2-25-114152/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-114152

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-114152

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

ERGO Insurance SE hagi A S vastu

liikluskahju 612,12 euro nõudes

Tsiviilasja hind

612,12 eurot

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ERGO Insurance SE (registrikood

10017013), lepinguline esindaja Marite Vainola

Kostja A S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista A S ERGO Insurance SE kasuks välja kahjuhüvitis 612,12 eurot.

3. Jätta ERGO Insurance SE menetluskulud A S kanda. A S menetluskulud jätta

tema enda kanda.

4. Mõista A S ERGO Insurance SE kasuks välja hageja kantud põhjendatud

menetluskulu 175 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Kohus selgitab, et Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

1(5)

Tsiviilasi nr 2-25-114152

MENETLUSE KÄIK

ERGO Insurance SE esitas 27.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 612,12 euro saamiseks. Võlgnik A S esitas 08.06.2025 nõudele vastuväite. Pärnu

Maakohus 20.06.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

Hageja esitas 15.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamise nõudes.

Kohus võttis hagi menetlusse 05.08.2025.

Kostja esitas vastuväite hageja nõudele. Hageja esitas seisukoha kostja vastuse kohta.

Viru Maakohus 01.04.2026 määras menetleda hagi kirjaikus menetluses. Kohus määras

pooltele tähtaja, et esitada lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Kostja esitas

lõppseisukoha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse

esitamise aeg.

Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi lihtmenetluses hagi menetlemisel võib

kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 612,12 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §-

dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Hagiavalduse kohaselt 17.03.2025 toimus aadressil Tallinna mnt 73, Narva linnas

liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli kostja, juhtides mootorsõidukit Volvo FH reg märgiga

XXX. Kostja tekitas varakahju O AS-le. Liiklusõnnetuse toimumise kohalt kostja lahkus.

Sõiduki Volvo FH reg märgiga XXX suhtes oli sõlmitud liiklusõnnetuse toimumise hetkel

liikluskindlustuse leping nr L007694702 ERGO Insurance SE-s. Hageja poolt on hüvitatud

liikluskahju kogusummas 612,12 eurot. Kostja ei ole kahju hüvitanud.

Kostja vaidleb hagile vastu. Leiab, kahju summa on põhjendamatult suur. Kostja tankis Olerexi

veoautode tanklas veoautot koos haagisega. Sõiduki täielikuks tankimiseks tuli teha manööver,

liikudes tankuri paremalt poolt vasakule. Manöövri käigus puudutas kostja haagise nurgaga

muru peal asunud valgusposti, mis sai kahjustada. Kostja väljus sõidukist ja kontrollis posti

seisukorda. Post oli küll viltu, kuid kostja hinnangul ilma murdumiseta ja oluliste vigastusteta.

Ta pidas kahju väikeseks ega arvanud, et see takistab posti edasist kasutamist. Olles Olerexi

püsiklient lepingulise suhte alusel, eeldas kostja, et politseisse pöördumine ei ole vajalik ning et

Olerexi haldur võtab temaga ühendust, kui tekib pretensioone. Kostja väitel tellis Olerex koos

2(5)

Tsiviilasi nr 2-25-114152

kindlustusfirmaga posti vahetuse teiselt ettevõttelt, andmata kostjale võimalust töid ise tellida.

Kostja hinnangul ei vasta posti vahetamise maksumus tegelikule kahju suurusele.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või

mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Käesolevas asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et 17.03.2025 toimus aadressil

Tallinna mnt 73 Narva linnas liiklusõnnetus, mis põhjustas mootorsõiduk Volvo FH

registrimärgiga XXX (kahjujuhtumi teatis koos fotodega dtl 34 – 37). Vaidlus puudub ka selle

üle, et sõiduki juhtis kostja. Manöövri käigus puudutas kostja haagise nurgaga muru pealt

asunud valgusposti, mile tagajärjel post sai kahjustada (dtl 29). Kostja lahkus sündmuskohalt

kellelegi juhtunust teavitamata. Asjas ei ole vaidlust, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk oli

kindlustatud hageja poolt (dtl 46 – 48).

Kostja väidab, et valguspost ei saanud sellises ulatuses kahjustada, mis oleks tinginud selle

väljavahetamise uue posti vastu. Selgitab, et kostja ei võtnud politseiga ühendust põhjusel, et

pidas kahju väikeseks ning kahjustused ei takistanud valgusposti kasutamist. AS O ei ole

kostjaga ühendust võtnud ega võimaldanud kostjal töid ise tellida.

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada

tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning

lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses.

Kohus märgib, et juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid

liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks (vt RKTKo nr 2-19-

108066, p 11).

3(5)

Tsiviilasi nr 2-25-114152

Liiklusseaduse § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on

täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või

liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses

osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju

tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on

loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju

tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

Sõiduauto Volvo FH registrimärk XXX juht jättis LS § 169 lg 4 loetletud asjaolud kirjalikult

vormistamata ning lahkus sündmuskohalt.

Kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud, siis on kindlustusandjal tagasinõue

sõidukijuhi (kostja) vastu, seega on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg

3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Liikluskindlustuse lepingust nr L007694702 tulenevalt on

õigustatud isikuks hageja. Seega on kahju saanud isiku kahju hüvitamise nõue läinud seaduse

alusel üle hagejale. Hageja on tõendanud, et 17.03.2025 toimus liiklusavarii, mille juht lahkus

sündmuskohalt.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kannatanu pidi kaasama kostja parandustööde tellimisse

või ootama kostja võimalikku pakkumist, kuna seadus ei pane kannatanule sellist kohustust

ning tal oli õigus võtta tarvitusele mõistlikud ja viivitamatud meetmed kahju kõrvaldamiseks, et

taastada ohutu liikluskeskkond.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise

kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest

(RKTKo 3-2-1-121-08). Tulenevalt LKindlS § 26 lg 1 kohaldatakse asja kahjustamise või

hävimise korral võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist

tulenevate erisustega. VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise (lause 1). Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult

kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 (lause 2). VÕS § 132 lg-st 1

tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel

soetada samaväärne asi.

Kindlustusandja hüvitas kahjustada saanud valgusposti vahetamise maksumuse AS-le O

29.04.2025 nõudekirja alusel summas 612,12 eurot (käibemaksuta) (dtl 39 – 46). Kohus leiab,

et kahju sellises suuruses on tõendatud. Hageja esitas OÜ V arve nr 1390 (dtl 42), milles on

põhjalikult kõik tööd ja materjalid lahti kirjutatud koos maksumusega.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud. Kostja põhistamata

vastuväited ei anna alust jätta nõue rahuldamata. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks

välja 612,12 eurot.

Menetluskulud

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas

hagi. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-25-114152

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotusealusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja palub mõista kostjalt riigilõiv 175 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja

hageja kasuks menetluskulud 175 eurot.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS

§ 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

5(5)