2-24-136391/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

P.W Maakohus

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2026, P.W kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-136391

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.W vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3458,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja P.W, isikukood XXX, nõustaja Annika Rau

Menetluse liik

kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P.W vastu krediidikonto

lepingust nr KK3439804 tuleneva põhivõlgnevuse 1839,72 euro, intressi 178,12 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 688 euro ja

edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt

kindaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse P.Wle 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse P.W menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 9. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.W-lt (kostja) 2510,88 euro

saamiseks.

2. Hageja esitas 19. märtsil 2025 P.W Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, paludes kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõla 1839,72 eurot, intressi 178,12 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 688 eurot

ning viivised alates 20. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 38,21% aastas.

3. Hagiavalduse järgi sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 24. juulil

2019 krediidikonto lepingu nr KK3439804, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiit

1600 eurot. 27. jaanuaril 2023 sõlmitud põhitingimuste muutmise kokkuleppega suurendati

krediidilimiiti 1900 euroni ning 17. juunil 2023 sõlmitud täiendava kokkuleppega 2000

euroni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne

võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 26. märtsil 2024. Esialgne võlausaldaja

loovutas 27. märtsil 2024 kostja vastase nõude hagejale. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu

ülesütlemise seisuga 1839,72 eurot.

Hageja esitas täiendavalt 1. augustil 2025 ja 25. märtsil 2026 seisukohad, milles täpsustas

nõuet ja selgitas esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist kostjale laenu väljastamisel. Hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on

järginud kostjale laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Samuti hageja

selgitab, et käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 3426 eurot ning

on teinud tagasimakseid kogusummas 4064,72 eurot. Seega juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud

lepingu alusel saadud summad. Samas jääb hageja esitatud nõude juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja esitatud hagi ei tunnista.

5. Vastuväidete kohaselt algatati 29. mail 2024 kostja suhtes maksejõuetusmenetlus ning 2.

augustil 2024 võlgade ümberkujundamise menetlus. Hageja nõuet käsitleti

ümberkujundamise menetluses, mille käigus usaldusisik tuvastas krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Selle tulemusena teostati nõude

ümberarvestus, mille kohaselt kujunes enammakseks 546,82 eurot. Hageja ei esitanud

ümberkujundamise kavale vastuväiteid ning loeti kavaga nõustunuks. Hoolimata sellest

algatas hageja pärast kava kinnitamist hagis esitatud nõude osas maksekäsu kiirmenetluse.

Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, kuna ei nõustu nõude suurusega, leides, et

nõue kuulub ümberarvestamisele. Kostja on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Eelkõige ei kogunud

krediidiandja laenutaotluse menetlemisel piisavalt andmeid kostja majandusliku olukorra

kohta ega analüüsinud piisava hoolsusega kostja pangakonto väljavõtet.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei

ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

7. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses ning piirdub tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ning nende tõendite märkimisega, millele kohtu järeldused tuginevad. Kohus

selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

seaduses sätestatud tõendite esitamise ja kogumise vorminõuetest ning tunnustada tõendina

ka seaduses otseselt nimetamata tõendusvahendeid, sealhulgas menetlusosalise seletust,

mis ei ole antud vande all. Lisaks ei pea maakohus lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosalise mõne väitega, ega analüüsima

kõiki tõendeid või selgitama, miks mõnda tõendit ei arvestata (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-

23-16, p 16).

8. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

9. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on

poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (RKTKo

29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal

TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-

137-07, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).

10. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kohus

võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja

asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada (TsMS § 436 lg 3).

Kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet,

teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta (TsMS § 438 lg 1). Kohus ei või otsuses ületada

nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 438 lg 2).

11. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 24. juulil 2019 krediidikonto

lepingu nr KK3439804, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 1600 eurot (dtl 45). 27.

jaanuaril 2023 sõlmitud põhitingimuste muutmise kokkuleppega suurendati krediidilimiiti

1900 euroni (dtl 48) ning 17. juunil 2023 sõlmitud täiendava kokkuleppega 2000 euroni

(dtl 52).

