2-25-119786/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-119786

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi M.V vastu võla nõudes

Hagihind

1169,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registreeritud Rootsi

Kuningriigi Äriregistris registreerimisnumber 559310-46,

asukoht XXX ), volitatud esindaja OÜ GS Core

(registrikood 16183586, seaduslikud esindajad G.M ja P.Y

ühiselt, e-post G.M-i.ee)

Kostja: M.V (isikukood XXX, kehtiv registrijärgne

elukoht puudub)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M.V (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi

Kuningriigi Äriregistri registreerimisnumber 559310-46) kasuks TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr

18977495 ja 24.12.2024 nõude loovutusest tulenev 27.04.2026 seisuga sissenõutavaks

muutunud võlgnevus 566,88 eurot.

3. Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 140,61 eurot alates 03.10.2025 kuni 26.04.2026

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk summas 8,05 eurot.

4. Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras peale hagi esitamist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (alates

11.10.2025 kuni 11.04.2026 osamaksed) alates iga osamakse tasumise tähtaja

möödumisest kuni 26.04.2026 summas 4,85 eurot.

5. Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras käesolevaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt 566,88 eurot

alates 27.04.2026 kuni kohustuse täitmiseni.

6. Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks TFBank AB (publ.) Eesti filiaali ja

kostja vahel 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 18977495 ja 24.12.2024

nõude loovutusest tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg järgmise

graafiku alusel:

maksetähtaeg

osamaakse

summa

(eurodes)

11.05.2026

23,62

11.06.2026

23,62

11.07.2026

23,62

11.08.2026

23,62

11.09.2026

23,62

11.10.2026

23,62

11.11.2026

23,62

11.12.2026

23,62

11.01.2027

23,62

11.02.2027

23,62

11.03.2027

23,62

11.04.2027

23,62

11.05.2027

23,62

11.06.2027

23,62

11.07.2027

23,62

11.08.2027

23,62

11.09.2027

23,62

11.10.2027

23,62

11.11.2027

23,62

11.12.2027

23,62

11.01.2028

23,62

11.02.2028

23,62

11.03.2028

23,62

11.04.2028

23,62

11.05.2028

23,62

11.06.2028

23,62

11.07.2028

23,62

11.08.2028

23,62

11.09.2028

23,62

11.10.2028

23,62

11.11.2028

23,62

11.12.2028

23,89

7. Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates

sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulud

9. Jätta menetluskulud kostja kanda.

10. Mõista välja M.V-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena riigilõiv 280,00

eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 ja õigusabi kulud summas

136,40 eurot.

11. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (436,40 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

12. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–11 ning

edasikaebamise kord.

13. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse

§ 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise

lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Rediem Capital AB esitas 12.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1181,41 euro saamiseks. 15.08.2025 makseettepanekut ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond

09.09.2025 edastas ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse

Pärnu Maakohtule. Maakohus 17.09.2025 kohustas hagejat esitama oma nõue kostja

vastu ja põhjendama seda hagile ette nähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

Hagi esitati kohtule 03.10.2025.

3. Kohus võttis hagi 29.10.2025 menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik

vastus hagile 14 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. 03.10.2025 hagi koos lisadega

ja 29.10.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud avalikult 26.11.2025

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks (10.12.2025)

kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Seega loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud.

4. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali kaudu (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) 05.12.2023 Kostja poolt kauba (iPhone

15 Pro) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 18977495. VÕS §

4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ning muid kõrvalnõudeid

tarbija ei võlgne. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja

otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et

lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult

väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt

seaduslikus määras. Algne kokkulepe nägi ette esmalt neli kuud maksepuhkust ja alates

10.05.2024 igakuiseid 60,18-euroseid võrdseid kuumakseid. Nõude ümberarvestuse

tulemusena pidi kostja alates 10.05.2024 iga kuu 10.-ks kuupäevaks tegema igakuiseid

23,62-euroseid põhiosamakseid (viimane 23,89 €). Kostja on lepingu täitmiseks tasunud

kokku 260,93 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Tehtud maksed katavad

täielikult ära 11 kuu maksekohustuse (10.05.2024 – 10.03.2025) ja osaliselt, 1,11 euro

ulatuses ka 10.04.2025 makse kohustuse. 10.04.2025 maksest on tasumata põhiosa 22,51

eurot. Tasumata on ka kõik järgnevad maksed alates 10.05.2025 maksest. Algse

lepingulise kohustuse suurust ja võlga silmas pidades ütles laenuandja kostjaga sõlmitud

lepingu üles 24.12.2024. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal

ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete

ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed

eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge. Leping ei ole lõppenud. Seega

hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10.04.2025

– 10.09.2025 maksete tasumata põhiosa kokku 140,61 eurot (22,51 + 5 x 23,62). Kõik

järgnevad maksed alates 10.10.2025 maksest (39 makset), kogusummas 921,45 eurot (38

x 23,62 + 23,89), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt

kohtumenetluse ajal, uues maksegraafikus ridadel 22-60 märgitud summades ja

tähtpäevadel. Hageja palub need summad välja mõista alates maksetähtpäeva

möödumisest või sissenõutavaks muutumisest. Kostjal on käesoleval hetkel

sissenõutavaks muutunud summadest osaliselt või täielikult tasumata 6 kuu maksed

kogusummas 140,61 eurot (vt eelmist punkti). Hagejal on õigus VÕS § 416 sätestatud

korras leping üles öelda ja hageja võib seda teha kohtumenetluse ajal. Kuivõrd

hagiavaldus koos ülesütlemisavaldusega toimetatakse kostjale kohtumenetluses kätte,

saab kostja kätte ka ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemise teate. Sellest tulenevalt on

kohtule teada täiendava tähtaja algus ja lõpp ning ülesütlemise jõustumise aeg. Kostja

võlgneb 05.12.2023 järelmaksulepingu nr 18977495 alusel hagejale sissenõutavaks

muutunud 6 kuu maksete põhiosa summana 140,61 eurot. Hageja annab käesolevaga

kostjale täiendava 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest

sissenõutavana võlgnetava summa 140,61 eurot tasumiseks hagejale. Hageja palub

kostjal võla tasuda hageja esindaja OÜ GS Core kontole nr EE562200221087931968

Swedbank. Nõutud summa tähtaegselt tasumata jätmisel ütleb hageja kostjaga

05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 18977495 üles. Ülesütlemisavaldus jõustub

täiendava teavituseta kostjale määratud täiendava tähtaja möödumisel. Kostjale on

tasumata maksete tõttu saadetud korduvalt meeldetuletusi ja tasumise nõudeid. Kostja on

meeldetuletusi ja oma lepingulisi kohustust täielikult ignoreerinud. Kostja ei ole enam

kui 14 kuu jooksul makseid teinud ega tasumata jätmist kuidagi põhjendanud. Seetõttu

eeldab hageja, et kostja ei täida oma kohustust ka ülesütlemishoiatusest tulenevalt ja

leping muutub kohtumenetluse ajal üles öelduks. Sellest tulenevalt esitab hageja hagis

esmase nõude kogu võla sissenõutavana väljamõistmiseks ning alternatiivse nõude hagi

esitamise ajal sissenõutavaks muutunud summade ja ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvate summade väljamõistmiseks kostjalt. Kuivõrd kostja tegi viimase makse

26.07.2024 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata jätmist põhjendanud,

on selge, et kostja ei maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Sellega on täidetud

TsMS § 369 eeldus tulevase nõude täitmiseks esitatava hagi lubatavuseks. Hageja võib

nõuda ja kostjalt tuleb välja mõista ka tulevikus (sh osaliselt ka kohtumenetluse ajal)

sissenõutavaks muutuvad summad. Samuti on hageja nõude rahuldamine käesolevas

menetluses otstarbekas menetlusökonoomia ja menetluskulude kokkuhoiu seisukohast.

Hagejale ja ka kohtule tähendaks käesolevas asjas võla osaliselt välja mõistmata jätmine

seda, et võla jääki tuleks mõne aja pärast uues kohtumenetluses algusest peale uuesti

menetlema hakata, põhjustades sellega ka täiendavaid kulusid. Seetõttu on mõistlik ja

otstarbekas käesolev hagis esitatud võlaküsimus selles menetluses lõpuni menetleda ja

hagi kogu võlanõude osas rahuldada. 24.12.2024 loovutas algne võlausaldaja nõude

hagejale, mida kinnitab laenuandja 19.09.2025 digitempliga nõude loovutamise

kinnituskiri.

5. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 lg 1 defineerib

tarbijakrediidilepingut kui krediidilepingut, millega majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagi

kohaselt on hageja nõude aluseks oleva lepinguga võimaldatud kostjal kauba eest ositi

tasumine. Kahtlust ei ole sellest, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu on kostjaga

lepingu sõlminud enda majandustegevuse raames. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid,

millest võiks järeldada, et kostja tegi esialgse võlausaldajaga lepingut sõlmides tehingu,

mis seostus kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega tuleb

asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.

6. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud

või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude

loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud,

isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib,

kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus

võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on kostjale edastatud

teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõude loovutamise osas

esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist

ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab

loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõude loovutamisest teada vähemalt

käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõue on kehtivalt hagejale

loovutatud.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb

ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagi kohaselt on esialgne võlausaldaja

täitnud enda lepingulised kohustused kostja ees. Kostja aga on rikkunud kohustust teha

lepingu kehtivuse ajal igakuiseid osamakseid vastavalt kokku lepitud maksegraafikule.

8. VÕS § 4034 lg 1tuleneb krediidiandja kohustus järgida seoses tarbijakrediidiga

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selleks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja

võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Kui krediidiandja rikub VÕS 4034 lg 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

9. Hagi kohaselt ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt ja hageja esitas otstarbekuse

kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei

tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult

väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt

seaduslikus määras. Arvestades, et VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise kohustus

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal ja hageja sõnul ei ole hagejal esitada piisavalt

veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja

poolt, tuleb asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel ei ole täidetud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal on õigus

nõuda kostjalt võlgnevust vastavalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtud ümberarvestusele.

