2-25-20981/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-20981

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 800 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; aadress xxx);

Hageja lepinguline esindaja: Raili Sarapuu

(isikukood: XXX; aadress xxx; e-post: xxx);

Kostja: Y (isikukood XXX; aadress xxx; e-post

xxx).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud poolte X kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2-25-20981

1. Hageja on kostja tütar. Hageja nõuab elatist 200 eurot kuus alates täisealiseks saamisest

kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub

elatise kanda hageja X arveldusarvele nr XXXXXXX, märkides selgituseks „elatis“.

2. Hageja on täisealine õppiv laps, kes ei ole õpingute tõttu võimeline end ise täielikult ülal

pidama. Hageja omandab üldkeskharidust X Gümnaasiumis 11. klassis sessioonõppes,

mis nõuab regulaarset õppetegevust ega võimalda hagejal töötada täiskoormusel ega

teenida piisavat sissetulekut igapäevaste kulude katmiseks.

3. Alates 18-aastaseks saamisest laekub hagejale töövõimetoetus ligikaudu 378 eurot kuus.

Tegemist on hageja sissetulekuga, mis katab osa elatusvajadustest, kuid ei kata täielikult

tema tavapäraseid igakuiseid kulusid. Igapäevased elamiskulud, sh eluasemega seotud

kulud, toit, kooliga seotud kulud ja muud vältimatud väljaminekud kaetakse valdavas osas

hageja ema poolt. Hageja käsutuses olevad toetused ei kata iseseisvalt tema

ülalpidamiskulusid.

4. Riiklik peretoetus summas 80 eurot kuus laekub hagejaga koos elavale vanemale kuni

hageja 19-aastaseks saamiseni, mistõttu see lõpeb enne üldkeskhariduse lõpetamist.

Peretoetuse lõppemine suurendab hageja igakuist elatusvajadust. Seega on hageja

sissetulek kokku 378–458 eurot kuus, mis ei kata tema põhjendatud elatusvajadust.

5. Hageja igakuiste kulude koosseis ja suurus on järgmine:

1. Eluasemekulud:

2. Kulutused Toidule:

3. Kulutused transpordile:

4. Sidekulud:

5. Kulutused tervishoiule:

6. Kulutused

hügieenitarvetele:

7. Kulutused lapse

koolikohustuste täitmiseks:

8. Kulutused riietele ja

jalanõudele:

1. 75 €. Hageja elab vanemaga samas eluruumis ning katab mõistlikus

osas tarbimiskulud (kommunaalid, elektri-, vee- ja küttekulud,

kodumajapidamistarbed).

2. 300 €. Hageja on täisealine õppiv isik, kelle igapäevased kulutused

toidule vastavad täiskasvanu keskmisele tarbimisele. Keskmine kulu on

arvutatud viimase kolme kuu pangaväljavõtete põhjal.

3. 100 €. Hageja kasutab peamiselt taksot kooli ja igapäevaseks

liikumiseks, kuna tervislikel põhjustel ei ole alati võimalik kasutada

ühistransporti. Transpordikulu sisaldab koolis käimist (sessioonõpe kord

nädalas) ning igapäevaseid lühisõite. Transpordikulu on arvestatud

viimase kolme kuu väljavõtete alusel.

4. 25 €. Kulutused mobiiltelefonile ja mobiilsele internetile.

5. 60 €. Hagejal on diagnoositud ATH ja autismispektrihäire ning ta

tarvitab antidepressante ja muid vajalikke ravimeid. Kulud hõlmavad

ravimite ostmist, võimalikke psühhiaatri visiiditasusid ja vitamiine.

6. 90 €. Kulutused igapäevastele hügieeni- ja isikuhooldustarvetele

(pesuvahendid, intiimhooldusvahendid, nahahooldusvahendid,

kosmeetika)

7. 20 €. Kulud sessioonõppega seotud õppevahenditele, printimisele,

kirjatarvetele ja muudele koolitarvetele.

8. 150 €. Lapse riidekulusid kajastavad nii hageja enda kui ka vanema

pangaväljavõtted. Lapse pangaväljavõttel olevad riideostud kuuluvad

täielikult hagejale. Vanema pangaväljavõttel on riidepoe ostud segamini

nii vanema kui hageja riietega, mistõttu ei ole võimalik neid täpselt

eristada. Objektiivsuse tagamiseks on vanema konto riideostud

arvestatud 50/50 põhimõttel. Selliselt jaotatuna on viimase kolme kuu

riidekulude keskmine olnud 325 € kuus. Tegemist ei ole püsiva

2(7)

2-25-20981

9. Muud vältimatud

püsikulutused (loetelu):

kuukuluga, vaid hooajaliste ostude perioodiga (hooajariided, jalanõud).

9. 50 €. Kulu hõlmab prillidega seotud kulusid ja hooldust, arvestatuna

aastaseks kuumakseks. Hageja vajab prille, mille maksumus on olnud

soodustuse tõttu varasemalt madalam, kuid edaspidi soodustust ei ole.

Summasse on lisatud ka muud väiksemad vältimatud igapäevakulud.

6. Hageja igakuised vajadused on kokku 870 eurot, mistõttu jääb tal igakuiselt puudu 412–

492 eurot ning kostja panus ülalpidamises on vältimatu.

7. Kostja ei täida vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ning hageja vajalikud igapäevased

kulud (toit, transport, riided, hügieenitarbed, ravimid, õppevahendid ja muud vältimatud

kulud) ületavad tema sissetulekuid.

8. Hageja hinnangul on elatise suurus 200 eurot kuus põhjendatud, kuna tema igakuine

elatusvajadus on 870 eurot, sissetulekud jäävad vahemikku 378–458 eurot ning igakuine

puudujääk on 412–492 eurot, millest nõutav elatis katab mõistliku osa.

9. Kostja ettepanek kolida tema juurde elama ei ole põhjendatud ega asjakohane ning

ülalpidamiskohustuse täitmist ei saa siduda elukoha vahetamise tingimusega. Kostja

esitatud väited tuleviku terviseseisundi ja võimaliku teovõimetuse kohta ei ole käesolevas

menetluses tõendatud ning ülalpidamiskohustuse ulatuse hindamisel tuleb lähtuda hetkel

kehtivast tegelikust olukorrast ja ametlikest andmetest. Elatise määramine null euro

ulatuses ei ole põhjendatud, kuna see välistaks ülalpidamiskohustuse eesmärgi, nihutaks

kogu koormuse ühele vanemale ning välistaks ka riigi elatisabi, kuigi hageja omandab

keskharidust ega ole majanduslikult iseseisev.

10. Kostja esitatud materjalidest ei nähtu kostja tegelik maksevõime. Maksu- ja Tolliameti

andmetest ilmneb üksnes ametliku tulu puudumine, kuid see ei tõenda kostja töövõimetust

ega välista sissetuleku teenimise võimalust. Samuti ei tõenda esitatud terviseandmed ega

fotod töövõime puudumist, vaid üksnes osalist töövõimet, mis eeldab vähemalt osalist

töövõimet ja võimalust sissetulekut teenida. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal puuduks

võime osaleda hageja ülalpidamises. Arvestades hageja igakuist puudujääki ning kostja

tõendamata väiteid maksevõime puudumise kohta, ei ole põhjendatud piirduda üksnes

sümboolse elatisega.

KOSTJA VASTUS

11. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märkis, et tema sissetulek on 320 eurot kuus, mis ei

võimalda nõutud suuruses elatist tasuda, ning leidis, et hageja sissetulek on suurem kui

kostja sissetulek. Kostja on töövõimetu ja halva tervisliku seisundiga ning tema

ülalpidamisel on üks alaealine laps (13. aastane poeg Q). Kostja on nõus tasuma 50 eurot

kuus, hiljem piirdus kostja nõusolekuga tasuda ühistranspordi kuukaardi eest.

12. Kostja selgitas, et tema eluasemekulu on 120-170 eurot kuus (elekter), kohtutäitur arestib

50 eurot kuus, tervisehoiuga seotud kulu ca 77 eurot kuus.

13. Kostja hinnangul on hageja igakuised kulud ülemäärased – toidukulu on 50 eurot nädalas,

rõivastumise kulu ei ole põhjendatud 150 euro ulatuses kuus. Kostja leiab, et

mittevajalikud on kulud kiirtoidule, taksole (tasuta ühistransport on olemas) ja sidele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi

3(7)

2-25-20981

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

15. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja on täisealine ning ta on kostja laps (dtl 3 - sünnitunnistus);



kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist maksnud;



hageja jätkas pärast täisealiseks saamist üldkeskhariduse omandamist X

Gümnaasiumis 11. klassis sessioonõppes (dtl 2 – kooli tõend);



hagejale laekub töövõimetoetus ligikaudu 378 eurot kuus ja riiklik peretoetus summas

80 eurot kuus kuni hageja 19-aastaseks saamiseni.

17. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates täisealiseks

saamisest kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja majanduslik seisukord ei ole elatise

tasumiseks piisav; (ii) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased; (iii) kostjal

on kohustus ülal pidada oma teist alaealist last; (iv) kostja on töövõimetu.

19. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib

endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures

sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

Ülalt nähtub, et hageja omandab keskharidust. Nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all, see

on ka tõendatud (dtl 2). Hageja on viidanud, et osaleb sessioonõppes ning avalike andmete

põhjal on tegemist õppevormiga, kus õppetegevus toimub Moodle õpikeskkonna ja

tavatundide kaudu umbkaudses vahekorras 70-30. Tunnid toimuvad ühel päeval

(neljapäev) nädalas. Õppekava on sama, mis teistel klassidel. Seega on iseseisva töö maht

tunduvalt suurem. Eeltoodust tuleneval on hageja tõendanud, et osaleb küll õppetöös, kuid

seda vaid kord nädalas ning ülejäänud aja teeb hageja õppetegevusega seoses iseseisvat

tööd, mis arusaadavalt võtab samuti aega. Kohus leiab, et hageja on põhistanud, et tal ei

ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav

4(7)

2-25-20981

vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Seega on hagejal iseenesest õigus kostjalt

ülalpidamist nõuda, kuid alljärgnevalt selgitab kohus välja, millises ulatuses.

20. Kohus märgib, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja

arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-118-12, p 13).

Hageja on esile toonud, et tema elatisnõude aluseks olevad igakuised kulud on 870 eurot.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt esile toodud

põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et

inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et

nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja

põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised:

Kulu nimetus

Hageja

märgitud

suurus,

eurot

Kohtu

märgitud

suurus,

eurot

Kohtu kommentaar

Eluasemekulu

Kulu on põhjendatud ja vajalik ning tõendatud (dtl 47-

55).

Toit

On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu.

Kohus ei eelda, et hageja üksikasjalikult kulu koosseisu

tõendab, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei

ole ülemäärane, arvestades sealjuures hageja vanust,

elulaadi ja toiduainete maksumust. Pidev väljaspool kodu

einestamine on luksus, mille vältimatut vajalikkust

hageja ei ole põhistanud.

Transport

Hageja märgib, et kasutab peamiselt taksot kooli ja

igapäevaseks liikumiseks, kuna tervislikel põhjustel ei

ole alati võimalik kasutada ühistransporti. Kohus märgib,

et kostja on kulu vaidlustanud ja viidanud, et

ühistransport on tasuta. Kohus nõustub kostjaga, et kulu

on põhjendamatu. Taksosõitu tuleb pidada

mugavusteenuseks olukorras, kus ühistransport on

Tallinnas tasuta. Hageja ei ole põhistanud, millised

tervislikud põhjused saavad tingida vältimatu vajaduse

taksoteenust kasutada.

Sidekulu

(telefon ja

internet)

7,74

Tõend dtl 56-58. Kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja

vastuväited on asjakohatud. Tarvidus kasutada telefoni ja

internetti on kõigil inimestel ka kooliväliselt – nt kasvõi

koduseks õppetööks. Kostja ei ole tõendanud, et on

olemas odavamaid võimalusi hageja vajadustele vastava

sideteenuse ostmiseks. Siiski on kulu tõendatud vaid 7,74

euro ulatuses.

Tervishoid

Hageja märgib, et tal on diagnoositud ATH ja

autismispektrihäire ning ta tarvitab antidepressante ja

muid vajalikke ravimeid. Kulud hõlmavad ravimite

ostmist, võimalikke psühhiaatri visiiditasusid ja

vitamiine. Kohus märgib, et kulud on tõendamata –

konto väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu

seostada, kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on

tegemist hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa

välistada, et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja

ema isiklike kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud

hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need

mõistlikus ulatuses.

5(7)

2-25-20981

Hügieenikulu

Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto

väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada,

kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist

hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada,

et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike

kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal

tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need

mõistlikus ulatuses.

