2-25-17039/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-25-17039

Tsiviilasi

J.W hagi U.H vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2200 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. veebruari 2026. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.H apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): U.H (isikukood XXX )

Vastustaja (hageja) J.W (isikukood XXX)

Vastustaja seaduslik esindaja X.R (isikukood XXX )

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. veebruari 2026. a

otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata U.H taotlus täitmise korra kindlaksmääramiseks.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.W (hageja) esitas 10. oktoobril 2025 Viru Maakohtule hagi U.H (kostja) vastu elatise

nõudes ning tagasiulatuva elatise 2200 euro väljamõistmiseks.

Hageja on kostja ja X.R (ema) alaealine laps. Hageja elab koos emaga. Kostja täidab hageja

ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja seaduses sätestatust väiksemas ulatuses. Kuna kostja

ei ole nõuetekohaselt elatist maksnud, esitas hageja lisaks edasiulatuvale elatisele ka

tagasiulatuva elatise nõude.

2. Kostja tunnistas edasiulatuva elatise nõuet, kuid vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele.

Hageja kulud tagasiulatuvalt 690 euro ulatuses ei ole põhjendatud ning hageja ei ole kulusid

tõendanud. Hageja mõistlik ja põhjendatud ülalpidamiskulu on 236 eurot kuus ning hageja

saab tagasiulatuvalt nõuda seega elatist 1416 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

kostjalt ajavahemikul 10. oktoober 2024 — 9. oktoober 2025 elatist nõudnud. Tagasiulatuvat

elatist tuleb vähendada 50% võrra või muu mõistliku ulatuseni kohtu äranägemisel.

Ühekordne makse oleks kostjale koormav. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille järgi

hageja ema ei nõua kostjalt elatist tingimusel, et vanemad müüvad ühise korteriomandi ja

müügist saadud tulu kantakse hageja ema arvelduskontole ning kostja loobub oma osast

ühises varas 9500 euro ulatuses. Seda tõendab asjaolu, et kostja maksis kuni 2024. a augustini

hagejale elatist, kuid pärast müügilepingu sõlmimist seda enam ei teinud, hageja ema elatist

kostjalt ei nõudnud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel ei saa arvestada kostja sissetulekut,

vaid lähtuda tuleb lapse vajadustest ja sellest, kas elatist nõuti sel ajavahemikul. Hageja

etteheited kostja kuludele ei ole põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 26. veebruari 2026 otsusega hagi ning mõistis U.H-lt alates 1.

märtsist 2026 J.W kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni välja elatise muutuva suurusena.

Kohus määras elatise igakuiseks suuruseks 301,74 eurot kuus, arvestades järgmist valemit:

baassumma 282,31 eurot, millele on liidetud 59,43 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest).

Elatise summat muudetakse perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3-5 alusel baassumma

indekseerimise ja brutokuupalga muutumise alusel iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse

muutumise korral alates muutumise järgnevast kuust. Lisaks mõistis kohus U.H-lt V. X.R

kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise ühekordse summana perioodi 10. oktoober

2025 kuni 26. veebruar 2026 eest kogusummas 1421,10 eurot. Samuti mõistis kohus U.H-lt

V. X.R kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise ühekordse summana perioodi 10.

oktoober 2024 kuni 9. oktoober 2025 eest kokku 2200 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda. Samuti tühistas maakohus otsuse jõustumisel Viru Maakohtu 28. oktoobri

2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise.

Kostja tunnistas hageja elatise nõuet alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Kohus rahuldas kostja õigeksvõtuga seoses hageja nõude PKS § 101 alusel

miinimumsummas elatise osas alates 10. oktoobrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni

s.o 1. detsember 2036.

PKS § 101 alusel arvutatud elatis alates 10. oktoobrist 2025 kuni otsuse tegemiseni, sh 2026.

a veebruarikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine:

-

ajavahemikul 10. oktoober 2025 — 28. veebruar 2026 on igakuine elatis 301,74 eurot.

Sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 10. oktoober 2025 — 26. veebruar 2026

eest, sh 2026. a veebruari elatis, on kokku 1421,10 eurot (4 x 301,74 + 301,74 : 31 x

22 = 1421,10).

-

alates 1. märtsist 2026 kuni J.W täisealiseks saamiseni (1. detsember 2036) on elatis

301,74 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

Kostja ei maksnud hageja ülalpidamiseks elatist perioodil 10. oktoober 2024 – 9. oktoober

2025.

