3-25-1011/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1011

Haldusasi

D.G kaebus välisministri 15.03.2025 käskkirja nr 30

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – D.G, esindajad vandeadvokaat Raivo Laus ja

vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel

Vastustaja – välisminister, esindajad Merike Alep ja

Marge Maspanov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse D.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1011.

2. Rahuldada D.G määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määrus ning saata asi tagasi Tallinna

Halduskohtule välisministri 17.03.2026 taotluse uueks lahendamiseks.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 teine

lause, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 27 lg 1 alusel

13.03.2025 vastu määruse nr 18 „Vabariigi Valitsuse sanktsioon Eesti julgeoleku ja huvide

kaitseks ning Venemaa Föderatsiooni tegevuse vastu Ukrainas“ (määrus nr 18).

2. Välisminister andis RSanS § 27 lg 2 ja määruse nr 18 alusel 15.03.2025 käskkirja nr 30

„Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektide määramine“ ning kohaldas alates 16.03.2025 D.G

3-25-1011

ja muude käskkirja lisas nimetatud isikute suhtes Vabariigi Valitsuse sanktsioonina p-des

1.1˗1.3 nimetatud meetmeid.

3. Kaebaja esitas 11.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.04.2025),

mille lõplikuks nõudeks jäi nõue tühistada Vabariigi Valitsuse 15.03.2025 käskkiri nr 30 ja

selle lisa osas, millega kaebaja määrati määruse nr 18 sanktsiooni subjektiks.

4. Välisminister esitas 17.03.2026 Tallinna Halduskohtule seisukoha ja tõendi

(välisministri 15.03.2026 käskkirja nr 30 lisa) koos taotlusega piirata HKMS § 88 lg 2 ja § 79

lg 1 p 1 alusel kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu välisministri 15.03.2026 käskkirja nr 30

lisale. Vastustaja selgitusel nähtuvad lisast kaebaja suhtes sanktsiooni rakendamise käskkirja

põhjendused, dokument sisaldab ka teiste sanktsiooni subjektide isikuandmeid ning on

mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

5. Tallinna Halduskohus piiras 07.04.2026 määrusega HKMS § 88 lg 7 alusel kaebaja ja

tema esindajate juurdepääsu välisministri 17.03.2026 esitatud tõendile, keelates neil tutvuda

kohtutoimikuga seda dokumenti puudutavas osas.

Vastustaja on kohtule 17.03.2026 edastatud dokumendis sisalduva teabe tunnistanud avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 3 alusel asutusesiseseks teabeks. AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel

on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe,

mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist. Kohus peab võimalikuks, et 17.03.2026

esitatud tõend võib selle avaldamisel omada Eesti riigi ja Euroopa Liidu välissuhtlusele

kahjulikku mõju. Samuti sisaldab tõend teavet teiste isikute kohta, mis ei puutu praegusesse

asjasse, see ei ole vaidluse esemeks ja kaebajal ei ole vaja selle teabega tutvuda.

Juurdepääsupiirangu seadmine ei ole ebaproportsionaalne (HKMS § 88 lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja palub 22.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2026

määrus.

Halduskohtu määrus on vastuolus HKMS § 88 lg-s 3 sätestatud minimaalsus põhimõttega.

Määrus keelab kaebajal ja tema esindajatel tutvuda terve tõendiga. Määrusest ei nähtu, et

kohus oleks reaalselt kaalunud vähem piiravaid abinõusid. Kuna määruses puuduvad

igasugused kaalutlused, ei vasta see Riigikohtu 04.11.2020 otsuses nr 3-20-924 (p 29) ja

23.05.2024 määruses nr 3-23-671 (p 9) antud suunistele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja

Euroopa Kohtu praktikale. Kohus ei ole selgitanud, miks ei olnud võimalik katta kinni teiste

isikute andmeid, eraldada kaebajat puudutav osa, anda redigeeritud ärakirja või vähemalt

mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet. Ainuüksi see, et dokument sisaldab osaliselt kaitstavat

teavet, ei õigusta tervikdokumendi varjamist, kui kaitstavat teavet on võimalik eraldada.

Halduskohtu määrus on liiga üldsõnaline ega võimalda kontrollida kaalutlusõiguse

õiguspärast teostamist. Abstraktne ja tingivas kõneviisis esitatud väide, et kohus peab

võimalikuks, et tõendi avaldamine võib omada Eesti riigi ja Euroopa Liidu välissuhtlusele

kahjulikku mõju, ei ava, milles konkreetne oht seisneb, milline osa dokumendist seda

põhjustab ning miks ei ole ohtu võimalik vältida kitsamate abinõudega. Kohus tugines suures

määras asjaolule, et dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Kohus ei saa piirduda haldusorgani kvalifikatsiooni refereerimisega, vaid peab andma

iseseisva hinnangu sellele, kas ja millises ulatuses on menetlusosalise toimikuga tutvumise

õiguse piiramine vältimatult vajalik ja proportsionaalne.

2(4)

3-25-1011

Halduskohtu määrus on ebaproportsionaalne. Juurdepääsu on piiratud dokumendile, mida

vastustaja peab asja lahendamisel oluliseks. Tegemist ei ole tehnilise dokumendiga. Sellises

olukorras oleks pidanud eriti rangelt hindama ja kaaluma, kas ja kuidas kaebaja põhiõigused

on tagatud. Määrus ei sisalda mingeid kaalutlusi ega käsitlusi kaebaja õiguste tagamise kohta.

Halduskohtu 26.01.2026 määruse kohaselt oleks vastustaja pidanud esitama uued tõendid

hiljemalt 02.03.2026. Vastustaja esitas tõendi hilinenult 17.03.2026 ehk ajal, mil lõppes

eelmenetlus ning kaebajal ei olnud võimalik esitada selles osas oma seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

lubatud (HKMS § 88 lg 5 teine lause, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab

HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1

ja § 88 lg 1). Seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku

ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

(HKMS § 79 lg 1 p 1). Seejuures ei õigusta HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel tutvumisõiguse

piiramist mitte igasuguse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse, vaid oht, et

sellise teabe avalikuks tulek võib kahjustada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamist.

Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmise vastu on

kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ning seda tehakse minimaalses

ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg-d

2 ja 3). Seejuures ei lähtu kohus juurdepääsu piiramisel eriseadustes (nt avaliku teabe

seaduses) sätestatud piirangutest. Kuigi asjaomased alused peegeldavad avalikku huvi

saladuse hoidmise vastu, tuleb kohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga

tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19). Kuna tutvumisõiguse piiramine

tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures

(põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse

tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23˗24).

9. Vastustaja taotles 17.03.2026 kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu piiramist

välisministri 15.03.2025 käskkirja nr 30 lisale, millest nähtuvad Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni rakendamise käskkirja põhjendused kaebaja ja teiste isikute suhtes. Halduskohus

piiras 07.04.2026 määrusega kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu lisale tervikuna.

Juurdepääsu piiramise taotluse põhjendatust hinnates on halduskohus üldsõnaliselt märkinud,

et dokument on AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel tunnistatud asutusesiseseks teabeks, dokumendi

avaldamine võib omada Eesti riigi ja Euroopa Liidu välissuhtlemisele kahjulikku mõju ning

sisaldab teavet teiste isikute kohta, mis ei puutu praegusesse asja ega ole vaidluse esemeks.

Kohus leidis, et juurdepääsupiirangu seadmine ei ole ebaproportsionaalne. Muid põhjendusi

halduskohtu määrus ei sisalda.

10. Riigikohus selgitas 23.05.2024 määruses nr 3-23-671, et asutusesiseseks kasutamiseks

määratud dokumendi kaitseks võib kohus sellega tutvumist piirata, kaaludes enne

menetlusosalise huvi omada ülevaadet asjas esitatud tõenditest ning kaitsta tõhusalt oma

õigusi ja avalikku huvi andmete salajas hoidmise vastu (p 13). Halduskohtul on

3(4)

3-25-1011

menetlusosalise juurdepääsu piiramise taotluse korral võimalik hinnata, kas teabe

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine annab aluse varjata seda ka menetlusosalise eest

kohtumenetluses (p 17). Lisaks tuleb hinnata, kas kaebajale avalikustamata dokumendi sisu

on kaebajal vältimatult vajalik teada (p 16).

11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud

määrus ei sisalda sisulisi põhjendusi, millest nähtuks Riigikohtu ülalviidatud lahendis

märgitud analüüs. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust

ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilmselgelt ja kõhklusteta kaalukam

kaebaja õigustest, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu

15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks kaalunud

vastanduvaid õigusi ja huve. Ainuüksi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokument ei

too endaga automaatselt kaasa juurdepääsupiirangu seadmist kohtumenetluses. Samuti ei

nähtu, et kohus oleks kaalunud, kas välisministri 15.03.2025 käskkirja nr 30 lisa oleks

võimalik osaliselt siiski kaebajale tutvustada, ilma et see kahjustaks toimikuga tutvumise

õiguse piiramise eesmärki. Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohtu määrus kontrollitav.

12. Kuna ringkonnakohtu määrus on lõplik (HKMS § 88 lg 5 teine lause), ei pea

ringkonnakohus võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas ja mil määral kahjustaks

vastustaja 17.03.2026 esitatud lisas kajastatud teabe avaldamine kaebajale ja tema esindajatele

avalikku huvi andmete salajas hoidmise vastu. Vastustaja taotluses toodud põhjendusi peab

esmalt sisuliselt hindama halduskohus.

13. Eelneva tõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu

07.04.2026 määruse. Ringkonnakohus saadab vastustaja 17.03.2026 taotluse toimikuga

tutvumise piiramiseks halduskohtule uueks lahendamiseks.

14. Vastuväited seonduvalt 17.03.2026 tõendi hilinenult esitamisega on kaebajal õigus esitada

apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule, kui see küsimus ei lahene esimeses kohtuastmes.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)