2-21-19329/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19329

Kohtuasi

Osaühingu Legran hagi K.B ja OÜ DONTAL

GROUP vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.B ja OÜ DONTAL GROUP apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

61 247,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Legran (registrikood 10901804),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel

Kostja K.B (isikukood XXX)

Kostja OÜ DONTAL GROUP (registrikood 14701077)

Kostjate lepinguline esindaja Reet Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 13.12.2023 otsus osas, millega maakohus rahuldas

hagi ja mõistis K.B-lt Osaühingu Legran kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise 10 706,62 eurot ning käsitas K.B-d ja OÜ DONTAL GROUP

solidaarvõlgnikena. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse

osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

3. Täiendada Harju Maakohtu 13.12.2023 otsuse resolutsiooni otsustusega jätta

kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 10.12.2021 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse

põhjendusi.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-21-19329

5.1. Osaühingu Legran hagi rahuldada osaliselt.

5.2. Välja mõista K.B-lt Osaühingu Legran kasuks põhivõlg 46 880 eurot ja viivis

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2021

kuni põhinõude täitmiseni.

5.3. Jätta rahuldamata Osaühingu Legran nõue mõista K.B-lt välja

sissenõutavaks muutunud viivis 10 706,62 eurot.

5.4. Välja mõista OÜ-lt DONTAL GROUP Osaühingu Legran kasuks põhivõlg 46

880 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10 706,62 eurot ja viivis põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2021 kuni

põhinõude täitmiseni.

5.5. K.B vastu esitatud nõuetega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

jätta 20% ulatuses Osaühingu Legran kanda ning 80% ulatuses K.B kanda.

OÜ DONTAL GROUP

vastu esitatud nõuetega seotud maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ DONTAL GROUP kanda.

5.6. Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 10.12.2021

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Legran (hageja) esitas 09.12.2021 Harju Maakohtule K.B (kostja I) ja OÜ

DONTAL GROUP (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja

mõista põhinõude 46 880 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10 706,62 eurot ja viivise

põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

10.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja tsiviilasjas nr 2-18-2778 hagi Dontal OÜ

(Dontal/võlgnik) vastu laenulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja ja Dontal

sõlmisid viidatud asjas kompromissi, mille kohus kinnitas 26.09.2018 määrusega. Kuna

Dontal ei asunud kohtumäärust vabatahtlikult täitma, alustas kohtutäitur hageja avalduse

alusel täitemenetlust, mille käigus õnnestus hageja nõue rahuldada 13 174,40 euro ulatuses.

Lisaks laekus hagejale võlgniku pankrotimenetluses 445,60 eurot. Hageja nõue Dontali vastu

jäi rahuldamata 46 880 euro ulatuses.

2-21-19329

1.2. Dontali ettevõte läks üle kostjale II, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt II võlgniku

täitmata jäänud kohustuse täitmist. Ettevõtte üleminekut kinnitavad järgmised asjaolud:

kostjale II läksid üle Dontali nimi, veebileht ja JetPetroCleani tehnoloogia; mõlemal

äriühingul on kattuvad juhtorganid, tegelikud kasusaajad, tegevusalad, veebilehtedel

avaldatud andmed, kontaktandmed ja tegevuskohad. Ettevõtte üleminekuga läks kostjale II

üle ka Dontali rahaline kohustus hageja ees.

1.3. Dontali juhatuse liikmeks oli kostja I, kes kinnitas tsiviilasjas nr 2-18-2778 toimunud

kohtuistungil, et võlgnik tasub hagejale võla. Selleks pidi võlgnik müüma talle kuuluvad

seadmed, et saadud rahast hagejale võla tasuda. Kostja I aga ei täitnud lubadust, vaid viis

Dontali varast tühjaks, andis võlgniku ettevõtte üle kostjale II ja viis äriühingu pankrotti

eesmärgiga vältida rahalise kohustuse täitmist hageja ees. Võlgniku ajutine pankrotihaldur

tuvastas, et ettevõtte seadmed anti üle 2019. a juulis ehk pärast hagejaga kompromissi

sõlmimist. Ühtlasi selgus, et pärast hageja avalduse alusel täitemenetluse alustamist seadis

kostja I Dontali vallasvarale Aktsiaseltsi Scanweld (Scanweld) kasuks kommertspandi.

Seejärel võõrandas kostja I võlgniku seadmed Scanweldile, et täita Dontali kohustused

äriühingu ees. Sellega eelistas kostja I Scanweldi huve hageja huvidele. Kostja I otsustas

muuta võlgade vältimiseks Dontali varatuks. Ta pööras võlgniku vara enda ja endaga seotud

isikute kasuks. Lisaks võttis kostja I Dontali pangakontodelt välja sularaha, et vältida võlgade

maksmist (sh hagejale) ning jätkata võlgnikule kuulunud ettevõtte tegevust kostja II kaudu.

1.4. Kostja I vastutab hageja ees kahju õigusvastase tekitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043, § 1045 lg 1 p 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 alusel. Kostja I

rikkus seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele isikule

kahju. Alternatiivselt on kostja I tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku

käitumisega ja vastab VÕS § VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.

1.5. Kompromissi kohaselt pidanuks Dontal võla tasuma hiljemalt 31.01.2019. Võlgnik ei ole

kohustust täitnud ning on alates 01.02.2019 viivituses. Hageja palus kostjatelt solidaarselt

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 10 706,62 eurot, samuti viivise põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

2.1. Kostja II väitel ei ole Dontali ettevõtte üleminek kostjale II tõendatud. Dontali vara,

lepingud, majandustegevus ega identiteet ei ole kostjale II üle läinud. Dontali ja kostja II

kontaktandmed, tegevusalad ning partnerid ei kattu. Kostja I lõi koostöös teiste inseneridega

mahutite puhastamise süsteemi JetPetroClean Spectrum, mille kohta on väljastatud kasuliku

mudeli tunnistus. Kostjalt I ei ole võimalik leiutist ära võtta. Kostja II kasutab kostjale I

kuuluvat kaubamärki JetPetroClean. Arusaamatuks jääb hageja väide, et võlgniku käive läks

üle kostjale II. Dontali sõlmitud töölepingud ei ole kostjale II üle läinud. Kostja II tegutseb

iseseisvalt ning talle ei ole üle läinud ühtegi võlgniku lepingulist kohustust ega õigust.

Asjaolu, et Dontal ei täitnud täies ulatuses kompromissimäärust, ei tähenda, et kostja II peaks

selle eest vastutama. Hagejal ei ole nõuet kostja II vastu, sest ta ei olnud kohtus sõlmitud

kompromissilepingu pool.

2.2. Võlgniku pankrotihalduri hinnangul muutus Dontal püsivalt maksejõuetuks 2019. a

juulis, kui ta jäi ilma oma seadmetest. Võlgnik jäi varast ilma seetõttu, et hageja ei olnud nõus

Dontali kohustuse täitmise osas kokku leppima. Alustades Dontali vastu täitemenetlust, mille

2-21-19329

käigus kohtutäitur arestis võlgniku pangakontod, põhjustas hageja olukorra, kus võlgnik ei

suutnud majandustegevust jätkata.

2.3. Tõendamata on hageja väide, et kostja I kantis Dontali tühjaks ja viis äriühingu pankrotti.

Dontali pankrotimenetluses ei ole kostja I vastu esitatud nõudeid seoses kuriteo tunnustega

teoga, raske juhtimisveaga või muul asjaolul. Alusetud on hageja etteheited kostjale I seoses

Dontali vallasvarale kommertspandi seadmisega Scanweldi kasuks. Scanweld oli Dontali

suurim võlausaldaja ja kommertspant tagas laenulepingust tulenevat Scanweldi nõuet

võlgniku vastu. Dontal võõrandas 25.07.2019 lepinguga kommertspandiga koormatud

vallasvara Scanweldile ning pooled tasaarvestasid vastastikused nõuded. Kommertspandi

seadmine ei takistanud võlgniku vara arestimist täitemenetluses. Kui hageja leidis, et

kommertspandi seadmisega rikuti tema õigusi, siis oleks tulnud oma õigusi kohe kaitsta.

Hageja ei kasutanud võimalust taotleda kommertspandi seadmise lepingu tagasivõitmist.

Dontali pankrotihaldur ei esitanud hagi kommertspandi tagasivõitmiseks. Järelikult oli

kommertspandi leping seaduslik. Kuivõrd Dontalilt võeti vara ära, ei saanud see kostjale II üle

minna. Võlgniku pankrotimenetluses selgitati välja, et tema võlausaldajate õigusi ei ole

rikutud.

2.4. Kostjad vaidlesid viivisnõudele vastu, sest hageja kasuks ei ole kompromissimäärusega

viivist välja mõistetud. Seetõttu ei saanud hagejale saamata jäänud nõude puhul viivise osas

kahju tekkida.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 13.12.2023 otsusega hagi, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja põhinõude 46 880 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10 706,62 eurot ning

viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2021 kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda, mõistes neilt solidaarselt

hageja kasuks välja menetluskulud 5491,60 eurot ja viivise kuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

–

Harju Maakohus kinnitas 26.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2778 hageja ja

Dontali kompromissi, mille kohaselt pidi Dontal OÜ tasuma hagejale 31.01.2019 kokku 60

500 eurot;

–

hageja 01.02.2019 avalduse alusel alustas kohtutäitur menetlust maakohtu 26.09.2018

määruse täitmiseks;

–

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 26.08.2019 kohtule tsiviilasjas nr

2-19-12735 avalduse Dontali pankroti väljakuulutamiseks;

–

kohus nimetas 25.10.2019 määrusega ajutise pankrotihalduri, peatas Dontali vara suhtes

toimuva sundtäitmise, keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara

käsutamise;

–

kohus kuulutas 13.12.2019 välja võlgniku pankroti;

–

Dontali pankrotimenetlus lõppes lõpparuande kinnitamisega 13.09.2021. Lõpparuannet

kinnitava määruse kohaselt jäi hagejal võlgniku pankrotimenetluses saamata 46 880 eurot.

Dontal on registrist kustutatud 07.01.2022.

2-21-19329

3.2. Kohus leidis, et Dontali ettevõte läks üle kostjale II. Seda kinnitavad järgmised asjaolud:

mõlemal äriühingul on sisuliselt identsed nimed, mille kasutamine on vajalik endiste klientide

ja koostööpartnerite hoidmiseks ja nende usalduse säilitamiseks. Äriühingute kontaktandmed

ja tegevuskoht kattuvad. Kostjale II läksid üle Dontali turustus- ja reklaamikanalid. Mõlema

ettevõtte tegevusala on identne: nii kostja II kui Dontal tegelevad naftasaadusi sisaldavate

jäätmete kogumise ja hoiumahutite puhastamisega. Kostja II kanti äriregistrisse 09.04.2019 –

samal ajal kui Dontali majandustegevus lõppes. Dontali intellektuaalne omand läks üle

kostjale II, kes kasutab sama tehnoloogiat (JetPetroClean) ja kaubamärki, mida kasutas

võlgnik. Mõlemal äriühingul on kattuvad osanikud ja juhatuse liikmed. Dontali juhatuse liige

ja osanik oli kostja I, alates 25.08.2015 sai võlgniku osanikuks kostja I abikaasa Y. Kostja I

asutas kostja II ning on algusest peale olnud viimase juhatuse liige ja osanik. Seega olid

mõlemad äriühingud kostja I kontrolli all. Dontalil ja kostjal II on samad koostööpartnerid.

On ebatavaline, et kohe pärast asutamist tekkis kostjal II kliendibaas, mis kattus Dontali

omaga. Kostja II ei suutnud mõistlikult selgitada, miks alustas uus äriühing tegevust täpselt

samas valdkonnas, kus tegutses Dontal. Ettevõtte ülemineku hindamisel on oluline iseseisva

tegutsemisvõime säilitamine ning olemasolevad kliendisuhted võimaldasid kostjal II tegevust

sujuvalt jätkata. Dontali võtmetöötaja (kostja I) tegutseb praegu kostja II juures. Pärast

Dontali tegevuse lõpetamist saavutas kostja II võlgnikuga praktiliselt võrdse käibe. Eeltoodust

tulenevalt jätkas kostja II Dontali majandustegevust. Ettevõtte üleminekuga läksid kostjale II

üle kõik ettevõtte kohustused, sh 26.09.2018 kohtumäärusest tulenev kohustus selle täitmata

osas (46 880 eurot).

3.3. Hageja algatatud täitemenetlus ei põhjustanud Dontali maksejõuetust. Kui Dontalil oli

vara, jääb arusaamatuks, miks ta ei täinud täitedokumendist tulenevaid kohustusi hageja ees,

sh vara võõrandamise teel. Kostja I seadis pärast täitemenetluse alustamist võlgniku

vallasvarale kommertspandi Scanweldi kasuks 300 000 eurot ulatuses. Kommertspant

takistaks hageja nõude realiseerimist hoolimata sellest, et pandipidaja ei või arestimisele vastu

vaielda. Kommertspandiga tagatud nõue täidetakse enne pandiga tagamata või tagapool asuva

järjekohaga nõude täitmist. Kuigi hagejal olnuks võimalus esitada võlgniku täitemenetluses

tagatise andmise tagasivõitmise hagi, ei võta selle tegemata jätmine hagejalt õigust esitada

nõue kostja II vastu, tuginedes ettevõtte üleminekule. Vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, miks

pankrotihaldur ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses tagatise andmise tagasivõitmise hagi.

3.4. Äriühingu juhtorgani liikmed võivad vastutada otse äriühingu võlausaldajate ees

deliktiõiguslike sätete alusel. Kostja I tegevus (kohustuste täitmata jätmine, vara koormamine,

kinnisvara võõrandamine abikaasale, äriühingust rahaliste vahendite väljavõtmine ja enda

kasuks pööramine, ühe äriühingu majandustegevuse lõpetamine (pankrotti viimine) ja teise

alustamine) oli kantud eesmärgist vältida kohustuste täitmist. Sisuliselt soovis kostja I jätta

kohustused maksejõuetule äriühingule ning viia majandustegevuse üle uude äriühingusse.

Kostja I käitus tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Seetõttu

vastutab kostja I Dontali täitmata kohustuse eest hageja ees solidaarselt kostjaga II.

3.5. Kompromissi kohaselt pidanuks Dontal võla tasuma hiljemalt 31.01.2019 ning on

maksetega viivituses alates 01.02.2019. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 10 706,62 eurot ja viivise põhinõudelt seaduses

sätestatud määras alates 10.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada, teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

2-21-19329

4.1. Kostjale II ei läinud üle Dontalile kuulunud vara ega lepingud. Hageja ei ole esile toonud

ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada ettevõtte üleminekut. Kohus pidanuks

tuvastama, et ettevõte ehk majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb, läks Dontalilt üle

kostjale II. Kohus ei ole aga ettevõtte üleminekuga seotud asjaolusid selgelt tuvastanud ning

kohtu viidatud asjaolud ei kinnita üleminekut. Kohus jättis kostja esitatud tõendid arvestamata

ja tegi otsuse olulisi asjaolusid tuvastamata.

4.2. Kohus leidis, et mõlema äriühingu kontaktandmed ja tegevuskohad kattuvad. Täpsed

kontaktandmed jäävad aga ebaselgeks ning arusaamatu on ka see, kuidas kohus need tuvastas.

Samuti ei ole kohus märkinud, millised turustus- ja reklaamikanalid või millise veebidomeeni

võttis kostja II väidetavalt üle. Otsusest ei selgu, milline tõend kinnitab, et Dontal kasutas

veebilehte jetpetroclean.com. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjal II puudub õigus viidatud

internetilehekülge kasutada või et selle kasutamine tõendaks ettevõtte üleminekut. Õige on

küll kohtu märkus, et Dontal ja kostja II kasutavad kaubamärki JetPetroClean, kuid tegemist

on kostja I isikliku varaga, mida ta võib kasutada enda või kolmanda isiku ettevõttes või anda

kolmandale isikule kasutada. Lisaks esitasid kostjad kasuliku mudeli kirjelduse, millest ei

nähtu, et tegemist oleks JetPetroCleani süsteemiga. Kohus ei arvestanud, et seda süsteemi

kasutavad ka teised ettevõtted. Põhjendamatud on kohtu järeldused äriühingute käivete ja

lepingupartnerite kattuvuse osas, sest kostja II veebilehel on loetletud ettevõtteid, kellega on

vaid korra koostööd tehtud. Alusetu on kohtu etteheide, justkui poleks kostja II tõendanud

töötajate puudumist.

4.3. Kohus leidis, et hüvitise väljamõistmine kostjalt I on põhjendanud. Kohtu väitel asutas

kostja I uue äriühingu ja kostja I selline tegevus on ettevõtte üleminek. Selline seisukoht

vastutuse kohaldamisel on seadusevastane. Dontali pankrotimenetluses ei ole esitatud kostja I

tegevuse suhtes nõudeid seoses kuriteo tunnustega teoga, raske juhtimisveaga või muul

asjaolul. Võlgniku pankrotihalduri hinnangul muutus Dontal püsivalt maksejõuetuks hiljemalt

siis, kui jäi ilma oma seadmetest (s.o 2019. a juulis), misjärel puudus perspektiiv

majandustegevuse jätkamiseks. Dontal jäi varast ilma põhjusel, et hageja keeldus nõude

täitmise osas kokku leppimast. Kui isikult võetakse ära vara, mille abil ta tegutseb, on

majandustegevuse jätkamine võimatu. See asjaolu tõendab ühtlasi, et Dontali vara ei saanud

kostjale II üle minna, kuna võlgnikul ei olnud vara, mida üle anda.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Menetluse edasine käik

6. Ringkonnakohus tegi 20.02.2026 kirjaga hagejale ettepaneku selgitada kostjate solidaarse

vastutuse aluseid, kostja I tekitatud kahju sisu ning kostjatelt nõutava viivise arvestust ja

viivisenõude eelduseid. Lisaks palus kohus hagejal põhjendada kostja I osas tehtava lahendi

sundtäidetavust. Ühtlasi selgitas kohus, et alternatiivselt on hagejal võimalik taotleda kostja I

suhtes tingimusliku otsuse tegemist või otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et

kostja I vastu esitatud nõudes seatakse täitemenetluse alustamine sõltuvusse sellest, kas

täitedokumenti on õnnestunud täita kostja II suhtes.

7. Hageja esitas 06.03.2026 vastuse kohtu kirjale, milles avaldas, et ta nõuab kostjalt I viivist

alates hagi esitamisest. Hageja märkis, et kostjad ei vastuta tema ees solidaarselt, ning

selgitas, et kostja I vastu tehtav lahend on sundtäidetav, sest kostja II vastu esitatud nõude

2-21-19329

täitmine on äärmiselt ebatõenäoline. Alternatiivselt palus hageja rahuldada kostja I vastu

esitatud hagi tingimuslikult või määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kostja I suhtes

täitemenetluse alustamine seatakse sõltuvusse sellest, kas täitedokumenti on õnnestunud täita

kostja II suhtes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis

kostjalt I hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 10 706,62 eurot ning käsitas

kostjaid solidaarvõlgnikena. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtus otsuse

menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid selle põhjendusi

tuleb osaliselt täiendada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p

2), millega mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 46 880 eurot ja viivise põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Samuti mõistab ringkonnakohus kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 46 880 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 10 706,62 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 10.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus jätab

kostja I vastu esitatud nõuetega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 20% ulatuses

hageja kanda ning 80% ulatuses kostja I kanda. Ringkonnakohus jätab kostja II vastu esitatud

nõuetega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja II kanda. Apellatsioonkaebus

tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse resolutsiooni otsustusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu kohta.

9. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas Dontali ettevõte on koos

hageja ees oleva kohustusega Dontalilt kostjale II üle läinud ning kas kostja I on tekitanud

hagejale õigusvastaselt kahju.

10. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks

maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (ülal p 3.1), kuna puuduvad kahtlused nende

asjaolude tõendamise kohta.

11. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt (A),

seejärel käsitleb kostja II (B) ja kostja I (C) vastutust ning teeb lõpetuseks menetluslikud

otsustused (D).

A

12. Maakohus on rahuldanud hagi ja mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

põhivõla ja viivise. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust,

kui leidis, et kostjad vastutavad solidaarselt hageja ees.

12.1. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga

kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses

sätestatud juhul või tehingu alusel. Sama sätte lg 3 kohaselt tekib solidaarkohustus samuti siis,

kui kohustus on jagamatu.

12.2. Kohtupraktikas märgitakse, et üldjuhul ei ole võimalik äriühingu ja juhatuse liikme

solidaarne vastutus, vaid lepingulise kohustuse täitmise eest vastutab esmalt lepingupooleks

olev äriühing, sh eelneb juhatuse liikme vastutusele nii kohustuse täitmise nõue kui ka

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu vastu ning juhatuse liikmelt

2-21-19329

saab kahju hüvitamist nõuda üksnes ulatuses, milles äriühingult hüvitist ei ole võimalik saada

(TlnRnKo 06.05.2021, 2-18-7904/131, p 15; RKTKo 09.11.2016, 3-2-1-114-16, p 15).

12.3. Siinses asjas ei ole kostjad solidaarvõlgnikud. Hageja on küll esitanud mõlema kostja

vastu sama suure põhi- ja viivisenõude, kuid tegemist ei ole sama sisuga kohustusega. Hageja

väitel läks Dontali ettevõte üle kostjale II, mistõttu vastutab ettevõtte omandaja solidaarselt

üleandjaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Hageja nõuab kostjalt II

26.09.2018 kohtumääruse täitmist, kostjalt I aga kahju hüvitamist. Seega on kostjatel hageja

ees erinevad kohustused. Lisaks ei ole kostjate kohustused jagamatud. Eelviidatud

kohtupraktikast nähtub samuti, et juhatuse liikme vastutusele eelneb äriühingu vastutus.

Materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas,

millega maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla ja viivise.

Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

B

13. Hageja väitel läks Dontali ettevõte üle kostjale II, mistõttu vastutab ettevõtte omandaja

solidaarselt üleandjaga 26.09.2018 määruse täitmise eest. TsÜS § 661 järgi on ettevõte

majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi

ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused,

mh ettevõttega seotud lepingud.

13.1. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese

lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest

tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte

ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku

eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale

üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused.

Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata

korraga ja ühe tehinguga (RKTKo 20.06.2018, 2-16-5282/51, p 9). Ettevõtte üleminekuga on

tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi (RKTKm

01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 11).

13.2. Riigikohus on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu

Nõukogu 12.03.2001 direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või

ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise

kohta“. Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti

säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk

on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi

2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis

säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus

on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid

faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st

ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas

uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või

mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli

vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku

hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20.

jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja

Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa

Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust,

2-21-19329

mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja

vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga

majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09

Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la

Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26) (RKTKo 20.06.2018,

2-16-5282/51, p 9). Kuigi eelviidatud direktiiv ja kohtupraktika käsitlevad ettevõtte

üleminekut eelkõige töötajate õiguste kaitsmise aspektist lähtudes, on seal esitatud ettevõtte

üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine asjakohane kõikides ettevõtte

üleminekut puudutavates kohtuasjades (RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908/47, p 13).

14. Kolleegium leiab, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates on maakohus jõudnud õigele

järeldusele, et Dontali ettevõte kui stabiilne majandusüksus läks üle kostjale II. Asjaolu, et

kostja II ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused

menetlus- ja materiaalõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks kostja II

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Maakohus tuvastas, et Dontali ja kostja II (Dontal Group OÜ) ärinimed on sarnased.

Kostja II ei ole maa- ega ringkonnakohtu menetluses nimede sarnasust vaidlustanud. Sõna

„Group“ kasutamine kostja II ärinimes viitab sellele, et Dontal ja kostja II on omavahel seotud

äriühingud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ainuüksi sõna „Dontal“

kasutamine äriühingute nimedes ei pruugi eraldivõetuna tõendada ettevõtte üleminekut, kuid

koosmõjus teiste tunnustega võib see seda kinnitada. Riigikohus on selgitanud, et selline

nimekasutus võimaldab ettevõtte üleandja varasematel klientidel vähemalt eeldada, et

omandaja pakub sarnaseid teenuseid, nagu pakkus üleandja (RKTKo 12.06.2019, 2-18-

2908/47, p 14.2). Seega võib mõistlik isik Dontali ja kostja II nimesid nähes eeldada, et kostja

II pakub Dontali pakututega sarnaseid teenuseid.

16. Maakohus tuvastas, et Dontali ning kostja II juhatuse liikmed ja osanikud kattuvad.

16.1. Dontali äriregistri väljavõte tõendab, et kostja I oli Dontali juhatuse liige perioodil

24.04.2006–04.10.2021 ning alates 05.10.2021. Kostja I oli Dontali osanik alates 19.04.2006

kuni 16.08.2011 ning alates 13.10.2011 kuni 25.08.2015. Kostja I abikaasa Y on Dontali

osanik alates 25.08.2015 (I kd, tl 26–31).

16.2. Kostja II äriregistri väljavõte tõendab, et kostja I on kostja II asutaja, samuti on kostja I

alates 09.04.2019 kostja II osanik (I kd, tl 32–34).

16.3. Riigikohus on leidnud, et ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks võib olla see,

kui ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ning omanikud on samad (RKTKo

21.12.2011, 3-2-1-131-11, p 10 kolmas lõik). Siinses asjas on tuvastatud, et Dontalil ja kostjal

II on sama juhatuse liige (kostja I). Lisaks sellele, et kostja I oli pikka aega Dontali osanik, on

ta alates kostja II asutamisest olnud selle ainus osanik. Kuigi Y on alates 25.08.2015 olnud

Dontali osanik, ei pea ettevõtte ülemineku tuvastamisel osanike ring täielikult kattuma.

Arvestades, et Y on kostja I abikaasa ning kostja I oli ühtlasi Dontali juhatuse liige, võib

järeldada, et Dontal oli kostja I kontrolli all. Seega kinnitab juhatuse liikmete ja osanike

kattuvus muude tunnuste kõrval ettevõtte üleminekut.

2-21-19329

17. Kostja II vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu järelduse, et Dontali ja kostja II

kontaktandmed ja tegevuskohad kattuvad.

17.1. Maakohus on tuvastanud, et Dontal on alates 01.01.2020 kasutanud e-posti aadressi

NNN. Kostja II kasutas alates 09.04.2019 kuni 17.09.2020 e-posti OOO. Kostja II ei ole

maakohtu järeldust vaidlustanud. Kostja II äriregistri väljavõtte järgi oli aadress OOO

märgitud sidevahendina perioodil 09.04.2019–17.09.2020 (I kd, tl 32–34). Seega tõendab

äriregistri väljavõte e-posti kasutamist kostja II poolt. Kolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga, et sama lõpuga e-posti aadressi kasutamise eesmärk on tagada, et kostja II saab

Dontali klientide e-kirjad kätte.

17.2. Maakohus on tuvastanud, et Dontali veebilehe väljavõtte kohaselt oli 29.08.2018

seisuga veebilehel http://dontal.ee avaldatud Dontali kontaktandmetena Aiandi 21, Tallinn,

telefoninumber +372 XXX (I kd, tl 39–43). Kostja II veebilehel http://jetpetroclean.com

avaldatud andmete kohaselt kasutab kostja II samu kontaktandmeid (I kd, tl 44–46). Kostja II

äriregistri väljavõttest nähtuvalt kasutab kostja II sidevahendina telefoninumbrit +372 XXX

alates 09.04.2019 (I kd, tl 32–34). Seega kasutab kostja II samu kontaktandmeid ja asub

samas kohas nagu Dontal.

Maakohus käsitles ka muid äriühingute kontaktandmeid ja tegevuskohta pudutavaid tõendeid.

Näiteks hindas maakohus kostja II veebilehel ja äriregistris (II kd, tl 20) avaldatud andmeid,

mille kohaselt on äriühingu e-posti aadress JJJ. Kuigi äriregistrisse kantud kehtivate andmete

järgi on ettevõttel nimetatud e-posti aadress, on õige maakohtu märkus, kostja II ei esitanud

äriregistri ajaloolisi andmeid. Äriregistris sisalduvad andmed võivad aja jooksul muutuda.

Hageja esitas kostja II äriregistri väljavõtte, millest nähtub, et alates 09.04.2019 kuni

17.09.2020 oli ettevõttel e-posti aadress OOO ning alles alates 17.09.2020 on selleks JJJ (I kd,

tl 32–34). Seega kasutas kostja II e-posti aadressi lõpuga „dontal.ee“, mis viitab selgelt

Dontalile ja tema veebilehele. Kostja II esitas maakohtus ka 2019. a, 2020. a ja 2021. a

majandusaasta aruanded, kus äriühingu kontaktidena on märgitud e-posti aadress JJJ ja

veebilehe www.jetpetroclean.com (I kd, tl 21-32). Ringkonnakohus leiab, et need aruanded ei

väära maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja II kasutas Dontaliga samu kontaktandmeid.

Majandusaasta aruanded on vaid üks tõend, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega.

Maakohtu otsusest nähtubki, et kohus hindas tõendeid kogumis ja asus põhjendatult

seisukohale, et äriühingute kontaktandmed ja tegevuskohad kattuvad.

17.3. Kostja II seisukoht, et otsuses ei ole märgitud, millised on need „samad

kontaktandmed“, on põhjendamatu. Maakohtu otsusest järeldub, et samade kontaktandmete

all mõeldakse Dontali ja kostja II kattuvat telefoninumbrit, e-posti aadressi ning veebilehte.

Samuti on alusetu kostja II etteheide maakohtule, justkui ei nähtuks otsusest, mida peab kohus

silmas „turustus- ja reklaamikanalite“ all. Kolleegiumi hinnangul mõeldakse viidatud

kanalitena eelkõige veebilehte.

18. Maakohus tuvastas, et Dontali veebileht läks üle kostjale II. Kostja II on selle järelduse

vaidlustanud.

18.1. Hageja esitatud internetiajaloo väljavõte tõendab, et Dontal kasutas veebilehte

http://dontal.ee (I kd, tl 39–43). Hageja esitatud andmed veebilehe kohta tõendavad, et see oli

registreeritud 14.03.2012 ning 16.09.2021 andmeid muudeti selliselt, et registreerijaks märgiti

kostjat II (I kd, tl 47-48). Need asjaolud kinnitavad, et algselt kasutas veebilehte Dontal ja

seejärel läks see üle kosjale II. Seega on väljavõtetega tõendatud veebilehe üleminek Dontalilt

kostjale II.

2-21-19329

18.2. Kostja II väitel on seadusvastane maakohtu seisukoht, justkui poleks tal õigust seda

veebilehte kasutada. Maakohus ei ole väitnud, et veebilehe kasutamine kostja II poolt oleks

ebaseaduslik ega ka seda, et lehe üleminek tõendaks ettevõtte üleandmist. Kohtuotsusest

nähtub üksnes see, et veebilehega seotud asjaolusid tuleb hinnata kogumis muude ettevõtte

üleminekule viitavate argumentidega.

18.3. Maakohus märkis otsuses, et Dontal ja kostja II kasutavad oma majandustegevuses

veebilehte jetpetroclean.com. Kolleegium täpsustab, et viidatud lehte kasutab kostja II.

Kuivõrd Dontal kustutati äriregistrist 07.01.2022, ei ole tal enam võimalik veebilehte

kasutada. Samuti puuduvad toimikus tõendid selle kohta, et Dontal oleks viidatud veebilehte

kasutanud. Maakohtu ekslikult tuvastatud asjaolu ei väära kohtu lõppjäreldust ettevõtte

ülemineku kohta.

19. Maakohus tuvastas, et nii Dontal kui kostja II kasutavad kaubamärki JetPetroClean, mille

omanik on alates 04.11.2013 kostja I. Kostja II nõustub apellatsioonkaebuses maakohtu

seisukohaga. Samas leiab kostja II, et arusaamatu ja motiveerimata on kohtu seisukoht, nagu

oleks selline tegevus keelatud ning viitaks pahatahtlikkusele.

19.1. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole väitnud, nagu oleks kostjale I kuuluva

kaubamärgi kasutamine keelatud või viitaks pahatahtlikkusele. Maakohus on üksnes

märkinud, et ühe ja sama kaubamärgi kasutamine mõlemas äriühingus on oluline asjaolu

Dontali ettevõtte kostjale II ülemineku tõendamisel. Kolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga.

19.2. Õige on kostja II seisukoht, et kostjal I on kaubamärgi omanikuna õigus seda oma

äranägemise järgi kasutada. Muu hulgas võib kostja I anda kaubamärgi tema valitud isikute

kasutusse. Samas võib sama kaubamärgi kasutamine esmalt ühes ja seejärel teises äriühingus

kinnitada koosmõjus muude asjaoludega ettevõtte üleminekut. Siinsel juhul tuleb arvestada, et

kaubamärgi omanik kostja I oli samal ajal nii Dontali kui ka kostja II juhatuse liige.

20. Kostja II on maakohtus selgitanud, et Patendi ja Kaubamärgibüroo Koitel väljastas

17.06.2019 Dontalile kasuliku mudeli tunnistuse, mille järgi on Dontal kasuliku mudeli

„Mahutite puhastamise süsteemi“ omanik. Alates 18.10.2021 on kasuliku mudeli

registreeringu kehtivus lõppenud (I kd, tl 33-34). Kostja I on kasuliku mudeli üks autoreid (I

kd, tl 35–43). Kasulik mudel on mõeldud üksnes ühele aparaadile JetPetroClean Spectrum,

mitte kogu süsteemile JetPetroClean. Kostja II märgib apellatsioonkaebuses, et kohus on

jätnud tähelepanuta, et sama süsteemi kasutavad ka teised ettevõtted.

20.1. Kolleegium leiab, et Dontali ettevõtte üleminekut kostjale II ei välista see, et ka teised

isikud võivad sama mahutite puhastamise süsteemi kasutada. Maakohus tuvastas, et nii

Dontali kui ka kostja II tegevusala on kütusemahutite puhastamine, ning et kostja II kasutab

sama JetPetroCleani tehnoloogiat, mida kasutas Dontal. Samuti tuvastas maakohus, et nii

Dontal kui ka kostja II on oma veebilehel viidanud JetPetroCleani süsteemi loomisele ja

kasutamisele. Kostja II ei ole neid maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustanud. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja II kasutab Dontaliga sama tehnoloogiat, on

tõendatud. See, et kostja II kasutab sama tehnoloogiat, mida kasutas varem Dontal, on üks

asjaoludest, mis kinnitab ettevõtte üleminekut.

2-21-19329

21. Kostja II peab apellatsioonkaebuses põhjendamatuks maakohtu etteheidet, justkui poleks

kostja II tõendanud töötajate puudumist.

21.1. Kolleegium selgitab, et ettevõtte ülemineku tõendamiskoormis lasub hagejal (RKTKo

12.06.2019, 2-18-2908/47 p 11.2). Hageja väitis maakohtus, et vähemalt üks võtmetöötaja

(kostja I) läks Dontalilt üle kostjale II. Hageja ei ole väitnud, et ka teised Dontali töötajad

oleksid kostjale II üle läinud. Seega ei pidanud kostja II tõendama seda, et tema juurde tööle

asunud isikud töötasid mujal kui Dontalis. Kuigi maakohtu seisukoht, mille kohaselt pidanuks

töötajate ülemineku puudumist tõendama kostja II, on ekslik, ei ole see viinud ebaõige lahendi

tegemiseni.

21.2. Vaidlustatud otsuses tuvastas maakohus, et kostja I on Dontali võtmetöötaja, kuna ta on

Dontali ja kostja II kasutatavate seadmete kasuliku mudeli üks autoritest. Kostja II ei ole seda

järeldust vaidlustanud. Ühtlasi tuvastas maakohus kostja I üleminekut Dontalilt kostjale II.

Seega on maakohus tuvastanud vähemalt ühe võtmetöötaja ülemineku ühelt äriühingult

teisele. Töötajate üleminek on üks asjaolu, mis kinnitab ettevõtte üleminekut.

22. Kostja II peab põhjendamatuks maakohtu seisukohta, mille kohaselt on Dontalil ja kostjal

II kattuvad lepingupartnerid, ning leiab, et maakohus on vääralt tõlgendanud kostja II

veebilehel avaldatud teavet. Kostja II selgitas, et Scanweld AS on üks Eesti suurimaid

teraskonstruktsioonide valmistajaid, kellelt on võimalik materjali soetada. Lisaks on

veebilehel loetletud ettevõtteid, kes on olnud kostja II partneriks vaid korra.

22.1. Maakohus tuvastas, et Dontali ja kostja II veebilehtedel avaldatud partnerid (Scanweld,

Olerex, Terminal, Neste, Green Marine, Alexela) kattuvad. Kohtu hinnangul ei ole oluline,

kas Dontali ja kostja II partneriteks on mõni Eesti suurimatest ettevõtetest või kui palju

tehinguid on klientidega tehtud. Ettevõtte ülemineku hindamisel on määrav see, et Dontal ja

kostja II teevad koostööd samade partneritega. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et

iseseisva tegutsemisvõime säilimise seisukohalt on oluline uue äriühingu võimalus kasutada

juba varem loodud kliendisuhteid. Sarnase tegevuse puhul on tegevuse alustajal huvi samade

partnerite ja klientide vastu nagu majandustegevuse lõpetajal. Asjaolu, et samal tegevusalal

tegutsevatel äriühingutel on samad partnerid, on üks argument, mis koosmõjus teiste

asjaoludega kinnitab Dontali ettevõtte üleminekut kostjale II.

23. Maakohus tuvastas, et Dontalil ja kostjal II on sama tegevusala: naftasaadusi sisaldavate

jäätmete kogumine hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamine. Kostja II ei

ole seda asjaolu vaidlustanud. Lisaks tuvastas maakohus võlgniku pankrotihalduri aruande

alusel, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2019. a juulis, kuid püsiva maksejõuetuse

ilmingud hakkasid tekkima juba 2019. a esimesel poolel. Ühtlasi leidis tuvastamist, et kostja

II kanti äriregistrisse 09.04.2019 ehk samal ajal, kui lõppes Dontali majandustegevus. Kostja

II ei ole ka neid asjaolusid vaidlustanud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja II saavutas

2020. a I kvartalis Dontali 2019. a IV kvartaliga samaväärse käibe. Ringkonnakohus ei nõustu

kostja II seisukohaga, et äriühingute käivete võrdlemine on meelevaldne. Kui kostja II

saavutas mõistliku aja jooksul Dontaliga sama käibe, viitab see asjaolule, et kostja II jätkas

Dontali majandustegevust, kasutades ära varem tekkinud ärisuhteid. See asjaolu viitab

koosmõjus muude tunnustega ettevõtte üleminekule.

24. Kostja II on väitnud, et talle ei ole üle läinud Dontalile kuulunud vara (nt seadmed, mis

läksid üle Scanweldile, ega lepingud) ning et maakohus ei ole tuvastanud ettevõtte

majandamisega seotud asjade ja õiguste üleminekut. Kolleegiumi hinnangul ei anna see väide

alust kahelda Dontali ettevõtte üleminekus kostjale II. Ringkonnakohus märgib, et ettevõtte

2-21-19329

ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik otsuse p-des 12.1 ja 12.2 esitatud

kohtupraktikas väljatoodud elemendid (RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908/47, p 13). Riigikohus

on selgitanud, et kui kahe äriühingu sarnasele majandustegevusele lisada kohtu tuvastatu

kohaselt võlgniku ja kostja juhtorganite, osanike ja kontaktandmete kattuvus, tähendab see

koostoimes seda, et võlgniku ettevõte tuleb lugeda üle läinuks kostjale (RKTKo 12.06.2019,

2-18-2908/47, p 14.1). Siinses asjas tuvastatud asjaolude kogum (Dontali ja kostja II ärinimed

on sarnased; mõlema äriühingu juhatuse liikmed, osanikud, kontaktandmed, tegevuskohad

kattuvad; Dontali veebileht läks üle kostjale II; mõlemad ettevõtted kasutavad sama

kaubamärki ja tehnoloogiat ning tegutsevad samal alal (naftasaadusi sisaldavate jäätmete

kogumine hoiumahutitest ning hoiumahutite puhastusteenuse osutamine); äriühingutel on

kattuvad koostööpartnerid; Dontali võtmetöötaja läks üle kostjale II) tõendab, et Dontali

ettevõte kui stabiilne majandusüksus on läinud üle kostjale II. Ettevõtte ülemineku

tulemusena sai kostja II jätkata sama majandustegevust sealt, kus see Dontalil pooleli jäi.

Kostja II seisukoht, et Dontali seadmed anti üle Scanweldile, on iseenesest õige. Samas on

seadmete üleminek vaid üks asjaolu paljudest, mida tuleb hinnata kogumis. Tuvastatud

asjaolud kogumis tõendavad Dontali ettevõtte üleminekut kostjale II.

25. Kostja II on väitnud, et maakohus jättis kõik tema esitatud tõendid arvestamata. Kostja II

ei ole aga oma väidet sisustanud ega näidanud, milliseid tõendeid ei ole maakohus arvestanud.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus hinnanud kostja II tõendeid piisavas ja vajalikus

ulatuses.

26. Kuna Dontali ettevõte on läinud üle kostjale II, vastutab viimane VÕS § 182 lg 2 esimese

lause ja § 183 lg 1 alusel solidaarselt Dontaliga maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-2778 tehtud

26.09.2018 määrusest tuleneva kohustuse täitmise eest. Hagejal ei ole õnnestunud viidatud

määrusest tulenevat nõuet 46 880 euro ulatuses sisse nõuda. Seetõttu mõistis maakohus VÕS

§ 65 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt II hageja kasuks põhjendatult välja põhinõude 46 880

eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt II õigesti välja sissenõutavaks muutunud viivise 10

706,62 eurot ning viivise põhinõudelt (46 880 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 10.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

C

27. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet kostja I vastu. Hageja kui juriidilise isiku (Dontali)

võlausaldaja on esitanud kostja I kui Dontali juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude.

Hageja leiab, et kostja I kantis Dontali tühjaks ja viis äriühingu pankrotti selleks, et vältida

kohustuse täitmist hageja ees. Sellise tegevuse tõttu on hagejal oluliselt raskem täita jõustunud

kohtulahendist tulenevat kohustust. Kuna puudub igasugune muu loogiline põhjendus, miks

oleks kostja I pidanud asutama uue äriühingu, mis eelmise äriühingu identiteedi, tegevuse ja

vara üle võtaks, leiab hageja, et sellise tehingu ainus eesmärk oli kohustuse täitmisest

pääsemine hageja ees.

28. Kohtupraktika järgi võivad äriühingu juhatuse liikmed vastutada võlausaldajate ees juhul,

kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või

sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus VÕS

§-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Kõne alla võib tulla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045

lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega

((RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-69-15, p 11).

29. Hageja on nõudes kostja I vastu tuginenud nii VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-le 7 koosmõjus

TsÜS § 138 lg-ga 2 (hagis on ekslikult märgitud TsÜS § 134 lg 2) kui ka VÕS § 1045 lg 1

2-21-19329

p-le 8. Kohtupraktika järgi ei ole hea usu põhimõtet sätestavad normid (TsÜS § 138 lg-d 1 ja

2) kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses (RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-101-16, p 16).

Seetõttu kontrollis maakohus põhjendatult kostja I vastutust VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.

30. Riigikohus on selgitanud, et kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1

p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist.

Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik

kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat

kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest,

kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa

kahju (RKTKo 01.02.2019, 2-15-13216/93, p 18.2). Käitumise õigusvastasuse mõistmine

tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda

eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise

vastuolu heade kommetega (RKTKo 06.06.2018, 2-16-14655/24, p 13.2).

31. Juhatuse liige käitub tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes

näiteks juhul, kui tema eesmärgiks on jätta võlausaldajale teenuse eest tasumata (RKTKo

20.06.2018, 2-17-1601/21, 36) või kui ta teeb võlgniku varatuks, mistõttu võlausaldajate

nõuded jäävad rahuldamata (TlnRnKo 06.05.2021, 2-18-7904/131, p 15). Kohus leiab, et

siinses asjas saab kostja I tegevust lugeda tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks.

Kostja I käitumist hinnates arvestab kohus järgmiseid asjaolusid.

31.1. Dontal oli 2018. a tegutsev äriühing. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete kohaselt oli

Dontali käive 2018. a IV kvartalis 15 077,17 eurot (dtl 71).

31.2. Hageja esitas 2018. a tsiviilasjas nr 2-18-2778 hagi Dontali vastu võla väljamõistmiseks.

Asjas toimus 21.09.2018 istung, kus Dontal, keda esindas kostja I, sõlmis hagejaga

kompromissi, kohustudes tasuma hagejale 60 500 eurot. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt

oli kostja I nõus võla tasumiseks võõrandama Dontalile kuuluvad seadmed, teiseks

alternatiiviks oli viia seadmed Poolasse ja teenida raha seal (I kd, tl 20–25). Maakohus

kinnitas 26.09.2018 määrusega pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt pidi Dontal

tasuma hagejale 60 500 eurot hiljemalt 31.01.2019 (I kd, tl 16–19).

31.3. Dontal ei ole hagejale raha tasunud, mistõttu esitas hageja 01.02.2019 kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse alustamiseks (I kd, tl 66–68).

31.4. Vahetult pärast täitemenetluse alustamist sõlmisid Dontal (pantija), keda esindas kostja

I, ja Scanweld (pandipidaja) 26.02.2019 notariaalselt kinnitatud kommertspandi seadmise

lepingu. Pantija ja pandipidaja leppisid kokku, et pantija seab pandipidaja kasuks lepingu

punktis 3.2 nimetatud varale kommertspandi, mis saab kommertspandiregistris esimese

järjekoha, summas 300 000 eurot (lepingu p 3.1). Pandiesemeks on kogu pantija vallasvara,

mis kuulub pantijalae pandikande tegemise ajal või mille pantija omandab pärast pandikande

tegemist, välja arvatud vara, millele kommertspant vastavalt kommertspandiseaduse (KomPS)

§ 2 lg 3 alusel ei ulatu (lepingu p 3.2). Pooled on kokku leppinud, et lepingu alusel seatava

kommertspandiga on tagatud kõik pandipidaja nõuded pantija vastu, mis tulenevad pantija ja

pandipidaja vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende

võimalikest lisadest ja muudatustest (lepingu p 4.1) (I kd, tl 86–90).

31.5. Dontalit esindav RV saatis hageja esindajale 23.04.2019 kirja, milles avaldas, et kui

Dontali pankrot välja kuulutatakse, ei saa võlausaldaja tõenäoliselt mitte pennigi, kuna kogu

vara on koormatud kommertspandiga, mis tagab suurt laenukohustust. Kokkuleppe ja

2-21-19329

mõistliku maksegraafiku korral saaksid võlausaldajad oma raha tagasi. Dontali

pankrotiavaldus on juba ette valmistatud (I kd, tl 92). Dontali esindaja avaldas ka varasemas,

11.03.2019 saadetud kirjas, et äriühing ei suuda täitemenetluses oma kohustusi täita ja see

suutmatus ei pruugi olla ajutine (I kd, tl 93).

31.6. Dontal, keda esindas kostja I, sõlmis 25.07.2019 Scanweldiga lepingu, milles pooled

kinnitasid, et Dontalil on Scanweldi ees võlgnevus 342 634,92 eurot. Pooled leppisid kokku,

et Scanweldil on õigus nõuda kommertspandi realiseerimist. Lepinguga andis Dontal

kommertspandi tagatiseks olevate seadmete omandiõiguse üle Scanwendile. Pooled leppisid

kokku, et pärast seadmete üleandmist toimub tasaarvestus, mille käigus kustutab Scanweld

Dontali võlanõude summas 342 634,92 eurot ja Dontal annab üle pandiesemeks olnud vara

maksumusega 338 400 eurot (II kd, tl 53).

31.7. MTA esitas 2019. a augustis kohtule avalduse Dontali pankroti väljakuulutamiseks ning

Harju Maakohus kuulutas 13.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12735 välja Dontali

pankroti (I kd, tl 60–63). Ajutine pankrotihaldur asus 29.11.2019 aruande p-s 11.6

seisukohale, et Dontal muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt siis, kui ta jäi 2019. a juulis

ilma oma seadmetest, misjärel puudus igasugune perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks.

Samas ilmnesid püsiva maksejõuetuse tunnused juba 2019. a esimesel poolel, mil algatati

võlgniku vastu täitemenetlus (2019. a veebruar) ja võlgniku arvelduskontol lõppesid

toimingud (2019. a märts) (I kd, tl 49–59). Pankrotihaldur kordas seda seisukohta ka oma

13.08.2021 lõpparuande p-s 10.3 (I kd, tl 54–56). Lisaks märkis ajutine pankrotihaldur

29.11.2019 aruande p-des 12.2 ja 12.3, et kostja I võttis 28.11.2018 ja 03.12.2018 Dontali

arvelduskontolt sularahas välja kokku 10 000 eurot, mida võlgniku kassaraamat ei kajasta.

Ühtlasi tegi kostja I 2018. a jooksul Dontali arvelduskontolt endale ja C-le kandeid kokku 14

500 eurot ning 11.03.2019 kandis ta äriühingu kontolt endale 2800 eurot (I kd, tl 49–59).

32. Eeltoodust nähtub, et Dontal, keda esindas kostja I, sõlmis tsiviilasjas nr 2-18-2778

hagejaga kompromissi, mille kohaselt kohustus Dontal tasuma hagejale hiljemalt 31.01.2019

võla 60 500 euro. Võla tasumiseks vajaliku raha saamiseks lubas kostja I võõrandada

Dontalile kuuluvad seadmed. Alternatiivselt oli kostja I valmis kasutama seadmeid Poola

projektis, et teenida raha hageja nõude rahuldamiseks. Kohus kinnitas hageja ja Dontali

kompromissi 26.09.2018 määrusega.

Kostja I rikkus lubadust, jättes Dontali seadmed müümata. Kohtule esitatud asjaoludest ei

nähtu ka seda, et Dontal oleks üritanud Poolas raha teenida. Dontal ei ole hagejale võlga

vabatahtlikult tasunud. Vahetult pärast seda, kui hageja oli 01.02.2019 pöördunud kohtutäituri

poole maakohtu 26.09.2018 määruse sundtäitmiseks, seadis kostja I 26.02.2019 lepinguga

Dontali vallasvarale kommertspandi Scanweldi kasuks. Dontal, keda esindas kostja I, ja

Scanweld sõlmisid 27.07.2019 lepingu, mille alusel andis Dontal kommertspandiga

koormatud vallasvara üle Scanweldile ning pooled tasaarvestasid vastastikused nõuded. Seega

on kostja I Dontali juhatuse liikmena eelistanud ühe võlausaldaja (Scanweldi) huve hageja

huvidele. Seejuures ei ole kostja I selgitanud, miks oli selline eelistamine põhjendatud.

Asjaolu, et Scanweld oli kostja I väitel Dontali suurim võlausaldaja, ei anna alust kohelda

võlausaldajaid ebavõrdselt.

Pankrotihalduri aruanded tõendavad, et Dontal muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2019.

a juulis, kui see jäi ilma oma seadmetest. Võõrandades Dontali seadmed Scanweldile, muutis

kostja I Dontali varatuks, mis põhjustas lõppkokkuvõttes äriühingu maksejõuetuse.

Pankrotihaldur märkis aruannetes, et Dontali püsiva maksejõuetuse ilmingud hakkasid

tekkima juba 2019. a veebruaris, kui alustati võlgniku vastu täitemenetlust. See asjaolu ei

2-21-19329

väära aga järeldust, et äriühing muutus püsivalt maksejõuetuks just 2019. a juulis seadmete

võõrandamise tagajärjel.

Dontali esindajad teavitasid 2019. a kevadel hagejat, et viimane ei saa tõenäoliselt mitte

sentigi, kuna äriühing ei suuda täitemenetluses oma kohustusi täita ja see suutmatus ei pruugi

olla ajutine. Samas on pankrotihaldur tuvastanud, et kostja I võttis 2018. a Dontali

arvelduskontolt sularahas välja 10 000 eurot, mida raamatupidamisdokumentides ei

kajastatud. Kostja I tegi 2018. a Dontali arvelduskontolt endale ja kolmandale isikule kandeid

kokku 14 500 euro ulatuses ning 11.03.2019 kandis ta äriühingu kontolt endale veel 2800

eurot. Äriühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörates aitas kostja I kaasa Dontali

varatuks muutumisele. Kostja I ei ole kohtumenetluses väitnud ega tõendanud, et raha oleks

kasutatud äriühingu huvides. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nii Dontal kui ka kostja II olid

kostja I kontrolli all. Omades kontrolli mõlema äriühingu üle, viis kostja I Dontali ettevõtte

üle kostjale II.

33. Kostja I ei ole üritanud täita Dontali kohustust hageja ees. Alates 2019. a veebruarist, kui

hageja pöördus kohtutäituri poole maakohtu määruse täitmiseks, on kostja I tegutsenud

eesmärgiga vältida kohustuse täitmist hageja ees. Seega on kostja I alates nimetatud ajast

tegutsenud tahtega hagejat kahjustada. Selliselt käitus kostja I tahtlikult heade kommete

vastaselt, olles ühtlasi teadlik seda põhjustanud asjaoludest ja mõistes oma tegevuse

õigusvastasust. Seetõttu vastutab kostja I hageja ees VÕS § 1045 lg p 1 p 8 alusel.

34. Hagejal on Dontali vastu alustatud täite- ja pankrotimenetluses jäänud 26.09.2018

kohtumääruse alusel saamata kokku 46 880 eurot. Kuna Dontal on praeguseks likvideeritud,

on raha sissenõudmine äriühingult võimatu. Dontalilt saamata jäänud 46 880 eurot on kostja I

poolt hagejale tekitatud varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kõnealune kahju on

hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju ja

kostja I käitumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja I vastupidine väide on

alusetu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I ei täitnud muu hulgas lubadust võõrandada

Dontali vara hageja nõude rahuldamiseks, ta viis Dontali ettevõtte üle kostjale II jne.

Järelikult, kui kostja I ei oleks käitunud heade kommete vastaselt, ei oleks hagejal kahju

tekkinud.

35. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see, et kostja I peab

hagejale hüvitama 46 880 eurot.

36. Alusetu on kostja I etteheide maakohtule, justkui oleks kohus põhjendanud temalt hüvitise

väljamõistmist ainuüksi asjaoluga, et ta asutas uue äriühingu ja toimus ettevõtte üleminek.

Maakohus leidis, et kostja I vastutab hageja ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Maakohus

selgitas, et kostja I tegevus oli kantud eesmärgist vältida kohustuste täitmist. Sisuliselt sooviti

jätta kohustused maksejõuetule äriühingule ning viia majandustegevus üle uude äriühingusse.

37. Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et

pankrotimenetluses ei ole kostja I tegevuse suhtes esitatud nõudeid seoses kuriteo tunnustega

teoga, raske juhtimisveaga või muul asjaolul ei välista tema tegevuse kvalifitseerimist

tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks. Lisaks ei jäänud Dontal oma varast ilma

seetõttu, et hageja keeldus nõude täitmises osas kokku leppimast. Dontal muutus varatuks

kostja I tegevuse tagajärjel. Hagejale ei saa ette heita seda, et pankrotihaldur jättis

2-21-19329

pankrotimenetluses taotlemata selle tehingu tagasivõitmise, millega Dontal andis seadmed üle

Scanweldile.

38. Kostjalt I tuleb VÕS § 1045 lg 1 p 8, § 128 lg 3 alusel mõista hageja kasuks välja 46 880

eurot.

39. Hageja palus mõista kostjalt I välja põhinõudelt perioodil 01.02.2019–09.12.2021

sissenõutavaks muutunud viivise 10 706,62 eurot. Ringkonnakohus selgitas 20.02.2026 kirjas,

et hagejal tuleb põhistada, et täidetud on seaduses sätestatud eeldused kostjalt I sissenõutavaks

muutunud viivise saamiseks. Hageja ei ole vastavaid eelduseid põhistanud, vaid avaldas

06.02.2026 seisukohas, et ta nõuab kostjalt viivist alates 10.12.2021, kui kostja I sai hagi

esitamise kaudu teada hageja kahjunõudest. Kohus palus 23.03.2026 kirjas hagejal selgitada,

kas ta võtab tagasi nõude mõista kostjalt I välja sissenõutavaks muutunud viivis või kas ta

võtab selles osas hagi tagasi. Hageja ei ole kohtu päringule vastanud.

Kuna hageja ei ole põhistanud, et kostjalt I perioodil 01.02.2019–09.12.2021 sissenõutavaks

muutunud viivise nõudmise eeldused on täidetud, ning arvestades hageja soovi saada kostjalt I

viivist alates 10.12.2021, jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kosjalt I välja

sissenõutavaks muutunud viivis 10 706,62 eurot. Ringkonnakohus rahuldab

apellatsioonkaebuse osas, milles vaidlustati kostjalt I sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmine.

40. Hagejal on VÕS § 113 lg 2 esimese lause alusel õigus nõuda kostjalt I viivist alates hagi

esitamisest. Praegu palub hageja mõista kostjalt I välja viivise alates hagi esitamisele

(09.12.2021) järgnevast päevast. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja viivise

põhinõudelt (46 880 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2021

kuni põhinõude täitmiseni.

41. Ringkonnakohus on eelnevalt märkinud, et juhatuse liikme vastutus on täiendav vastutus.

Hageja saab eelkõige kostjalt II nõuda kohustuse täitmist ja ulatuses, milles kostja II nõuet ei

rahulda, saab hageja esitada nõude kostja I vastu. Kohus on 20.02.2026 hagejale selgitanud, et

kui hageja soovib, et kostja I vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes tehtav kohtulahend oleks

lahendi jõustumise järgselt kohe sundtäidetav, peab hageja tõendama, et tema nõue kostja II

vastu on väärtusetu. Nõude väärtusetuse tõendamiseks ei pea olema toimunud kostja II suhtes

täitemenetlust, mis oleks ebaõnnestunud. Riigikohus on märkinud, et võlausaldajal on

võimalik ka muude tõenditega tõendada, et tema nõude rahuldamine osaühingu vara arvel on

ebatõenäoline. Selleks peab hageja sisuliselt tõendama seda, et osaühing on maksejõuetu või

muutuks maksejõuetuks juhul, kui hageja nõue osaühingu vastu rahuldataks (RKTKm

24.05.2023, 2-21-16071/38, p 19).

42. Hageja väitel on nõue kostja II vastu väärtusetu, kuna äriühingul ei ole vara, töötajaid ega

käivet, ettevõte on oma tegevuse lõpetanud ja viimane majandusaasta aruanne esitati 2022. a

kohta. Kohtu hinnangul tõendab hageja väiteid äriregistri väljavõte, mille kohaselt puuduvad

kostjal II töötajad ja maksustatav käive ning viimane majandusaasta aruanne (2022. a kohta)

esitati 09.06.2023 (II kd, tl 145). Hageja on tõendanud, et kostja II ei ole tegutsev äriühing

ning tal puudub vara hageja nõude täitmiseks. Seega on tõendatud, et hageja nõue kostja II on

väärtusetu. Kostja I ei ole vastupidist tõendanud.

43. Kostjad väidavad, et hageja põhjustas kostja II varatuse, kuna hageja taotlusel arestis

kohus äriühingu pangakontod, mis viis ettevõtte tegevuse seiskumiseni. Kostjad leiavad, et

olukord, kus hageja loob majandusliku takistuse ning kasutab seejärel selle tagajärgi kostja II

2-21-19329

vastu, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et hagejal oli seaduslik alus taotleda

hagi tagamist. Kohus on hageja taotlust kontrollinud ja asunud seisukohale, et see oli

põhjendatud ning taotletud abinõu (kostjate kontode arestimine) oli kohane ja mõõdukas.

Hagi tagamise taotlemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

44. Hageja on tõendanud, et kostja II on varatu äriühing, mistõttu ei ole hageja nõude

rahuldamine kostja II vara arvel võimalik. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks määrata kostja I

suhtes otsuse täitmise korda selliselt, et tema vastu esitatud nõudes seatakse täitemenetluse

alustamine sõltuvusse sellest, kas täitedokumenti on õnnestunud täita kostja II suhtes.

D

45. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, mistõttu tuleb muuta menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kulude jaotamisel arvestab ringkonnakohus kostja I vastu esitatud

hagi osalist rahuldamist ja apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist. Kostja I vastu esitatud

hagi rahuldatakse ligikaudu 80% ulatuses. Apellatsioonkaebus rahuldatakse 20% ulatuses ehk

samas ulatuses, milles kostja I vastu esitatud hagi jäeti rahuldamata. Kostja I vastu esitatud

nõuetega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1

alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seda arvestades jääb hageja kanda 20%

ja kostja I kanda 80% kostja I vastu esitatud nõuetega seotud maa- ja ringkonnakohtu

menetluskuludest.

Kostja II vastu esitatud nõuetega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS §

162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta kostja II kanda.

46. Lähtudes Riigikohtu tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud

maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt ei tule kõrgema astme kohtul

kindlaks määrata ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suurust olukorras,

kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude

jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (RKTKo

20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).

47. Maakohus kohaldas 10.12.2021 määrusega hagi tagamise abinõu, arestides kostja I ja

kostja II arvelduskontod krediidiasutustes 46 880 euro ulatuses hageja kasuks. Maakohus

määras, et hagi tagamine tühistatakse, kui kostja I ja/või kostja II tasuvad

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 46 880 eurot või esitavad kohtule pangagarantii 46

880 euro ulatuses.

47.1. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse

või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei

taotle abinõu tühistamist.

47.2. Maakohus on kohtuotsuses hagi tagamise abinõu kehtivuse osas jätnud seisukoha

võtmata. Ringkonnakohus kõrvaldab eeltoodud minetuse ja täiendab maakohtu otsuse

resolutsiooni otsustusega jätta hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

2-21-19329

48. Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)