12. Kostja esitatud hagi ei tunnista ning vaidleb sellele tervikuna vastu (dtl 164 – 168). Kostja

on seisukohal, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu tuleb hageja nõue ümber arvutada. Kostja on seisukohal, et hageja

nõude ümberarvestuse tulemusena on tema kohustused hageja ees täidetud. Seega võtab

esmalt kohus seisukoha küsimuses, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna sellest sõltub hageja nõude põhjendatus ja ulatus.

13. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt

on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. Hageja on hagiavalduses ja täiendavates seisukohtades selgitanud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel

tugines laenuandja kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetele ning kontrollis kostja

pangakonto väljavõtet. Lepingu sõlmimisel ja põhitingimuste kokkulepete muutmisel on

kostja sissetulekud tuvastatud ja maksevõimet hinnatud Swedbank pangakonto

xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtete alusel perioodil 24. jaanuar 2019 - 24. juuli 2019 (dtl

210 – 232), perioodil 31. juuli 2022 - 27. jaanuar 2023 (dtl 232 – 267) ja perioodil 19.

detsember 2022-17. juuni 2023 (dtl 268-301).

15. 24. juulil 2019 lepingu sõlmimisel on krediidiandja pangakonto väljavõtte alusel

tuvastanud, et kostja töötasu oli 1593,80 eurot, kostja ise märkis taotluses 2000 eurot.

Finantskohustused on smsraha.ee laen 543,26 eurot, tarbijalaen 39,54 eurot, muud

kohustused 93,51 eurot, tarbijalaen 133,13 eurot ja kasiino 50 eurot. Kostja on ise muude

kohustustena märkinud 300 eurot ja smsraha.ee kohustuse 543,26 eurot. Pangakontolt

kogutud andmete põhjal arvestati kostja väljaminekuteks 859,44 eurot,

majapidamiskuludeks 150 eurot. Kostja on ise märkinud enda majapidamiskuludeks 0

eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 76,35 eurot, seega jäi kostjale raha reservi

vähemalt 656,58 eurot (dtl 192).

16. 27. jaanuari 2023 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel on

krediidiandja pangakonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja töötasu oli 2847,49 eurot,

kostja ise märkis taotluses 2500 eurot. Finantskohustused on tarbijalaen 283,28 eurot,

tarbijalaen 7,13 eurot ja tarbijalaen 107,96 eurot. Kostja ise ei ole finantskohustusi

märkinud. Pangakontolt kogutud andmete põhjal arvestati kostja väljaminekuteks 398,37

eurot, majapidamiskuludeks 300 eurot. Kostja on ise märkinud enda majapidamiskuludeks

0 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 98,50 eurot, seega jäi kostjale raha reservi

vähemalt 2050,62 eurot (dtl 194).

17. 17. juuni 2023 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel on krediidiandja

pangakonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja töötasu oli 2829,18 eurot, kostja ise

märkis taotluses 2500 eurot. Finantskohustused on tarbijalaen 255,18 eurot, tarbijalaen 7,13

eurot ja tarbijalaen 240 eurot. Kostja ise ei ole finantskohustusi märkinud. Pangakontolt

kogutud andmete põhjal arvestati kostja väljaminekuteks 502,31 eurot,

majapidamiskuludeks 300 eurot. Kostja on ise märkinud enda majapidamiskuludeks 0

eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 103,69 eurot, seega jäi kostjale raha reservi

vähemalt 1923,18 eurot (dtl 195).

18. Kõigi krediiditaotluste esitamiste ajal kostjal kehtivaid maksehäireid polnud. Eeltoodust

lähtudes võis laenuandja põhjendatult järeldada, et kostja on võimeline täitma

laenulepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud osamakse ulatuses. Arvestades

laenulepingu kogusummat, igakuise osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Seega oli kostja piisava

sissetulekuga ning usaldusväärne laenuvõtja, kes oli võimeline oma lepingulisi kohustusi

nõuetekohaselt täitma. Seetõttu leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

19. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole krediidikonto lepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega täitnud oma hoolsuskohustust

krediidivõimelisuse hindamisel. Hageja esitatud selgitustest nähtub, et kostja

krediidivõimelisuse hindamine on piirdunud peamiselt formaalse matemaatilise arvutusega,

mille käigus on kostja igakuisest sissetulekust lahutatud teatud väljaminekud,

majapidamiskulud ning taotletava laenu osamakse, mille tulemusena on leitud nn

kliendireserv. Samas ei nähtu, et hageja oleks teostanud kostja pangakonto väljavõtte

sisulist ja terviklikku analüüsi. Eelkõige ei ole hageja hinnanud kostja tegelikku

maksekäitumist ega analüüsinud konto väljavõttest ilmnevaid korduvaid ja iseloomulikke

tehingumustreid. Seejuures on hageja ise viidanud, et kostjal esinesid regulaarsed kulutused

kasiinos ja mängudele ning ei ole hinnanud sellise käitumise mõju kostja finantsseisundile

ja maksevõimele tervikuna.

20. Kostja sõlmis krediidikonto lepingu 24. juulil 2019. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl

96–118) nähtub, et ajavahemikul 24. jaanuarist 2019 kuni 24. juulini 2019 oli kostja

keskmine igakuine töötasu 1277,76 eurot. Samas on hageja märkinud kostja sissetulekuks

krediidivõimelisuse hindamisel 1593,80 eurot. Konto väljavõttest ilmneb, et kostja sai

regulaarselt erinevatelt isikutelt rahalisi ülekandeid summades ligikaudu 100–300 eurot

kuus, mille selgituseks on märgitud „laen“ või „võlg“, viidates täiendavate rahaliste

kohustuste olemasolule. Kohtule ei nähtu hageja esitatud selgitustest, et krediidiandja oleks

sellise asjaoluga kostja maksekäitumise hindamisel arvestanud. Lisaks nähtub, et kostja sai

samal perioodil korduvalt laenuülekandeid krediidiandjalt Placet Group OÜ-lt endalt.

Kostja on saanud järgmiseid laenuülekandeid: 19. veebruaril 2019 summas 600 eurot, 27.

veebruaril 2019 summas 200 eurot, 15. märtsil 2019 summas 500 eurot, 21. juunil 2019

summas 950 eurot ning 12. juulil 2019 summas 350 eurot. Seega võttis kostja lühikese

ajavahemiku jooksul samalt krediidiandjalt korduvalt täiendavaid laenukohustusi.

Nimetatud laenukohustuste teenindamisega seotud makseid ei ole krediidiandja kostja

krediidivõimekuse hindamisel arvesse võtnud. Näiteks tasus kostja 2019. aasta juulis

krediidiandjale viie erineva arve alusel laenumakseid kogusummas 506,52 eurot. Samuti

nähtub, et kostjal olid täiendavad laenukohustused teiste krediidiandjate ees, sealhulgas

ESTO AS-i ja Inbank AS-i ees, mille igakuine makse suurus oli 133,13 eurot.

21. Eeltoodust tulenevalt ilmneb, et kostjal oli juba enne vaidlusaluse krediidikonto lepingu

sõlmimist mitmeid samaaegseid finantskohustusi, mida krediidiandja ei ole

krediidivõimekuse hindamisel nõuetekohaselt arvestanud. Kohus leiab, et krediidiandja ei

ole krediidivõimekuse hindamisel lähtunud kostja tegelikest sissetulekutest ega tema

tegelikust finantskohustuste mahust, vaid on jätnud olulised kohustused arvesse võtmata.

