Legislator Case Law & Legislation
2-25-21646/7 AI generated

2-25-21646/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-21646/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M.K (hageja) esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtule Pärnu notar Marje Jürioja (kostja) vastu ühisusest, mille hulka kuulus ka kinnistu asukohaga XXX. Hagejale kuulus 1/3 XXX

Legislator headnote

AI generated

2-25-21646/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagejale kuulus 1/3 XXX

Keywords

AI generated
legal representation costs medical necessity medical expenses proof of legal aid notarial liability necessary expense
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-21646

Kohtuasi

M.K hagi Pärnu notar Marje Jürioja vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

M.K määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Hageja M.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.12.2025 määrus ning saata asi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.K (hageja) esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtule Pärnu notar Marje Jürioja (kostja) vastu

hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista 10 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja KPK oksjonikeskkonnast mõttelise osa pärandvara

ühisusest, mille hulka kuulus ka kinnistu asukohaga XXX. Hagejale kuulus 1/3 XXX

kinnistust. Kostja kui notar pettis hagejat ning tegi tehingu selliselt, et hageja kaotas ½

kinnistust. Selliselt tekitas kostja hagejale kahju 10 000 eurot.

2-25-21646

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Pärnu Maakohus keeldus 17.12.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 371 lg 2

p-de 1 ja 2 alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiavaldus on ebaselge

ja ulatuslike puudustega, st hagi ei vasta TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud nõuetele,

puuduvad selge nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud ning viited asjaolusid kinnitavatele

tõenditele. Hagiavalduse esitamisel ei ole järgitud TsMS § 338 lg-tes 1 ja 2 ning TsMS § 363

lg-s 1 sätestatud sisu- ja vorminõudeid. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda

menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses

avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole

tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks

sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (TlnRnKm

01.10.2019, 2-19-9416, p 6).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagiavaldus

menetlusse ning määrata, millises summas riigilõiv tuleb hagiavalduselt tasuda. Hageja

selgitas, et XXX kinnistu müümisel ütles kostja hagejale, et hagejale kuulub 1/6 kinnistu

kaasomandist, tegelikult kuulus hagejale 1/3 kinnistu kaasomandist. Seega kaotas hageja oma

tegelikust kaasomandist poole ning hagejale tekkis kahju 10 000 eurot.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

6. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagiavalduse menetlusse

võtmisest. Ringkonnakohus nõustub iseenesest maakohtuga, et TsMS § 3401 lg 1 eesmärk ei

ole täiesti uue hagiavalduse koostamine. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagiavaldus

praegusel juhul niivõrd ulatuslike puudustega ega ebaselge, mis õigustaks hagi menetlusse

võtmisest keeldumise ilma, et selleks oleks määratud eelnevat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate

puudustega, samuti olukorras, kus hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et

pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, peab kohus

määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse

seniks käiguta (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p

12).

7. Ringkonnakohus on maakohtu poolt viidatud lahendis nr 2-19-9416 märkinud, et

hagiavalduse menetlusse võtmisest kohene keeldumine, puuduste kõrvaldamiseks mõistliku

tähtaega andmata, on äärmuslik ning sõltub konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest. Siinsel juhul

2-25-21646

ei ole kolleegiumi hinnangul kohene keeldumine õigustatud. Praegusel juhul on hageja

hagiavalduses välja toonud nii kostja isiku (Pärnu notar Marje Jürioja), konkreetse nõude

(hageja palub kostjalt välja mõista 10 000 eurot) ning ka piiratud ulatuses nõude aluseks

olevad asjaolud. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja ostis Kohtutäiturite ja

pankrotihaldurite oksjonikeskkonnast 1/3 suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest, mille

hulka kuulus ka kinnistu asukohaga XXX. Hageja heidab notarile ette ametikohustuste

rikkumist, mille tõttu kaotas hageja kinnistu võõrandamisel oma tegelikust kaasomandi osast

poole ning hagejale tekkis seetõttu kahju 10 000 eurot. Seega ei ole hagiavaldus praegusel

juhul niivõrd ebaselge ega puudulik, et selle täpsustamine ja puuduste kõrvaldamine eeldaks

sisuliselt uue menetlusdokumendi koostamist. Maakohtul tuleb anda hagejale tähtaeg

hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

8. Maakohus on keeldumise alusena viidanud mh TsMS § 371 lg-le 2. Jättes hagi TsMS § 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või

avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel (vt RKTK 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Praegusel juhul on hageja esitanud notari

vastu kahju hüvitamise nõude. Selline nõue on õiguslikult võimalik. Notariaadiseaduse (NotS)

§ 14 lg 1 esimese lause järgi vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest

tekkinud kahju eest. Notari vastu esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb

tuvastada järgmised eeldused: 1) notar on rikkunud oma ametikohustust (NotS § 14 lg 1); 2)

notari ametikohustuse rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju (NotS § 14 lg 1); 3) põhjuslik

seos ametikohustuse rikkumise ja kahju vahel (riigivastutuse seadus (RVastS) § 7 lg 1,

võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4); 4) kahju tekitanutelt ei ole õnnestunud saada kahju

hüvitamist (NotS § 14 lg 2); 5) notar on ametikohustuse rikkumises süüdi (NotS § 14 lg 1); 6)

rikutud ametikohustuse eesmärk oli kaitsta isikut sellise kahju eest (VÕS § 127 lg 2); 7) kahju

tekkimine oli notarile ettenähtav (RVastS § 7 lg 1, § 13 lg 1 p 1); 8) puuduvad hüvitise

suurust piiravad asjaolud (RVastS § 13 lg 1, sh lg 1 p-d 4 ja 5, VÕS § 139); 8) esmased

õiguskaitsevahendid on ammendunud (RVastS § 7 lg-d 1 ja 2, NotS § 14 lg 2).

9. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagi menetlusse

võtmise uuel otsustamisel saab maakohus TsMS § 3401 lg 1 järgi määrata hagejale tähtaja

hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, sh hagi

aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks (sh kahju hüvitamise nõude eelduste väljatoomiseks)

ning asjakohaste tõendite esitamiseks, samuti riigilõivu tasumiseks. Kuna ringkonnakohus ei

saa määrata hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ega otsustada

hagiavalduse menetlusse võtmist, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

10. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada

vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause

kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-25-21646