Koolikohustuse

täitmine

Kohus märgib, et kulud on tõendamata. Siiski on ilmne,

et vastavad kulud hagejal tekivad, mistõttu loeb kohus

põhjendatuks need mõistlikus ulatuses.

Riided ja

jalanõud

Kohus märgib, et kulud on tõendamata – konto

väljavõttega ei ole võimalik väidetavat kulu seostada,

kuna ei nähtu, mille eest tasutud on. Liiati on tegemist

hageja ema konto väljavõttega, mistõttu ei saa välistada,

et tegemist on (vähemalt osaliselt) ka hageja ema isiklike

kuludega. Siiski on ilmne, et vastavad kulud hagejal

tekivad, mistõttu loeb kohus põhjendatuks need

mõistlikus ulatuses.

Muud kulud

Hageja märgib, et kulu hõlmab prillidega seotud kulusid

ja hooldust, arvestatuna aasta peale. Hageja vajab prille,

mille maksumus on olnud soodustuse tõttu varasemalt

madalam, kuid edaspidi soodustust ei ole. Summasse on

lisatud ka muud väiksemad vältimatud igapäevakulud.

Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt, täpsemalt

20 eurot kuus. Prillidega seotud kulu on tõendatud

osaliselt – dtl 59, summa 90 eurot, jagatuna 12 kuu peale

teeb 7,50 eurot.

Kokku:

432,74

Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 432,74 eurot kuus.

Hageja on märkinud, et talle tasutakse töövõimetoetust 378 eurot kuus ja riiklikku

peretoetust 80 eurot kuus kuni hageja 19-aastaseks saamiseni, st sissetulek kokku 458

eurot kuus. Seega pärast viidatud sissetuleku lahutamist hageja tõendatud kuludest on

ilmne, et hageja ülalpidamisvajadus on tema praeguse sissetuleku näol juba rahuldatud

(432,74 - 458 = -25,26).

Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, et jätkab õpinguid ka pärast keskhariduse

omandamist, mistõttu oleks elatisnõue võimalik teoreetiliselt rahuldada kuni õpingute

lõppemiseni X Gümnaasiumis (eelduslik lõpp 2027. a suve algus). Hageja saab 19.

aastaseks 2027. a alguses ning siis võiks hageja sõnul tekkida küsimus

ülalpidamisvajadusega seoses lapsetoetuse tasumise lõppemisega. Kohus viitab, et PHS §

17 lg 2 sätestab, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega

täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on

õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või

õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Seega tasutakse

hagejale lapsetoetust kuni õpingute lõppemiseni.

Kuivõrd hageja osaleb õppeasutuses kohapeal aset leidvas õppetöös vaid korra nädalas

(ning ülejäänud osas on tegemist iseseisva õppega, mille teostamist on võimalik

paindlikult hajutada ja planeerida), on kohus seisukohal, et hagejal ei ole takistusi

iseseisvaks sissetuleku teenimiseks (juhul, kui hageja leiab, et tema igakuised kulud või

soovitav elustiil seda nõuab).

6(7)

2-25-20981

21. Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on küll märkinud, et tema

majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, kuid kostja on jätnud

20.03.2026 kohtumääruses (kirjeldav osa, p 24 jj) toodud tõendamiskoormise täitmata ega

ole toonud kohtu ette täit ülevaadet oma majanduslikust seisukorrast koos seda kinnitavate

tõenditega. Kostja on tõendanud, et ta on vaid osaliselt töövõimetu, mistõttu eelduslikult

peaks kostja olema võimeline vähemalt mingisugust sissetulekut teenima. Kostja esitatud

asjaoludest ei saa järeldada, et kostja ei ole võimeline mistahes tasuvat tööd tegema.

Lisaks ei ole kostja esile toonud oma alaealise lapsega seotud igakuiseid kulutusi, mistõttu

vastav vastuväide ei ole asjakohane ega tõendatud. Seega on kostja majanduslikku seisu

puudutavad vastuväited täielikult tõendamata. Siiski ei mõjuta eeltoodu asja lahendamist,

kuna kohus on ülal leidnud, et hagejal puudub ülalpidamisvajadus, kuna (i) hageja kulud

on kaetud hageja praeguse sissetulekuga ning (ii) hagejal on õppetöö kõrvalt võimalik

endale täiendavat sissetulekut hankida.

22. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi

rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kostjal ei ole käesoleva tsiviilasja

menetlusega seoses menetluskulusid tekkinud, siis kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

7(7)