Üksnes aritmeetilise valemi kasutamine (sissetulek miinus väljaminekud,

majapidamiskulud ja laenumakse) ei ole piisav krediidivõimelisuse nõuetekohaseks

hindamiseks. Professionaalselt krediidiandjalt eeldatakse, et ta analüüsib lisaks

arvandmetele ka krediidisaaja finantskäitumise mustreid ning vajadusel küsib täiendavaid

selgitusi ja andmeid. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole täitnud oma kohustust

hinnata kostja krediidivõimet piisava hoolsusega ning on piirdunud pealiskaudse

arvutusliku lähenemisega, mis ei vasta vastutustundliku laenamise põhimõttele. Kohus

nõustub kostja esitatud seisukohtade ja tähelepanekutega, et kostja pangakonto väljavõttest

nähtusid asjaolud, mis viitasid võimalikele makseraskustele ning eeldasid krediidiandjalt

põhjalikumat analüüsi ja täiendavate selgituste küsimist. Nimetatud asjaoludele vaatamata

jättis hageja need piisavalt arvesse võtmata. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole

üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest

nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal

tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohus leiab, et sellise

puuduliku ja valikulise andmekäsitluse tulemusel on krediidiandja moonutanud

lõppjäreldust kostja maksevõime kohta ning hinnanud seda põhjendamatult paremaks, kui

see tegelikkuses oli. Sellise tegevuse tulemusena asetas krediidiandja kostja olukorda, kus

võetud kohustuste nõuetekohane täitmine ei olnud realistlikult võimalik, mis on vastuolus

vastutustundliku laenamise põhimõttega ning krediidiandja hoolsuskohustusega.

22. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandja peab toimima krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Hindamisel tuleb arvestada kõiki krediidiandjale teadaolevaid asjaolusid, mis võivad

mõjutada tarbija suutlikkust krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta,

sealhulgas tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, muid finantskohustusi,

varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju. Hindamistoimingute ulatus peab olema proportsionaalne tarbija kohta olemasolevate

andmete, tarbijakrediidilepingu tingimuste ja võetava rahalise kohustuse suurusega ning

krediidiandja peab järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 sätteid

(VÕS § 4034 lg 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks pidi krediidiandja

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsima vajalikku teavet tarbijalt, kasutama asjakohaseid

andmeallikaid ning kontrollima mõistlikul viisil tarbija esitatud andmete õigsust (VÕS §

4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg 3–4). Kohtupraktika rõhutab, et tarbija krediidivõimelisuse

hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel, vaid krediidiandja peab

tõendama, et kogutud teave võimaldab tarbija krediidivõimelisust adekvaatselt hinnata

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt veenduda, et kostja on krediidivõimeline. Sellest tulenevalt

rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijaga krediidilepingu

sõlmimisel.

23. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära,

vähendades vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad

lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades

intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.

24. Hageja on oma 25. märtsi 2026 seisukohas täpsustanud enda nõuet, märkides, et kostja sai

lepingu alusel laenu kokku summas 3426 eurot, ning teinud laenu tagasimakseid

kogusummas 4064,72 eurot. Hageja on märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on kostja tagastanud lepingu alusel

saadud summa. VÕS § 4034 lg-s 7 nõutud täpset ümberarvestust hageja kohtule esitanud ei

ole.

25. Kohus selgitab, et hageja seisukoht, et kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa

ehk nõue on tasutud kostja poolt, ei asenda kohustust esitada oma nõude õiguslikku

põhjendust ja tõendeid. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendamiskohustus TsMS § 230 lg 1 kohaselt

tähendab, et hageja peab esitama selge ja arusaadava ümberarvutuse, millest ilmneb,

millised maksed on pärast VÕS § 4034 lg 7 kohast korrigeerimist sissenõutavaks muutunud.

Ilma sellise korrektse ümberarvutuseta, mis arvestaks vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest tulenevaid piiranguid, ei saa kohus hinnata, millised summad on

tegelikult sissenõutavad. Seega on hagi sellisel kujul ebaselge ja tõendamata ning kohtul ei

ole võimalik seda isegi osaliselt rahuldada (TlnRnKm, 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.2).

26. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja esitatud andmete alusel ei ole krediidiandja

vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele

(19. märtsi 2026 kirjaliku menetluse määrus) esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat

tagasimaksete uuesti määramist, on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses esitatud andmete põhjal

hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

27. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

28. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd

kostja ei ole enda menetluskulusid esitanud, vaid on üksnes esitanud 10. aprillil 2026

seisukoha hageja menetluskulude osas, milles on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi

kanda, puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik