3-26-1095/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1095

Haldusasi

R.X-i kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – R.X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-1095.

2. Jätta R.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2026

määrus haldusasjas nr 3-26-1095 muutmata.

3. Muuta Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määruse haldusasjas nr 3-26-1095

resolutsiooni punkti 2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: “2. Jätta R.X-i esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.“

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja teda puudutava tsiviilasja number

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS

§ 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.X (kaebaja) esitas 13.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas

Tallinna linna ja Rae valla tegevust ja tegevusetust kaebaja ja tema laste suhtes läbiviidud

menetluses. Kaebuse kohaselt seisneb vaidlustatud tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasus

kaebaja ja tema alaealiste laste kohta käiva teabe kogumises, töötlemises ja edastamises ilma

läbipaistva, kontrollitava ja kaebajale selgitatud õigusliku aluseta; kaebaja ära kuulamata

3-26-1095

jätmises; kaebaja ja tema laste kohta kogutud dokumentide, hinnangute ja andmete

varjamises; ühepoolse, kontrollimata, selektiivse ja kaebajale avaldamata informatsiooni

kasutamises seisukohtade ja hinnangute kujundamisel; sellise informatsiooni kasutamises

menetluslikes ja sisulistes otsustustes, mis mõjutavad kaebaja ja tema laste elukorraldust.

Vastustajate tegevuse või tegevusetuse tõttu on ajutise iseloomuga ema ja laste suhtlemise

piiramine muudetud sisuliselt püsivaks. Kaebaja ja tema laste vaheline kontakt on katkenud

alates 30.12.2025. Samas ei ole menetluses esitatud ühtegi kontrollitavat, dokumenteeritud ja

faktiliselt kinnitatud tõendit, mis suhte katkestamist õigustaks. Suhtlus on seatud sõltuvusse

tingimustest, mida ei ole ette nähtud kohtumääruses, otsuseid tehakse teabe põhjal, mis ei ole

emale kättesaadav ega kontrollitav.

Kaebaja palus koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses rakendada meetmeid,

mis tagavad kaebaja ja tema laste vahelise suhtluse viivitamatu ja sisulise taastamise.

Lastekaitse on esitanud kaebajale üha uusi lisatingimusi, millel puudub õiguslik alus ja mille

eesmärk on venitada maakohtu seatud esialgse õiguskaitse ajutist olemust ning kujundada see

lõplikuks olukorraks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudab kaebuse hilisema

rahuldamise sisutühjaks, kuna selleks ajaks võib kaebaja ja tema laste suhetele tekitatud kahju

olla pöördumatu.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 13.04.2026 määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuigi kaebaja on suunanud oma tuvastamis- ja

kohustamisnõuded Tallinna linna ja Rae valla ehk haldusorganite vastu, on vaidlus sisu

poolest tsiviilõiguslik. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebajal pooleli vaidlus tsiviilasjas

nr X-XX-XXXX, milles kaebaja ja tema laste isa vaidlevad lastega suhtlemise korra üle.

Tallinna linn ja Rae vald osalevad menetluses avalikku huvi kaitsma õigustatud asutustena

(eestkosteasutustena). Harju Maakohus on otsustanud selles asjas esialgse õiguskaitse korras,

millistel tingimustel on kaebajal õigus oma lastega suhelda.

Halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda maakohtu menetluses olevasse tsiviilasja, kontrollida

ega muuta selles tehtud kohtulahendeid ega kontrollida menetluse õiguspärasust. Selline

pädevus on üksnes sama tsiviilasja lahendaval ringkonnakohtul ja Riigikohtul. Kui kaebaja

leiab, et eestkosteasutused ei ole esitanud kaebaja või tema laste kohta õigeid andmeid või

arvamusi, saab ta seda vaidlustada selles tsiviilasjas. Samuti on maakohtu asi kontrollida, kas

eestkosteasutus on täitnud korrektselt maakohtu esialgse õiguskaitse määrust. Maakohtu

määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Samuti on kaebajal õigus nõuda

selles tsiviilasjas dokumentide ja tõendite esitamist, sh eestkosteasutuselt. Halduskohtu

ülesanne ei ole kaebajale tsiviilasja tarvis tõendeid koguda. Tõendite kogumine toimub

menetluses, milles neid vaja on. Viidatud tsiviilasi on hagita menetlus, mis tähendab, et

kohtul on selles menetluses selgitamis- ja uurimiskohustus. Seega on maakohtul kohustus

koguda asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Vajadusel saab kaebaja juhtida maakohtu

tähelepanu tõenditele, mida oleks vaja asjale täiendavalt juurde koguda.

Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei ole halduskohtu pädevuses

lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlust. Kohtute infosüsteemist on näha, et kaebaja pöördus

esialgse õiguskaitse taotlusega viidatud asjas ka maakohtu poole, kuid maakohus keeldus seda

läbi vaatamast, sest sarnane taotlus on kord juba lahendatud. Eeltoodu ei anna kaebajale

õigust pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja palub 13.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.04.2026

määrus.

2(4)

3-26-1095

Halduskohus on ekslikult leidnud, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Kaebaja ei vaidlusta

tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendeid, vaid taotleb Tallinna linna ja Rae valla

lastekaitse tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus on pädev

kontrollima haldusorganite tegevuse õiguspärasust ka siis, kui see toimub paralleelselt või

seoses muu kohtumenetlusega. Kaebust ei saa käsitada tsiviilvaidlusena üksnes seetõttu, et

asjaolud puudutavad lapsi. Kaebajale ei ole avaldatud tema ja laste kohta kogutud dokumente

ja andmeid, mille alusel on kujundatud seisukohad ja otsused. See muudab menetluse

kontrollimatuks. Lastekaitse ei ole taganud laste õigust suhelda mõlema vanemaga, ei ole

hinnanud olukorda erapooletult, ei ole kaasanud kaebajat menetlusse ning ei ole kontrollinud

esitatud väiteid. Kaebajalt on võetud laste viibimiskoha otsustamise õigus. Vastustajate

tegevuse ja tegevusetuse tulemusena ei ole kaebaja ja tema laste põhiõigused tagatud. Kaebaja

ja tema laste suhe on faktiliselt katkestatud ning iga viivitus suurendab pöördumatut kahju.

Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras tagada laste ja ema vaheline viivitamatu ja

takistamatu suhtlus ning kohustada lastekaitset rakendama ajutisi meetmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhtest

tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus

(TsMS § 9 lg 1). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

6. Halduskohus on 13.04.2026 määruses õigesti leidnud, et vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Kaebuse selgitused seonduvad peamiselt viitega, et kaebajat ja tema

lapsi puudutavat ühepoolset ning kaebajale avaldamata teavet / dokumente kasutatakse

kaebaja ja laste isa vahel laste hooldusõiguse üle käivas tsiviilvaidluses nr X-XX-XXXX

hinnangute ja seisukohtade kujundamisel ja otsuste tegemisel. Halduskohus ei saa sekkuda

maakohtu menetluses olevasse tsiviilasja. Tallinna Linnavalitsus ja Rae Vallavalitsus on küll

haldusorganid, kuid osalevad viidatud tsiviilasjas eestkosteasutustena. Halduskohus on

asjakohaselt selgitanud, et kui kaebaja leiab, et eestkosteasutused on olnud erapoolikud ning

ei ole esitanud kaebaja ja tema laste kohta õigeid andmeid või arvamusi, siis saab ta seda

vaidlustada selles konkreetses tsiviilasjas. Kui dokumente, mida kaebaja on Tallinna

Linnavalitsuselt ja Rae Vallavalitsuselt nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on

kaebajal tarvis kasutada tõendina tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja

lahendavalt kohtult abi tõendite väljanõudmiseks (TsMS § 236 lg 2). Tõendite kogumine

toimub samas menetluses, kus neid vajatakse. Hooldus- ja suhtlusõiguse asjad on TsMS § 550

lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatavad perekonnaasjad. Seetõttu on kohtul selles

menetluses selgitamis- ja uurimiskohustus, sh kohustus tagada asja lahendamiseks vajalikud

tõendid. Kui kaebaja õigust toimikuga tutvuda on TsMS § 59 lg 11 alusel piiratud, siis on tal

võimalik selle kohta tehtud määrust seaduses ettenähtud korras vaidlustada (vt TsMS § 59 lg

6). Taotlused, mis kaebaja on esitanud praeguses haldusasjas, on asjakohane esitada

pooleliolevas tsiviilvaidluses. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole koguda tõendeid

poolelioleva tsiviilvaidluse lahendamiseks.

3(4)

3-26-1095

7. Eeloodust tulenevalt ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses ning

halduskohus tagastas õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

8. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei saa halduskohus esialgse

õiguskaitse korras tagada kaebaja ja tema laste vahelist suhtlust ega kohustada

eestkosteasutusi rakendama ajutisi meetmeid suhtluse taastamiseks. Et halduskohtu

13.04.2026 määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud kohus siiski jätta

esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu

17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-

17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).

Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus

langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt

tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Vaatamata eelnevale ei ole kaebuse

tagastamise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine siiski põhjendatud.

Halduskohtusse pöördumise ja haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa

olla kaebaja positsiooni parandamine tsiviilasjas, vaid kaebaja saab oma õigusi kaitsta

tsiviilkohtumenetluses.

9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2026

määrus muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu 13.04.2026 määruse resolutsiooni p-i 2

sõnastust.

10. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja nimi ja teda puudutava tsiviilasja number tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)