2-25-123875/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-123875

Kohtuasi

Nami Foods OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus

Jazz AB OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.11.2025 määrus (maksekäsk)

Kaebuse esitaja ja liik

Jazz AB OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Nami Foods OÜ (registrikood 12526598),

seaduslik esindaja RV

Võlgnik Jazz AB OÜ (registrikood 12318807), seaduslik

esindaja KK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Jazz AB OÜ määruskaebuse lisana esitatud tõendid.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2025 määrus (maksekäsk) muutmata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seonduvaid kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja menetlus

1. Nami Foods OÜ (avaldaja) esitas 04.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Jazz AB OÜ (võlgnik) vastu 1843,75 euro väljamõistmiseks.

2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 06.10.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis loeti

17.10.2025 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks.

Võlgnik ei esitanud tähtaegselt vastuväidet.

2-25-123875

3. 07.11.2025 tegi Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond maksekäsu (vaidlustatav määrus),

mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale põhinõude 1750 eurot, kõrvalnõuded 8,75

eurot ning hüvitama riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulus

viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Võlgnik esitas 18.11.2025 maksekäsu peale määruskaebuse, milles palub maksekäsu

tühistada ja ennistada makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg. Määruskaebuse

kohaselt, kuigi makseettepanek saadeti võlgniku e-posti aadressile, siis ei näinud võlgnik seda

õigeaegselt, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada sellele tähtaegselt vastuväidet. Seetõttu ei

saanud võlgnik vastuväidet esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Võlgnik sai

makseettepanekust teadlikuks alles 12.11.2025, kui kohtutäitur edastas võlgnikule

täitemenetluse algatamise teate koos maksekäsuga. Makseettepaneku hiline märkamine on

mõjuv põhjus vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul ei olnud täidetud

maksekäsu kiirmenetluse eeldused ning rikuti oluliselt maksekäsu kiirmenetluse tingimusi.

Võlgnik viitas TsMS § 4891 lg 2 p-dele 1 ja 2.

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Makseettepanek

on toimetatud võlgnikule kätte vastavalt TsMS-ile. Võlgnikul oli võimalus esitada

makseettepanekule vastuväide. Puuduvad TsMS § 4891 lg-s 2 sätestatud alused. Võlgnik on

olnud hooletu, kui ei ole tutvunud talle saadetud e-kirjadega.

6. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond andis 28.01.2026 määrusega määruskaebuse

menetlemise üle Pärnu Maakohtule.

7. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maksekäsu tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maksekäsu muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

9. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebuse lisana esitatud tõendid.

10. Võlgnik on taotlenud maksekäsu tühistamist ja makseettepanekule vastuväite esitamise

tähtaja ennistamist. Seoses tähtaja ennistamisega selgitab ringkonnakohus, et kohtul on

võimalik vastuväite esitamise tähtaega ennistada olukorras, kus võlgnik on vastuväite

esitamisega hilinenud, kuid kohus ei ole maksekäsku veel koostanud. Kui maksekäsk on juba

tehtud, tuleb esitatud vastuväide lugeda määruskaebuseks (TsMS III komm (2018), § 4891, p

3.3.4). Praegusel juhul on kohus koostanud maksekäsu ja võlgnik on saanud oma õigusi

kaitsta määruskaebuse esitamisega. TsMS § 4891 lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse

rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus

maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust.

11. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt saab maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel tugineda

nimetatud sätte punktides 1–3 nimetatud alustele. Kolleegiumi hinnangul ei ole siinsel juhul

ühegi aluse kohaldamise eeldused täidetud.

2-25-123875

12. Võlgnik tugineb esiteks TsMS § 4891 lg 2 p-le 1, mille kohaselt toimetati makseettepanek

võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja

võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik

esitada õigeks ajaks vastuväidet.

Asja materjalide järgi saatis kohus makseettepaneku 06.10.2025 võlgnikule äriregistris

registreeritud elektronpostiaadressile XXX (dtl 85–91) ning lisas makseettepaneku avalikku e-

toimikusse ja saatis sellekohase teavituse võlgniku esindajale (dtl 76–77). Võlgnik ei

kinnitanud makseettepaneku kättesaamist. 09.10.2025 saatis kohus teist korda

makseettepaneku võlgniku elektronpostiaadressile XXX ja luges selle võlgnikule kätte

toimetatuks 17.10.2025 TsMS § 3111 lg 51 alusel (dtl 78–84).

TsMS § 3111 lg 51 sätestab, et kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte

toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile

kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse

kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil

saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu

registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral.

Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (443 SE) seletuskirja kohaselt lihtsustati ja tõhustati TsMS § 3111 lg-ga 51

täiendamisega äriühingutele dokumentide kättetoimetamist. Viidatud muudatusega suunati

kohtud toimetama äriühingutele dokumente kätte elektroonilise infosüsteemi kaudu või selle

nurjumise korral äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Seejuures ei ole sellisel juhul

vaja oodata äriühingutelt kinnitust menetlusdokumendi kättesaamise kohta. Äriühingutel on

suurem hoolsuskohustus kontrollida oma kontaktandmete õigsust äriregistris ja äritegevuses

kasutatavat e-posti. Eelduslikult ei saa suuremad äriühingud tegutseda ilma iga päev e-postiga

tutvumata, kuid paljudel väikese ja keskmise suurusega äriühingutel võib töökorraldus

võimaldada üks kord nädalas e-postiga tutvumist. Seadusandja pidas tõenäoliseks, et viie

tööpäeva möödumisel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel saab äriühing

menetlusdokumendid reaalselt kätte. Tagatud peab olema menetlusosaliste õigus osaleda

kohtumenetluses oma kohtuasja arutamise juures (seletuskirja lk 19, 20).

Kuna makseettepanekut püüti esmalt kätte toimetada infosüsteemi (e-toimiku) kaudu, mis ei

õnnestunud, siis olid praegusel juhul täidetud eeldused TsMS § 3111 lg 51 kohaldamiseks ning

makseettepanek tuleb lugeda kättetoimetatuks 17.10.2025.

Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 3111 lg 51 alusel saab menetlusdokumendid lugeda

võlgnikule küll kättetoimetatuks, kuid selline kättetoimetamine ei ole elektrooniline TsMS §

4891 lg 2 p 1 mõttes. Menetlusdokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja

avab selle infosüsteemis (e-toimikus) või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti

avamata (TsMS § 3111 lg 3) või kui menetlusdokument toimetatakse elektrooniliselt kätte

muul viisil, siis loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult,

faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist (TsMS § 3111 lg 4 ja 5). Kui

TsMS § 4891 lg 2 p-i 1 täiendati elektroonilise kättetoimetamise võimalusega, pidas

seadusandja silmas, et see oleks võrdsustatud isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisega,

kuivõrd sellisel juhul on võlgniku isikusamasus ID-kaardiga tuvastatud ning tegelik

kättetoimetamine on tagatud samaväärselt kui allkirja vastu üleandmise korral (vt

riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 206

SE seletuskiri, lk 24, 26; TsMS III komm (2018), § 4891, p 3.4.2.1; vt sarnaselt ka TrtRnKm

29.09.2022, 2-21-140116, p 18). Vaatamata sellele, et TsMS § 311¹ lg 51 lisamisel seadusesse

2-25-123875

oli eesmärk kättetoimetamist lihtsustada, ei olnud selle eesmärk alandada elektroonilise

kättetoimetamise standardit.

Kuigi maksettepanek on praegusel juhul toimetatud võlgnikule kätte muul viisil, kui isiklikult

allkirja vastu või elektrooniliselt TsMS § 4891 lg 2 p 1 mõttes, ei anna see ringkonnakohtu

hinnangul siiski alust maksekäsu määrust tühistada. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid,

millest võiks järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud talle õigel ajal kätte ilma võlgniku

süüta ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Praegusel

juhul püüdis maakohus maksettepanekut enne selle TsMS § 3111 lg 51 alusel kättetoimetamist

toimetada võlgnikule kätte tema äriregistris registreeritud elektronpostiaadressile ning avaliku

e-toimiku kaudu, kuid see ebaõnnetus. Juriidilistelt isikutelt võib eeldada ja nõuda

kõrgendatud kohustust ja hoolsust registrijärgsetel aadressidel dokumentide kättesaamisel.

Võlgnik, tegutsedes majandustegevuses, peab tagama, et tema poolt äriregistris avaldatud

kontaktandmetel oleks talle võimalik toimetada kätte menetlusdokumente. Eeltoodust

tulenevalt leiab ringkonnakohus, et jättes korraldamata äriregistris märgitud kontaktandmetel

menetlusdokumentide kättesaamise, on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata (vt ka

TlnRnKm 26.02.2026, 2-25-117106, p 9.2, TlnRnKm 21.09.2017, 2-16-130082, p-d 13 ja 14,

TlnRnKm 29.09.2017, 2-17-100066, p 10; TlnRnKm 31.08.2017, 2-17-102901, p-d 9 ja 10;

TlnRnKm 13.05.2019, 2-18-122825, p-d 15 ja 16).

Seega ei ole kolleegiumi arvates alust TsMS § 4891 lg 2 p 1 alusel maksekäsku tühistada.

13. Võlgnik tugineb teiseks TsMS § 4891 lg 2 p-le 2, mille järgi ei saanud võlgnik

makseettepanekule vastuväidet esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Riigikohus on

selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks saab pidada sellist asjaolu, mille ilmnemine ei olene

võlgniku tegevusest ja mille vältimiseks puudusid võlgnikul mõistlikud võimalused, s.o

objektiivne põhjus ehk sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada

(RKTKo 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata

jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine

või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse

ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik toonud esile selliseid asjaolusid, mille kohaselt oli

vastuväite esitamine makseettepanekule võlgnikust sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu võimatu.

Asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja ei tutvunud e-kirjadega ning ei näinud seetõttu

makseettepanekut õigeaegselt, ei ole objektiivseks takistuseks makseettepanekule vastamata

jätmiseks. Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et äriühingutel on suurem hoolsuskohustus

kontrollida äriregistris enda kannete õigsust ning äritegevuses kasutatavat e-posti. Seega ei

olnud võlgnikul mõjuvat objektiivset põhjust, mis takistas tal ettenähtud ajal vastuväite

koostamist ja selle kohtule edastamist.

Seetõttu ei ole alust maksekäsku tühistada ka TsMS § 489¹ lg 2 p 2 alusel.

14. Võlgnik viitab määruskaebuses ka sellele, et praegusel juhul ei olnud täidetud maksekäsu

kiirmenetluse eeldused ning rikuti oluliselt maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. TsMS § 4891

lg 2 p 3 järgi võib võlgnik määruskaebuses tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse

eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi

või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.

2-25-123875

Siiski ei ole võlgnik oma selliseid väiteid täpsemalt sisustanud. Võlgnik ei ole viidanud ning

ka ringkonnakohus ei tuvastanud, et täidetud ei oleks olnud TsMS §-s 481 nimetatud

eeldused. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et rikutud oleks muid maksekäsu

kiirmenetluse tingimusi. Lisaks ei saa ringkonnakohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse

avalduses esitatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selgelt

põhjendamatu ning seda ei ole õiguslikult võimalik rahuldada.

Seetõttu ei ole alust maksekäsku tühistada ka TsMS § 489¹ lg 2 p 3 alusel.

15. Eelnevatel põhjendustel ei ole täidetud TsMS § 4891 lg 2 p-de 1–3 eeldused maksekäsu

tühistamiseks ning võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata.

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ning maksekäsk tühistamata, ei hüvitata TsMS §

4842 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid (RKTKm 08.03.2017,

3-2-1-165-16, p-d 12.1.–12.3).

17. TsMS § 4891 lg 5 kohaselt ei saa siinse määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)