2-24-130150/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-130150

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi V.G vastu 70

euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490),

esindaja Elari Arjakas

Kostja: V.G (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.11.2024 otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha

asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud V.G kanda.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud V.G kanda.

3. Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi.

4.2. Välja mõista V.G-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 70 eurot.

4.3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus V.G kanda.

2-24-130150

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi V.G (kostja)

vastu 70 euro väljamõistmiseks.

1.1. Hageja opereeris Kalevi Jahtklubi parklat ning paigutas parkimisala sissesõidule

nähtavalt parkimistingimused. Parkimistingimused nägid ette, et parkimise alustamisel tekib

parkimisleping ning tingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.

1.2. 27.04.2011 oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja.

Sõiduk pargiti hageja hallatavale parkimisalale ajal, mil sõiduki armatuurlaual ei olnud

parkimisõigust tõendavat parkimiskaarti ega parkimisautomaadist ostetud piletit. Samuti ei

tuvastanud kontroll mobiilse parkimise alustamist. Hageja fikseeris parkimistingimuste

rikkumise kohapeal ning dokumenteeris olukorra fotodega. Fotodel kajastusid sõiduk,

parkimise aeg ja koht, mis võimaldas rikkumise siduda konkreetse sõidukiga.

Parkimistingimused nägid ette leppetrahvi kohaldamise sellise rikkumise korral.

1.3. 21.09.2023 väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude 55 eurot maksetähtajaga

05.10.2023. Hageja paigutas leppetrahvinõude samal päeval sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele. Pärast maksetähtaja möödumist jäi leppetrahv tasumata. Hageja saatis kohtueelselt

kostjale nõudekirja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX-i . Hageja ei saanud sellele

kirjale vastust ega laekumist.

1.4. Hageja kandis täiendavaid kulusid, mis olid seotud kostja andmete tuvastamise ja

nõudekirja saatmisega. Nende kulude hulka kuulusid päringud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse. Hageja esitas kulude katteks sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja teatas 22.10.2024, et on nõus tasuma trahvi summas 55 eurot ja sissenõudmiskulu

15 eurot, kokku 70 eurot. Kostja ei olnud teadlik selle trahvi olemasolust kuni kohtust

sellekohase teate saamiseni ja seepärast ei pea õigeks täiendavate kulude tasumist hagejale.

2-24-130150

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus oma 12.11.2024 otsusega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 70 eurot, millest 55 eurot moodustas leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav

kasutaja alates 27.04.2011. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale Kalevi

Jahtklubi parklas.

3.2. Parkimisala sissesõidul olid parkimistingimused nähtavalt esitatud. Parkimise

alustamisega väljendas kostja nõustumust neis tingimustes sisalduva pakkumusega. Sellega

tekkis poolte vahel parkimisleping. Parkimise ajal puudus sõiduki armatuurlaual

parkimiskaart või parkimispilet. Samuti ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Need asjaolud

kujutasid endast parkimistingimuste rikkumist.

3.3. Kohus tuvastas, et hageja saatis pärast rikkumist täiendava nõudekirja kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega teavitas hageja kostjat nõudest ka kohtueelselt ja

mõistliku aja jooksul.

3.4. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 järgi poolte endi kanda, arvestades

kostja varasemat nõusolekut põhivõlg tasuda. Maakohus tugines sellele, et kostja teatas

vastuväites maksekäsu kiirmenetluses, et on nõus tasuma põhivõlgnevuse 55 eurot. Kohus

tegi pooltele kompromissettepaneku, kuid pooled kompromissini ei jõudnud. 21.10.2024

teatas kostja, et on nõus tasuma trahvi summas 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku

70 eurot. Kohus rahuldas hagi 70 eurot ulatuses. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud

TsMS § 163 lg 2 kohaldamine.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 12.11.2024

otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud

kostja kanda.

4.1. Maakohus jättis otsuse tegemisel menetluskulude jaotuse õiguslikult põhjendamata ning

kohaldas ebaõiget menetlusnormi. Otsusega rahuldati hagi täielikult, kuid menetluskulud jäeti

poolte endi kanda.

4.2. Maakohus kohaldas ekslikult menetlusnormi, mis reguleerib menetluskulude jaotust hagi

osalise rahuldamise korral, kuigi hagi rahuldati täielikult. Sellises olukorras tulnuks lähtuda

üldreeglist, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsusest ei

nähtu põhjendusi, miks sellest põhimõttest kõrvale kalduti.

4.3. Maakohus ei ole põhjendanud TsMS § 163 lõike 2 kohaldamise eelduste täitmist. Otsuses

puudub hinnang sellele, kas menetluses esitati konkreetne kompromissettepanek ning kas hagi

rahuldamine vastas kompromissettepaneku sisule. Samuti ei ole tuvastatud, et kompromissist

keeldumine oleks põhjustanud menetluse põhjendamatu venimise.

4.4. Maakohus ei ole arvestanud, et kohtupoolne kirjalik pöördumine enne hagi esitamist ei

sisaldanud konkreetset rahalist kompromissettepanekut. Maakohus jättis hindamata, et kostja

ei võtnud nõuet kohtueelses menetluses täielikult omaks ning vaidles maksekäsu

kiirmenetluses osaliselt nõudele vastu.

2-24-130150

4.5. 22.10.2024 hagivastuses teatas kostja, et ta on nõus tasuma kogu nõude 70 eurot. Seda ei

saa pidada kohtu kompromissiga nõustumiseks, vaid nõude tunnustamiseks. Hageja ei

pöördunud kohtu poole ennatlikult, sest kostja sai leppetrahvist teada nii kohe pärast

rikkumist kui ka maksekäsu kiirmenetluses, kuid ei tasunud leppetrahvi. Kohtupraktikas on

sarnastel asjaoludel leitud, et kohtusse pöördumine ei ole ennatlik (TalRnKo 29.03.2022, 2-

21-112844, p 26, 27).

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium teeb asjas uue otsuse,

millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud

TsMS § 163 lõiget 2 ebaõigesti. Nimetatud säte reguleerib menetluskulude jaotust olukorras,

kus hagi rahuldatakse osaliselt või kompromissettepanekuga võrreldavas ulatuses, kuid mitte

olukorras, kus kohus rahuldab hagi täielikult.

8. Täielikul hagi rahuldamisel saab menetlusulud jaotada kas TsMS § 162 lg 1 järgi või hagi

õigeksvõtu korral TsMS § 168 lg 6 järgi. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei saa

menetluskulude jaotamisele kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, sest maakohus ei ole teinud hagi

õigeksvõtul põhinevat otsust. Lisaks ei oleks täidetud ka TsMS § 168 lg 6 nimetatud eeldus, et

kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses nõustus

kostja hageja nõudeid täitma üksnes osaliselt.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha

selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna

ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks

maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)