2-25-126156/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagiavaldus N.Z ’e (isikukood XXX) Välja mõista N.Z-ilt OÜ GS Core kasuks 210,19 eurot, sealhulgas põhinõue 167,26
Legislator headnote
AI generated2-25-126156/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagiavaldus N.Z ’e (isikukood XXX) Välja mõista N.Z-ilt OÜ GS Core kasuks 210,19 eurot, sealhulgas põhinõue 167,26
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
28. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-126156
Tsiviilasi
OÜ GS Core hagi N.Z ’e vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
222,07 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline
esindaja Riho Siil
Kostja N.Z (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagiavaldus N.Z ’e (isikukood XXX)
vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista N.Z-ilt OÜ GS Core kasuks 210,19 eurot, sealhulgas põhinõue 167,26
eurot ja viivis 42,93 eurot.
3. Välja mõista N.Z-ilt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõude (167,26 eurot) tasumata
osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.
veebruarist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud N.Z ’e kanda.
5. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6. Välja mõista N.Z-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskulud 100 eurot (riigilõiv).
7. Välja mõista N.Z-ilt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskulude 100 eurot tasumata
osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8. Jätta rahuldamata OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 20 euro
väljamõistmiseks N.Z-ilt .
9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 (4)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi
kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti
eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394
nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu
Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress e-toimik:
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu
kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress e-
toimik:
Menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasikaebamine
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. OÜ GS Core (hageja) esitas 30.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
N.Z ’e (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu
kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks
hagimenetluses.
2 (4)
2. Hageja esitas 17.02.2026 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude
167,26 eurot ja viivise 42,93 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata
põhinõudelt (167,26 eurolt) alates 18.02.2026 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis
hagiavalduse menetlusse 26.02.2026 kohtumäärusega.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elektrilevi OÜ kostjaga 11.10.2022 võrgulepingu nr 3719062539,
mille lahutamatuks osaks olid Elektrilevi tüüptingimused ja kehtiv hinnakiri. Leping oli
tähtajatu. Elektrilevi teavitas, et leping hakkab kehtima 12.10.2022, ning soovitas sõlmida
elektrilepingu. Kostja eraldi elektrilepingut ei sõlminud ning ostis elektrit üldteenusena Eesti
Energia AS-ilt. Elektrilevi osutas võrguteenust ja Eesti Energia müüs elektrit. Kostja jättis
tasumata võrguteenuse, elektrienergia ja lisateenuste eest perioodil 31.10.2022–31.10.2023
kokku summas 167,26 eurot (summasse ei ole arvestatud arvetel kajastuvaid viiviseid): arve
31.10.2022, tasumata põhiosa 28,95 eurot; arve 30.11.2022, tasumata põhiosa 22,42 eurot; arve
31.12.2022, tasumata põhiosa 54,80 eurot; arve 31.01.2023, tasumata põhiosa 26,55 eurot; arve
28.02.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.03.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve
30.04.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.05.2023, tasumata põhiosa 10,94 eurot; arve
30.06.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 31.07.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve
31.08.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve 30.09.2023, tasumata põhiosa 3,14 eurot; arve
31.10.2023, tasumata põhiosa 1,62 eurot. Võlgnevuse tõttu lõpetas Elektrilevi võrgulepingu
16.10.2023. Nõue loovutati hagejale. Viivisenõue perioodi 21.11.2023–17.02.2026 eest on 42,93
eurot.
3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte
21.03.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul
alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise
tähtpäev saabus 20.04.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited
tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
6.1. Hagilt hinnaga 222,07 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele
riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on
põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja
kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
3 (4)
6.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus märgib, et
TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et
menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja
kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga
seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei
hüvitata esindajakulusid.
Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS §
174 lg 8). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, p 9).
Tsiviilasjas nr 2-23-134259 avaldas hageja lepinguline esindaja Riho Siil, et ta on hageja OÜ GS
Core töötaja. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel.
Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro
väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu).
Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS §
4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või
menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks
menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot
avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu
kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui
maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise
tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses
määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu
hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.
7. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud määras viivist.
8. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
4 (4)