Maakohtu hinnangul võib eeldada, et ajavahemikul 10. oktoober 2024 – 9. oktoober 2025

vastasid hageja vajadused PKS § 101 alusel arvutatud kahekordsele miinimumsummale,

millele lisandub lapsetoetus. Hageja igakuised vajadused olid järelikult 2024. a oktoobrist

kuni 2025. a märtsini 655,44 eurot (287,72 x 2 + 80 = 655,44) ning alates 2025. a aprillist

kuni sama aasta oktoobrini 683,48 eurot (301,74 x 2 + 80 = 683,48). Kostja väited kulude

põhjendamatuse kohta on paljasõnalised. Ka asjaolu, et kostja peab enda kulusid põhjendatuks

ligikaudu kolm korda suuremas ulatuses, osutab, et kulusid võib selles suuruses eeldada.

Üksiti võttis kostja 7. jaanuaril 2026 toimunud istungil omaks, et hagejal on tervisest tulenev

erivajadus.

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejate vanemate vahel oli sel ajavahemikul

kokkulepe elatise mittemaksmise kohta PKS § 100 lg 3 mõistes. Hageja ema sellise

kokkuleppe olemasolu ei tunnistanud. Kostja väited kokkulepet ei tõenda. Üksiti on kostja

väited ja teod vastuolulised. Esiteks tõi kostja selle asjaolu välja 7. jaanuari 2026 eelistungil,

mitte kirjalikus hagi vastuses, eelistungil rääkis kostja korteri kinkimisest hageja emale,

viimases kirjalikus seisukohas on kostja toonud välja, et müüs koos hageja emaga kummagi

kaasomandis olnud korteri ning korteri müügi eest makstud raha jäi hageja emale. Samuti

nähtub hageja pangakonto väljavõttest, et ta ikkagi on maksnud hageja emale elatist 150 eurot

8. augustil 2025 (dtl 67), 100 eurot 14. septembril 2025 (dtl 75). Kostjat esindas istungil

õigusteadmistega esindaja, kes ei taotlenud isikuliste tõendite kogumist. Kostja on ka

pakkunud kompromissina, et võib maksta hagejale ajavahemiku 10. oktoober 2024 – 9.

oktoober 2025 eest elatist 50% hageja taotletust, mistõttu võib arvata, et ta peab hageja

tagasiulatuva elatise nõuet vähemalt osaliselt põhjendatuks.

Maakohus jõudis järeldusele, et kostjal oli võimalik vaidlusalusel ajavahemikul nõutud

ulatuses hagejale ülalpidamist anda. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 31–109,

157–277), nähtus, et kostjale oli maksnud igakuiselt töötasu ajavahemikul 3. jaanuar 2025 –

28. veebruar 2025 AS XXXXXXXX 1952,20 – 3365,31 euro ulatuses ja ajavahemikul 9.

aprill 2025 – 9. detsember 2025 XXXXXXXX AS 2307,13 – 3236,52 euro ulatuses. 2025. a

kevadel nähtuvad väljavõttelt ka sularaha sissemaksed, kuid need ei ole märkimisväärselt

suured. Samuti hindas maakohus kostja igakuised kulutusi, s.o 1800 eurot ning leidis, et

kostja kulud olid ülepaisutatud ega olnud vältimatud. Põhjendatud kuludeks pidas maakohus

toidukulusid 300 eurot, eluasemekulusid 203,72 eurot, kodulaenu makseid 293,52 eurot,

kütusekulu 150 eurot, elektrienergia kulu 70,53 eurot, ravimikulu 20 eurot, internetiga seotud

sidekulusid 22 eurot, telefoni paketitasu 16 eurot ja telefoni järelmaksu kuni 50 eurot, riiete ja

jalanõude kulu 50 eurot, meelelahutuste ja sündmuste kulu 100 eurot, vältimatuid kulusid 200

eurot, kokku 1475,77 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks kulusid autoremondile ja

garaažile, kuivõrd kostja sõnul talle registervara peale korterite ja mopeedi ei kuulu. Samuti

on põhjendamatud kulud psühholoogile ja ravimitele 40 euro ulatuses, stomatoloogi ja

projekteerimiskulu, kui ühekordne kulu, pangakonto väljavõttelt nähtuvad laenud.

Kostjale kuulub kaks korteriomandit X maakonnas X XXX X ja XXX X ning kaherattaline

mopeed Kymco Agility City 50 reg-nr XXXX.

Hageja ei ole tõendanud elatise nõudmist kostjalt enne 8. oktoobrit 2025. Samas nähtub kostja

pangakontolt elatise maksmine hageja emale 150 eurot 8. augustil 2025 (dtl 67) ja 100 eurot

14. septembril 2025 (dtl 75). Hageja nõuab keskmiselt igakuist elatist 183,33 eurot

ajavahemikul 10. oktoober 2024 – 9. oktoober 2025.

Hageja ema sissetulek on hagiavalduse järgi 1460 eurot, sh töötasu 1000 eurot ja lapsetoetus

kahe lapse eest 160 eurot ning elatis teise alaealise lapse eest 300 eurot.

Maakohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaoludest võimalik järeldada, et tagasiulatuva elatise

maksmine paneb kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seda ei saa järeldada

isegi juhul, kui hageja pole kostjalt enne 8. oktoobrit 2025 elatist nõudnud. Kostja sissetulek

oli ajavahemikul 10. oktoober 2024 – 9. oktoober 2025 ja on praegu piisav, et maksta hagejale

tagasiulatuvat ja edasiulatuvat elatist. Elatise maksmata jätmist saab eelkõige ette heita

kostjale. Hageja vajadusi kahekordse miinimumsumma ulatuses võib eeldada. Hageja ema

andis vaidlusalusel ajavahemikul hagejale vajalikus määras ülalpidamist. Pangakonto

väljavõttest võib järeldada, et suur osa kostja kuludest endale on toreduslikud. Kostjal on

võimalik mõneajalise kulude kokkuhoidmise tulemusel elatise võlgnevus tasuda. Seega

rahuldas kohus hagi tagasiulatuva elatise osas. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

ajavahemiku 10. oktoober 2024 – 9. oktoober 2025 eest tagasiulatuva elatise 2200 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning

uue otsuse tegemist. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, jättes rahuldamata tagasiulatuva

elatise nõude ajavahemiku 10. oktoober 2024 kuni 9. oktoober 2025 eest või ajatada

tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise tasumine igakuiste maksetena mitte üle 70 euro kuus

või kohtu äranägemisel mõistlikus suuruses. Alternatiivselt palub kostja tühistada Viru

Maakohtu 26. veebruari 2026 otsus täies ulatuses ning saata kohtuasi samasse maakohtusse

uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsuse põhjendused kooskõlas tsiviilasjas

kogutud tõenditega. Maakohus leidis, et tõendamata on pooltevaheline kokkulepe elatise

mittetasumise kohta ajavahemikul 10. oktoober 2024 kuni 9. oktoober 2025.

Kostja hinnangul oli poolte vahel kokkulepe, et kostja loobub poolte ühisomandis oleva

korteri müügist saadavast rahast hageja ema kasuks tingimusel, et hageja ema ei nõua kostjalt

elatist vähemalt ühe aasta jooksul (tegelikult oli kokkulepe kaheks aastaks). Tähtsust ei oma,

et kostja on nimetanud seda „kingituseks“, sest see tähendas kostja jaoks oma rahalisest osast

ühisvaras loobumist. Kokkuleppe täitmise tulemusena sai hageja ema 9500 eurot, mis katab

lapse vajadused rohkem kui kaheks aastaks. Sellega täitis kostja oma ülalpidamiskohustuse

lapse eest. Kokkuleppe olemasolu tõendab ka hageja ema käitumine, st elatise mittenõudmine

kuni 8. oktoobrini 2025. Kui poolte vahel poleks vastavat kokkulepet olnud, oleks kostja

saanud talle kuuluva osa ühisvarast rahas ning maksnud selle raha arvelt hagejale elatist.

Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et kostja 8. augustil 2025 ja 14. septembril 2025

tehtud vastavalt 150- ja 100-eurosed maksed tõendaksid kokkuleppe puudumist. Tegemist oli

vabatahtliku abiga hageja ema palvel ja oluline on, et maksed tehti aasta pärast korteri

müügilepingu sõlmimist. Kohtu hinnang, et kostja tehtud kompromissettepanek tasuda 50%

ulatuses tagasiulatuvat elatise nõuet kinnitab võla omaksvõttu, ei ole põhjendatud, sest kostja

ettepanek oli suunatud vaidluse rahumeelsele lahendamisele.

Lisaks hindas maakohus valesti tõendeid kostja sissetulekute kohta. Kohus ei oleks tohtinud

arvesse võtta töötasu väljamakseid ajavahemikul 10. oktoober 2025 kuni 9. detsember 2025,

sest ei olnud hõlmatud nõutava perioodiga. Samuti ei arvestanud maakohus, et 28. veebruaril

2025 väljamakse 3365,31 euro puhul ei olnud tegemist üksnes töötasuga, vaid ka puhkusetasu

ja kasutamata puhkuse hüvitisega. XXXXXXXX AS-i väljamaksed ajavahemikus 9. aprill

2025 kuni 10. oktoober 2025 ei ületa 2819,83 eurot, vaid tavapäraselt moodustasid need

2307,13 eurot.

Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et 2200-eurone nõue ei mõjuta kostja

majanduslikku olukorda. Kostja ei ole võimeline seda summat ühekordse maksena tasuma.

Samuti hindas maakohus valesti kostja kulude põhjendatust. Kostja on tõendanud oma

kulutused hambaravile, projekteerimisele, garaaži ülalpidamisele ja muudele kuludele.

Maakohus jättis käsitlemata kostja taotluse vähendada tagasiulatuvat elatist 50% ulatuses

ja/või ajatada väljamõistetava summa tasumine igakuiste maksetena.

5. Hageja ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidetega ning leiab, et maakohus on

õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja järginud otsuse tegemisel menetlusnorme.

Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Hageja väitel on ta nõudnud elatise tasumist hagi esitamisega kohtusse. Kuna kostja lubas

elatist maksta, võttis hageja elatisenõude tagasi. Samas ei välista elatise mittenõudmine

vastava nõude esitamist kohtumenetluses.

Elatise mittemaksmise kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja ei nõustu, et kostja

andis ühisomandi lõpetamisel oma osa eest saadu lapse ülalpidamise katteks. Raha andmist

hageja seaduslikule esindaja võib nimetada kinkeks. Kui pooled oleksid avaldanud teistsugust

tahet, oleks tulnud sõlmida konkreetne leping, mida käesolevalt aga tehtud ei ole.

Hageja seadusliku esindaja poolt elatise nõudmist vaidlusalusel perioodil tõendab kostja poolt

tehtud 150- ja 100-eurone makse.

Maakohus on õigesti arvesse võtnud ja hinnanud kostjale makstud töötasu perioodil 3. jaanuar

2025 kuni 9. detsember 2025, tuvastamaks, kas tagasiulatuva elatise tasumine oleks kostjale

ülemäära koormav võrreldes lapse õigusega tagasiulatuvat elatist saada.

Kohtuistungil pakkus hageja seaduslik esindaja kostjale kompromissi tagasiulatuva elatise

tasumiseks graafiku alusel, kuid kostja sellega ei nõustunud. Seega arvestas maakohus kostja

taotlustega. Hageja ei nõustu elatise ajatamisega, kuna kostja on käitunud pahauskselt ning on

hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

7. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja tagasiulatuva elatise nõue.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud

ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust igakuise elatise

väljamõistmise osas. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostjalt tuleb hageja kasuks

tagasiulatuvalt 12 kuu eest enne hagi esitamist elatis välja mõista või on kostja sel

ajavahemikul oma ülalpidamiskohustuse täitnud, mistõttu ei ole alust selles osas hagi

rahuldada.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja

tagasiulatuva elatise 2200 eurot.

Kostja väitel täitis ta ajavahemikul 10. oktoober 2024 kuni 9. oktoober 2025

ülalpidamiskohustust vanemate omavahelise kokkuleppe alusel: kostja loobus poolte

ühisomandis oleva korteri müügist saadavast osast hageja seadusliku esindaja kasuks

tingimusel, et hageja seaduslik esindaja ei nõua kostjalt elatist vähemalt ühe aasta jooksul

(kostja väitel oli kokkulepe tegelikult sõlmitud kaheks aastas). Hageja seaduslik esindaja on

selgitanud, et kostja tegevust saab käsitada üksnes kingituse tegemisena, mitte

ülalpidamiskohustuse täitmisena.

PKS § 100 lõike 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist

omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul

viisil elatise andmises.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud vanemate vahel kokkuleppe

olemasolu elatise mittemaksmise kohta PKS § 100 lg 3 mõistes. Kohtule ei ole esitatud

kirjalikku kokkulepet ega kirjavahetust, millest nähtuks poolte vahel kokkulepitu. Samuti on

maakohus õigesti tuvastanud kostja vastuolulised väited ja käitumise. Eelistungil väitis kostja

esmakordselt, et kinkis korteri hageja emale; viimases kirjalikus seisukohas aga selgitas, et

müüs koos hageja emaga kummagi kaasomandis olnud korteri ning müügist saadud raha jäi

hageja emale. Lisaks on kostja vaatamata oma väidetele, et tal puudus tagasiulatuval perioodil

elatise tasumise kohustus, teinud hagejale kahel korral ülekandeid vastavalt 150 ja 100 eurot.