10. Algse lepingulise kohustuse suurust ja võlga silmas pidades ütles laenuandja

kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.12.2024. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei

olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu

maksete ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed

eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge mistõttu andis hageja hagis

kostjale täiendava 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest

sissenõutavana võlgnetava summa 140,61 euro (hagi esitamiseks sissenõutavaks

muutunud kuue kuu sissemaksete kogusumma) tasumiseks hagejale. Nõutud summa

tähtaegselt tasumata jätmisel ütleb hageja kostjaga 05.12.2023 sõlmitud

järelmaksulepingu nr 18977495 üles. Ülesütlemisavaldus jõustub täiendava teavituseta

kostjale määratud täiendava tähtaja möödumisel. Ühtlasi pakkus hageja kostjale

võimalust läbirääkimisteks.

11. Kohtumenetluses on jaatatud võimalus toimetada tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise avaldus kostjale kätte ka kohtumenetluses, peavad ka sellisel juhul täidetud

olema kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisega

kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed

eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 esimese lause kohaselt võib

krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad

olema seega täidetud järgmised eeldused: 1) tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 2) krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist, 3) tarbija

on krediidiandja avalduse kätte saanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 119.12.2025 otsus

nr 2-24-114384 p 28).

12. Käesolevas asjas on kohus 03.10.2025 hagi koos lisadega ehk hagis sisalduva

hageja nõude aluseks oleva lepingu ülesütlemise teate kostjale kätte toimetanud avalikult,

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

69 lg 3 ütleb, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse

kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam

seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui

tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub

tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

13. Menetlusdokumentide menetlusosalisele Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetamine on fiktsioon. Menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eristaatust

väljendab TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestatud kostja õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kohtu hinnangul ei saa sellist menetlusdokumentide

kättetoimetamise viisi võrdsustada tahteavalduse toimetamisega tahteavalduse saaja

lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta või, alternatiivselt, lugeda, et

tahteavaldus on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta. Kohus on seisukohal, et

hageja 03.10.2025 hagis esitatud hageja nõude aluseks oleva lepingu ülesütlemise hoiatus

on kehtetu ja 05.12.2023 järelmaksuleping nr 18977495 on endiselt kehtiv.

14. Hagist nähtuvalt oli hagi esitamise ajaks kostjal nõude ümberarvestuse

tingimustes tasumata kuus osamakset kogusummas 140,61 eurot. Kuivõrd kostja tegi

viimase makse 26.07.2024 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata

jätmist põhjendanud, peab kohus nõustuma hageja järeldusega, et on selge, et kostja ei

maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. TsMS § 369 kohaselt võib, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, esitada tulevase nõude täitmise hagi.

Kostja ei ole pikka aega täitnud 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 18977495

tulenevaid kohustusi ning kohustuste täitmata jätmise aeg, ca 1 aasta ja 10 kuud, annavad

alust eeldada, et kostja ei asu oma kohustusi täitma ka tulevikus.

15. Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt

välja 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 18977495 tulenev sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 140,61 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 921,45

eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja alates

maksetähtpäevadele järgnevast päevast (graafik on toodud kohtuotsuse resolutsioonis).

16. Ka tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada hageja nõue mõista kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast

kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas

summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

17. Arvestades, et peale hagi esitamist on saabunud ja möödunud 11.10.2025 kuni

11.04.2026 osamaksete tasumise tähtpäevad ilma, et kostja oleks nimetatud osamakseid

tasunud, tuleb kostjalt välja mõista viivis alates iga osamakse tasumise tähtaja

möödumisest kuni 26.04.2026 summas 4,85 eurot. Arvestuse on kohus teinud tuginedes

järgmistele alusandmetele:

makseviivituses

maksetähtpäev summa

alates

kuni

päevade arv

viivisemäär viivis

11.10.2025

23,62 € 12.10.2025 26.04.2026

10,15

1,29 €

11.11.2025

23,62 € 12.11.2025 26.04.2026

10,15

1,09 €

11.12.2025

23,62 € 12.12.2025 26.04.2026

10,15

0,89 €

11.01.2026

23,62 € 12.01.2026 26.04.2026

10,15

0,69 €

11.02.2026

23,62 € 12.02.2026 26.04.2026

10,15

0,49 €

11.03.2026

23,62 € 12.03.2026 26.04.2026

10,15

0,30 €

11.04.2026

23,62 € 12.04.2026 26.04.2026

10,15

0,10 €

18. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

19. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

20. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 280,00

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike

menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt

on põhjendatud.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 110,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 24% ehk kokku 136,40 eurot ja hageja esindaja on osutanud õigusabi (hagi

koostamine) 2,5 tundi.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud hagi koostamise ajakulu vastab

asja keerukusele ja mahule ning taotletav tunnitasu (44 eurot + KM) ei ole põhjendamatult suur.

23. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 436,40 eurot, millest 280,00

eurot on riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu ja 136,40 eurot

lepingulise esindaja õigusabikulud (koos käibemaksuga).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude

kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

24. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus

tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.

detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

25. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

26. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel

toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud

registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või

viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku

esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas

sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik