2-25-21646/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedM.K (hageja) esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtule Pärnu notar Marje Jürioja (kostja) vastu ühisusest, mille hulka kuulus ka kinnistu asukohaga XXX. Hagejale kuulus 1/3 XXX
Legislator headnote
AI generated2-25-21646/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagejale kuulus 1/3 XXX
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-21646
Kohtuasi
M.K hagi Pärnu notar Marje Jürioja vastu kahju
hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.12.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
M.K määruskaebus
Menetlusosaline
ringkonnakohtus
Hageja M.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.12.2025 määrus ning saata asi maakohtule hagi
menetlusse võtmise otsustamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. M.K (hageja) esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtule Pärnu notar Marje Jürioja (kostja) vastu
hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista 10 000 eurot.
Hagiavalduse kohaselt ostis hageja KPK oksjonikeskkonnast mõttelise osa pärandvara
ühisusest, mille hulka kuulus ka kinnistu asukohaga XXX. Hagejale kuulus 1/3 XXX
kinnistust. Kostja kui notar pettis hagejat ning tegi tehingu selliselt, et hageja kaotas ½
kinnistust. Selliselt tekitas kostja hagejale kahju 10 000 eurot.
2-25-21646
Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohus keeldus 17.12.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 371 lg 2
p-de 1 ja 2 alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiavaldus on ebaselge
ja ulatuslike puudustega, st hagi ei vasta TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud nõuetele,
puuduvad selge nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud ning viited asjaolusid kinnitavatele
tõenditele. Hagiavalduse esitamisel ei ole järgitud TsMS § 338 lg-tes 1 ja 2 ning TsMS § 363
lg-s 1 sätestatud sisu- ja vorminõudeid. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda
menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses
avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole
tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes. Ka Tallinna Ringkonnakohus on
selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks
sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega
puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (TlnRnKm
01.10.2019, 2-19-9416, p 6).
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagiavaldus
menetlusse ning määrata, millises summas riigilõiv tuleb hagiavalduselt tasuda. Hageja
selgitas, et XXX kinnistu müümisel ütles kostja hagejale, et hagejale kuulub 1/6 kinnistu
kaasomandist, tegelikult kuulus hagejale 1/3 kinnistu kaasomandist. Seega kaotas hageja oma
tegelikust kaasomandist poole ning hagejale tekkis kahju 10 000 eurot.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning
saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse
osaliselt.
6. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagiavalduse menetlusse
võtmisest. Ringkonnakohus nõustub iseenesest maakohtuga, et TsMS § 3401 lg 1 eesmärk ei
ole täiesti uue hagiavalduse koostamine. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagiavaldus
praegusel juhul niivõrd ulatuslike puudustega ega ebaselge, mis õigustaks hagi menetlusse
võtmisest keeldumise ilma, et selleks oleks määratud eelnevat tähtaega puuduste
kõrvaldamiseks. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate
puudustega, samuti olukorras, kus hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et
pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, peab kohus
määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse
seniks käiguta (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p
12).
7. Ringkonnakohus on maakohtu poolt viidatud lahendis nr 2-19-9416 märkinud, et
hagiavalduse menetlusse võtmisest kohene keeldumine, puuduste kõrvaldamiseks mõistliku
tähtaega andmata, on äärmuslik ning sõltub konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest. Siinsel juhul
2-25-21646
ei ole kolleegiumi hinnangul kohene keeldumine õigustatud. Praegusel juhul on hageja
hagiavalduses välja toonud nii kostja isiku (Pärnu notar Marje Jürioja), konkreetse nõude
(hageja palub kostjalt välja mõista 10 000 eurot) ning ka piiratud ulatuses nõude aluseks
olevad asjaolud. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja ostis Kohtutäiturite ja
pankrotihaldurite oksjonikeskkonnast 1/3 suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest, mille
hulka kuulus ka kinnistu asukohaga XXX. Hageja heidab notarile ette ametikohustuste
rikkumist, mille tõttu kaotas hageja kinnistu võõrandamisel oma tegelikust kaasomandi osast
poole ning hagejale tekkis seetõttu kahju 10 000 eurot. Seega ei ole hagiavaldus praegusel
juhul niivõrd ebaselge ega puudulik, et selle täpsustamine ja puuduste kõrvaldamine eeldaks
sisuliselt uue menetlusdokumendi koostamist. Maakohtul tuleb anda hagejale tähtaeg
hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
8. Maakohus on keeldumise alusena viidanud mh TsMS § 371 lg-le 2. Jättes hagi TsMS § 371
lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja
kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või
avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul
alusel (vt RKTK 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Praegusel juhul on hageja esitanud notari
vastu kahju hüvitamise nõude. Selline nõue on õiguslikult võimalik. Notariaadiseaduse (NotS)
§ 14 lg 1 esimese lause järgi vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest
tekkinud kahju eest. Notari vastu esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb
tuvastada järgmised eeldused: 1) notar on rikkunud oma ametikohustust (NotS § 14 lg 1); 2)
notari ametikohustuse rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju (NotS § 14 lg 1); 3) põhjuslik
seos ametikohustuse rikkumise ja kahju vahel (riigivastutuse seadus (RVastS) § 7 lg 1,
võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4); 4) kahju tekitanutelt ei ole õnnestunud saada kahju
hüvitamist (NotS § 14 lg 2); 5) notar on ametikohustuse rikkumises süüdi (NotS § 14 lg 1); 6)
rikutud ametikohustuse eesmärk oli kaitsta isikut sellise kahju eest (VÕS § 127 lg 2); 7) kahju
tekkimine oli notarile ettenähtav (RVastS § 7 lg 1, § 13 lg 1 p 1); 8) puuduvad hüvitise
suurust piiravad asjaolud (RVastS § 13 lg 1, sh lg 1 p-d 4 ja 5, VÕS § 139); 8) esmased
õiguskaitsevahendid on ammendunud (RVastS § 7 lg-d 1 ja 2, NotS § 14 lg 2).
9. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi
tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagi menetlusse
võtmise uuel otsustamisel saab maakohus TsMS § 3401 lg 1 järgi määrata hagejale tähtaja
hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, sh hagi
aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks (sh kahju hüvitamise nõude eelduste väljatoomiseks)
ning asjakohaste tõendite esitamiseks, samuti riigilõivu tasumiseks. Kuna ringkonnakohus ei
saa määrata hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ega otsustada
hagiavalduse menetlusse võtmist, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
10. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada
vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse
esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause
kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada
määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse
võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
2-25-21646