Samuti pakkus kostja kompromissina elatise tasumist 50% ulatuses hageja nõutud summast.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepet elatise mittetasumise

kohta, kuid välistatud ei ole vanemate vaheline vara jagamise kokkulepe. Vara jagamise

kokkulepe aga ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest ega asenda seda.

10. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal on piisav sissetulek tagasiulatuva elatise

maksmiseks ning et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei aseta kostjat raskesse

majanduslikku olukorda.

Maakohus on PKS §-i 108 alusel tagasiulatuvat elatist välja mõistes õigesti arvestanud, et

erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata

ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh

vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude

rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist

nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt

raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste

toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 25. mai

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).

Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusnorme kostja sissetuleku suuruse

hindamisel.

Kostja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud arvesse võtta töötasu väljamakseid

ajavahemikul 10. oktoober 2025 kuni 9. detsember 2025, kuna see ajavahemik ei ole

hõlmatud tagasiulatuva elatise nõudmise perioodiga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel pidi maakohus nõude ulatuse määramisel arvestama nii

lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aegset

ülalpidamisvõimet ning elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida kostja

äärmiselt raskesse olukorda asetamist. Seega on maakohus põhjendatult käsitlenud kostja

töötasu ajavahemikul 10. oktoober 2025 kuni 9. detsember 2025 kostja ülalpidamisvõime

hindamisel.

Maakohus on tuvastanud, et AS XXXXXXXX maksis kostjale ajavahemikul 3. jaanuar 2025

kuni 28. veebruar 2025 igakuist töötasu vahemikus 1952,20 – 3365,31 eurot, keskmiselt

2619,21 eurot kuus. Kostja väide, et maakohus ei oleks tohtinud viimast makset 3365,31 eurot

arvestada täies ulatuses, kuna see sisaldas ka puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitist, ei

ole põhjendatud. Tegemist on kostja sissetulekuga, mida maakohus pidi kostja

ülalpidamisvõime tuvastamisel arvesse võtma.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et XXXXXXXX AS-i väljamaksed

ajavahemikul 9. aprill 2025 kuni 10. oktoober 2025 ei ületanud 2819,83 eurot ning

moodustasid tavapäraselt 2307,13 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti

tuvastanud kostjale XXXXXXXX AS-i makstud töötasu ajavahemikul 9. aprill 2025 kuni 9.

detsember 2025 2307,13 – 3236,52 eurot. Kohtupraktikas levinuima meetodi — aritmeetilise

keskmise — kohaselt on kostja keskmine töötasu vaadeldud perioodil 3012,82 eurot kuus.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka selles, et kostja kulud on

ülepaisutatud ega ole vältimatult vajalikud. Ringkonnakohus nõustub enamuse maakohtu

vastavate põhjendustega vältimatute kulutuste osas, välja arvatud hambaravi kulu osas.

Proteesimiskulu saab pidada vajalikuks kulutuseks, sest tegemist on meditsiiniliselt

põhjendatud raviga. Kostja ei ole tõendanud, et projekteerimise, garaaži ülalpidamise ja muud

kulutused oleksid vältimatult vajalikud. Vanema esmakohustuseks on tagada lapse

ülalpidamine, seejuures kahjustama enese tavalist ülalpidamist. Maakohus on tuvastanud, et

suur osa kostja kulutustest on toreduslikud, mitte vältimatult vajalikud.

12. Kostja on esitanud taotluse tasuda tagasiulatuv elatis maksegraafiku alusel.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline taotluse rahuldamine on

mõistlik ega kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Kuna tasumise ajatamine

riivab paratamatult hageja huve, siis on ajatamine võimalik üksnes erandlikel asjaoludel.

Kostja ei ole esitanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse taotluse

rahuldamist kaaluda, mistõttu jääb kostja taotlus rahuldamata. Kostja viidatud asjaolu, et

tagasiulatuva elatise tasumine ühekordse maksena halvendab tema majanduslikku olukorda, ei

ole selline, millest tulenevalt oleks põhjendatud eelistada kostja huve hageja omadele. Lisaks

pidi kostjale olema hagi kättesaamisel ettenähtav, et tal võib tekkida tagasiulatuva elatise

tasumise kohustus. Seega tulnuks kostjal kaaluda hageja ettepanekut kompromissi ja

maksegraafiku sõlmimiseks (kohtuistungi protokoll, dtl 133). Kostja kompromissi

sõlmimisega siiski ei nõustunud. Kuna kostja majanduslik olukord võimaldab tagasiulatuvat

elatisnõuet täita, ei pea ringkonnakohus tagasiulatuva elatise ajatamist põhjendatuks.

13. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)