2-26-6779/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-6779

Tsiviilasi

W.O hagi S.V vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja W.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kaupo Süvaoja

Kostja S.V (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.O (isikukood XXX) hagi S.V (isikukood XXX) vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista W.O kasuks elatis 301,74 eurot kuus alates 24. märtsist 2026 kuni W.O

täisealiseks saamiseni (s.o kuni 07.07.2038) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest).

3. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4,

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 1. kuupäevaks.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

6. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

1 (3)

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress; e-toimik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress; e-

toimik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. W.O (hageja, laps) esitas 24. märtsil 2026 Tartu Maakohtule hagi S.V (kostja, lapse ema)

vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud

miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos isaga ning hageja ema (kostja) elatist ei maksa.

Hageja ja kostja kohtusid viimati umbes 3 kuud tagasi. Hagejale vajalike asjade ostmine,

teenuste olemasolu tagamine ja nendega seotud kulude kandmine on olnud peamiselt hageja

isa kanda. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 200 eurot; toidukulud

150 eurot; sidekulud 30 eurot; ravimid 15 eurot; hariduskulud 60 eurot; transpordikulud 20

eurot; hügieenitarbed 25 eurot; riided 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised

vajadused 700 eurot.

2 (3)

2. Kostjale toimetati hagiavaldus kätte 26.03.2026 elektrooniliselt ja menetlusse võtmise

kohtumäärus toimetati kätte 25.03.2026 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 alusel

kättetoimetamisportaali kaudu). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 27.04.2026. Kostja hagile ei vastanud,

mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest (s.o alates 24.03.2026)

perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kostja hagile ei vastanud. Hageja

esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja

hagiavalduse tagaseljaotsusega. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1.

kuupäevaks.

5. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)