3-26-1249/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1249

Haldusasi

A.Q kaebus Tapa valla tegevusele (eestkoste)

Menetlusosalised

Kaebaja A.Q

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine ja riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.Q kaebus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada kaebajale enamtasutud riigilõiv 20 eurot.

4. Asendada avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid tähemärgiga.

SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 121 lg 4, §

252 lg 7). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 08.08.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 määrati muu hulgas alaealise

lapse D.F-i (D.F, isikukood XXX) eestkostjaks juriidilise isikuna Tapa vald (vallavalitsuse

kaudu) kuni D.F-i täisealiseks saamiseni.

2. Tapa Vallavalitsuse (lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus) ning A.Q (hoolduspere

vanem) vahel sõlmiti 15.11.2023 asendushooldusteenuse osutamise haldusleping nr 8-

6/23/380-1, millega hoolduspere vanem kohustub osutama asendushooldusteenust alaealisele

lapsele D.F, tagamaks lapse heaolu ja õigused, luues lapsele põhivajaduste rahuldamiseks

peresarnased elutingimused ning talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ning

valmistades last ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.

3. A.Q esitas 26.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tapa valla tegevusele seoses

eestkoste teostamisega D.F-i (D.F) osas. Ühes kaebusega esitati kohtule esialgse õiguskaitse

taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-26-1249

Kaebuse tagastamine

4. Kohus mõistab esitatud kaebust selliselt, et kaebaja nõuab: 1) keelata eestkostjal teha

otsuseid lapse elukoha muutmiseks või tema paigutamiseks teise asendushooldusteenuse

vormi (sh asutushooldus) ilma kohtu eelneva loata; 2) kohustada eestkostjat viivitamata

astuma samme lapsele koolikoha tagamiseks tema tegelikus elukohas ja 3) määrata lapse

eestkostjaks lapse tegelikule elukohale vastav kohaliku omavalitsuse üksus. Esialgse

õiguskaitse taotlusest nähtub, et kaebaja palub kohtul: 1) kohustada eestkostjat jätkama lapse

elukorralduse tagamist senises elukohas kuni kohtulahendi jõustumiseni ning 2) keelata

eestkostjal lõpetada hooldusperega sõlmitud leping enne vaidluse lõplikku lahendamist.

5. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

6. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kaebusest

nähtuvalt puudutavad esitatud väited rahulolematust eestkoste teostamisega. Kuigi käesoleval

juhul on kaebus esitatud Tapa valla kui eestkostja tegevusele, ei muuda see vaidlust avalik-

õiguslikuks. Eestkosteasjade kohtus läbivaatamise kord on sätestatud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS). TsMS § 110 lg 7 kohaselt lahendab eestkostetavasse või tema varasse

puutuva asja eestkostja määranud kohus, mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka

eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus. Eestkostega seonduva asja lahendamine

kuulub seega Viru Maakohtu pädevusse, millise 08.08.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3

alaealisele eestkoste määrati. Kohus selgitab kooskõlas HKMS § 121 lg-ga 3, et kaebajal on

võimalik pöörduda avaldusega Viru Maakohtu poole.

7. Kohus märgib täiendavalt seoses halduslepinguga nr 8-6/23/380-1 järgnevat. Kohaliku

omavalitsuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või

linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist ning

sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lg-test 1 ja 2 nähtub, et asendushooldusteenus on kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et

asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava halduslepingu näol võib tegemist olla avalike

ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud lepinguga ning sellisel juhul kuuluks kõnealuse

halduslepinguga seonduvate vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebaja ei ole

aga käesolevalt kohtule arusaadavalt esitanud kaebuses nõuet keelata Tapa vallal

halduslepingu nr 8-6/23/380-1 lõpetamine (esitatud on üksnes sellesisuline esialgse

õiguskaitse taotlus). Isegi, kui selline nõue oleks kaebuses esitatud, tuleb märkida, et

keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab

haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Kuigi nähtub, et

eestkostja ning hoolduspere vanema vahel on lapsega seonduvates küsimustes mõningad

eriarvamused, ei ole kohtule äratuntav, et Tapa vald võiks käesoleval ajal soovida

asendushooldusteenuse osutamise lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Isegi, kui eelnevat

nentida, oleks kaebajal võimalik halduslepingu ülesütlemise puhul Tapa valla poolt pöörduda

enda õiguste kaitseks halduskohtusse, sealhulgas esitada täiendav esialgse õiguskaitse taotlus.

8. Eeltoodust lähtuvalt kuulub A.Q kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele

läbivaatamatult.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ja määruse avaldamine

9. Nagu eelnevalt mainitud, on kaebaja esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

2(3)

3-26-1249

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne

perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse

läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu

rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).

11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Riigilõivu tagastamine

13. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 40 eurot.

HKMS § 104 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel.

Käesoleval juhul tagastas kohus kaebuse § 121 lg 1 p 1 alusel, mistõttu tagastab kohus

kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8). Esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuivõrd taotlus on sisuliselt

lahendatud – jäetud rahuldamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-9-11, p 10).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)