2-25-18401/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Legislator headnote
AI generated2-25-18401/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-18401
Kohtuasi
V.I hagi OÜ Registon vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/7321
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: V.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Indrek
Põder
Kostja: OÜ Registon (registrikood 10285699),
lepinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 29.01.2026 määrus muutmata ning V.I määruskaebus
rahuldamata.
2. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud V.I kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-25-18401
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. V.I esitas 31.10.2025 Harju Maakohtule hagi OÜ Registon ja F X Group S V Ltd vastu
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/7321.
2. Hagiavalduse kohaselt on OÜ Registon avalduse alusel algatatud täitemenetlus F X Group
S V Ltd laenulepingust tuleneva kohustuse sissenõudmiseks. Laenulepingust tulenevate
kohustuste tagamiseks on hageja kinnisasjadele seatud hüpoteegid sissenõudja kasuks.
Kohtutäitur on hageja kinnisasjad arestinud. Lisaks on kohtutäitur arestinud ka F X Group S
V Ltd-le kuuluva kinnisasja. Sundtäitmine toimub paralleelselt nii põhivõlgniku kui hageja
vara arvel. Sundtäitmine hageja vara suhtes on praeguses olukorras õiguslikult lubamatu.
3. Kohus kohustas 07.11.2025 hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused.
4. Hageja täpsustas 20.11.2025 hagiavaldust, esitades nõude üksnes OÜ Registon vastu.
Hageja nõudis jätkuvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2019/7321.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus keeldus 29.01.2026 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg
2 p 2 alusel. Hageja suhtes algatatud täitemenetlus lõpetati 30.12.2025, mistõttu ei ole hagi
rahuldamine õiguslikult võimalik.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Hageja esitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale kaebuse, milles taotleb
maakohtu määruse tühistamist ning asja maakohtule tagasi saatmist menetlusse võtmise
otsustamiseks.
7. Hageja leiab, et hagi menetlusse võtmise eelduseid tuleb hinnata hagi esitamise seisuga.
Hagi esitati kohtule täitemenetluse ajal, mil täitemenetlus aktiivselt kestis. Kohus viivitas hagi
menetlusse võtmisega, mistõttu täitemenetluse seisund muutus. See ei ole hagi menetlusse
võtmisest keeldumise alus. Täitemenetluse lõpetamine pärast hagi esitamist ei välista
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi perspektiivikust. Hagi rahuldamine omab
tähendust alusetult tehtud täitetoimingute õigusvastasuse tuvastamisel, võimalike kahjunõuete
esitamisel või sama täitedokumendi alusel uute täitetoimingute tegemise vältimisel.
8. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hagejal oli
piisavalt aega täitemenetluse vaidlustamiseks. Täpsustatud hagi esitas hageja alles 20.11.2025
ehk pärast enampakkumise toimumist ja enampakkumise aktide koostamist. Kohus leidis
õigesti, et hagi rahuldamine pärast täitemenetluse lõppemist ei ole õiguslikult võimalik,
mistõttu tuli selle menetlusse võtmisest keelduda.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata
ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu
2-25-18401
määruse tühistamiseks, vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus
nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
11. Maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,
kuna hagi menetlusse võtmise otsustamise ajaks oli täitemenetlus nr 022/2019/7321 lõpetatud
(dtl 151-152). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki ei ole
võimalik saavutada, kui täitemenetlus on pärast hagi esitamist lõpetatud. Selline hagi on
õiguslikult perspektiivitu ning seda ka juhul, kui õiguskaitsevajadus langeb ära pärast hagi
kohtusse esitamist.
12. Maakohus ei pidanud enne menetluse alustamist määrama hagejale tähtaega, mille jooksul
nõuda TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel asjaolude muutumise tõttu esialgu nõutud hüve asemel teist
hüve. Kohtul on selline kohustus üksnes siis, kui hagi on juba kohtu menetluses (RKTKm
15.06.2022, 2-20-9975, p 12.2) ning menetluse jätkamine samade menetlusosalistega
võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut. Praegu ei ole see argument asjakohane,
kuna hagi ei võetud menetlusse.
13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust hageja seisukoht, et hagi lahendamine võiks
omada tähendust alusetult tehtud täitetoimingute tuvastamisel või võimalike kahjunõuete
esitamisel. Tuvastushagi esitamiseks peab hagejal olema TsMS § 368 lg 1 kohaselt õigussuhte
olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi. Olukorras, kus lubamatu
sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle tõttu alusetult rikastub,
saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi esitamisega. Sellise hagi
rahuldamise üks eeldusi on sundtäitmise lubamatus, mida kohus hindab hagi lahendamisel.
Kuna hagejal on võimalik enda eesmärgi saavutamiseks esitada sooritushagi, ei ole ainuüksi
tuvastushagi esitamine sundtäidetava nõude puudumise tuvastamiseks lubatud (RKTKm
15.06.2022, 2-20-9975, p 17).
14. Hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS §
150 lg 1 p 2 alusel ning esitada kohtule oma õiguste kaitseks sobiv uus hagi.
15. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebemenetluse kulud hageja kanda.
16. TsMS § 174 lg 4 teine lause sätestab, et kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või
asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud,
kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt)