohus ei saa kohustada vastustajat õigusvastaseks tegevuseks. Kaebaja

kohustamiskaebusel puudub seega eduväljavaade.

6. Vastuseks kaebuses väidetule peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist.

Kaebajal on õigus selles, et isik peab saama oma pöördumistele vastuse. Isiku õigus saada

vastuseid oma pöördumistele riigiasutuste poole tuleneb juba põhiseaduse §-s 14 sätestatud

õigusest menetlusele (vt Riigikohtu 19. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 12).

Käesoleval juhul ei olnud aga tegemist olukorraga, kus kaebaja ei oleks 18. veebruari 2026. a

pöördumisele nr 3-26/2-2/2337 üldse vastust saanud. Vangla loobus nimelt pöördumisele

vastamisest 5. märtsi 2026. a kirjaga nr 6-7/3-26/614-1 viidates AvTS § 23 lg 2 p-le 3. Kuigi

vastuses märgitakse, et kaebajal on õigus esitada selle peale Viru Vangla direktorile vaie, siis

tegelikkuses oleks tulnud vaie esitada Andmekaitse Inspektsioonile (vt AvTS § 46 lg 1). Lisaks

märgib kohus, et Tartu Halduskohtu 20. märtsi 2026. a määruses asjas nr 3-26-625 hinnati Viru

Vangla 5. märtsi 2026. a otsuse nr 6-7/3-26/614-1 õiguspärasust vaide tagastamise aspektist

lähtudes. Praeguses asjas ei olnud aga tegemist vaide tagastamisega. Arvestades aga, et kohtu

hinnangul esineb käesoleval juhul HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud alus kaebuse

tagastamiseks, ei oma need selgitused praeguse kaebuse menetlemisel tähtsust.

7. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse selle sätte alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

8. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis nime asendamist tähemärgiga, siis tuleb tal

sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik