2-24-6708/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2026.a, Tallinn

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-24-6708

Kohtuasi

I.O rahalise nõudega hagi A.Y , Y.A ja A.A vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.03.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.O apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): I.O

(isikukood XXX)

Kostjad (apellatsioonimenetluses vastustajad):

A.Y (isikukood XXX), Y.A (isikukood XXX), A.A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast I.O apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

05.03.2026 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi asjaolud

1.Hageja palub kostjatelt Y.A , A.A ja A.Y solidaarselt välja mõista hageja kasuks 2500

eurot ning VÕS § 113 alusel viivis (põhinõudelt 2500 eurot) alates hagi esitamisest kuni

nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 2023.a oktoobri alguses suulise

õigusabiteenuse lepingu. Hageja esindas erinevates maa- ja halduskohtu menetlustes kostjaid:

- Hageja koostas Viru Maakohtule esitamiseks A.A taotluse enne tähtaega tingimisi

vabastamise otsustamiseks, koostas motivatsioonikirja, erinevaid pöördumisi, konsulteeris

seoses kohtuistungiga.

- Hageja koostas ja esitas A.Y palvel Tartu Halduskohtule taotluse haldusasjas 3-20- 1406

määruse p-s 8 avaldatud isikuandmete eemaldamiseks.

- Hageja koostas ja esitas A.Y palvel Harju Maakohtule taotluse veebilehel riigiteataja.ee

avaldatud väärteoasja 4-22-2788 otsusest kostja andmete eemaldamiseks.

- Hageja koostas ja esitas kostjate palvel Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru vangla vastu

moraalse kahju hüvitamiseks seonduvalt kostjate alasti lahti riietamisega enne pikaajalisi

kokkusaamisi (haldusasi nr. 3-23-2611).

- Hageja koostas ja esitas A.A ja A.Y palvel Tartu Halduskohtule kaebuse Viru vangla vastu

moraalse-ja varalise kahju hüvitamiseks (haldusasi nr.3-24-47).

Kostjad kohustusid osutatud teenuse eest tasuma hiljemalt 10.04.2024 hagejale ühe summana

2500 eurot.

Kostjate vastuväited

2.Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad leiavad, et isegi kui

eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, polnud see sõlmitud hageja majandus-

või kutsetegevuses, mille puhul saaks eeldada käsundi täitmist tasu eest. Kostjate väitel ei ole

pooled sõlminud tasulist käsunduslepingut. Kostjad ei valda eesti keelt ja hageja ise pakkus

välja, et võib neid aidata. Mingist tasust ei räägitud ja selles kokku ei lepitud. Hageja ei

täpsusta, kellega kostjatest, millal, milline ja mis hinnaga töö kokku lepiti.

Maakohtu otsus

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks, et

kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.Hageja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt hageja osutab juriidilisi õigusabiteenuseid

eraisikutele ning teenuste hinnakirja (dtl 150). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid

selle kohta, et kostjad oleksid viidatud teenuste ja nende hinnakirjaga tutvunud. Kohus

märgib, et eelnimetatud teenuste hinnakirjast nähtub, et tasumine toimub esitatud arve alusel

enne töö alustamist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjatele esitanud arve

osutatud teenuste eest.

Hageja on kirjeldanud pooltevahelist suhtlust ning esitanud kohtule kõnede eristuse (dtl 157-

248) ja saadetud kirjade väljavõtted (dtl 302-306), mis kohtu hinnangul ei ole piisavad

tõendid, et tuvastada lepingu sõlmimine hageja poolt väidetud tingimustel. Kõnede eristus on

väljavõte tehtud kõnedest ning nende kestvusest, kuid ei kajasta vestluse sisu. Saadetud

kirjade väljavõtted ei kajasta nende sisu. Hageja väiteid pooltevahelisest suhtlusest on

tõendamata.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe, mille

kohaselt kostjad tasuvad hagejale õigusabi teenuse eest kokku solidaarselt 2500 eurot

hiljemalt 10.04.2024. Kohus ei tuvastanud tsiviilasjas tasukokkuleppe olemasolu. Kohus

märkis 17.02.2025 menetlusdokumendis, et hagejal tuleb selgitada, miks võib käsundi täitmist

mõistlikult eeldada üksnes tasu. Kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või

kutsetegevuses saab välja mõista vaid mõistliku tasu vastavalt esitatud asjaoludele. Mõistliku

tasu hindamise aluseks saavad olla vaid konkreetsed asjaolud, mille põhjal oleks võimalik

hinnata osutatud teenuse osutaja kvalifikatsiooni, teenuse mahtu, sisu, ajakulu, tunnihinda,

vajadust ja põhjendatust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on seisukohal, et hageja abstraktselt esitatud

toimingute kirjeldus ei võimalda hinnata mõistliku tasu suurust.

Kohus märkis 17.02.2025 menetlusdokumendis, et arvestades, et erinevaid toiminguid on

osutatud erinevatele kostjatele, siis on solidaarse kohustuse väljamõistmise eelduseks

solidaarse kohustuse asjaolude väljatoomine. Hageja on jätnud ka solidaarse kohustuse

asjaolud välja toomata. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid rahalise kohustuse

täitmisega viivituses, jääb rahuldamata hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel.

Apellatsioonkaebus

5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse

osas, milles see jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osa.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud kostjate poolt omaksvõtu alusel

faktiline asjaolu, et kostjad tellisid apellandilt juriidilise õigusabi teenust. Samuti on asjas

tuvastatud faktiliste tõenditega apellandi poolt teostatud töödest. Kohus on poolete vahelistele

suhetele andnud selgelt ebaõige materiaalõigusliku hinnangu, kui on leidnud, et pole

tuvastatud, et poolte vahel oleks raha maksmise kokkulepe. Kostjad on üksnes paljasõnaliselt

asunud väitma, et poolte vahel pole juriidilise õigusabi teenuse eest raha maksmise

kokkulepet olnud, mis ei ole aga eluliselt usutav. On selge, et nagu varas ei tunnista vargust,

nii ka isikud, kes ei soovi teenuse eest maksta asuvad väitma, et maksmise kokkulepet polnud.

Maakohus on jätnud arvestamata ka seda, et hageja ei hakka ju lihtsalt lambist välja mõtlema

nõuet kostjate vastu. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et

samad kostjad on hagejale tekitanud kahju ka tsiviilasjas nr.2-24-6613 ning pole jõustunud

otsust asunud täitma, millega tõid kaasa ka kohtutäituri poolt kohtusse pöördumise tsiviilasjas

nr.2-26-357(mille menetleja on sama maakohtunik Nansy-Marita Maltseva), milles on

kohtutäitur taotlenud lausa kostja A.A kohtusse sundtoomist. Kõik need asjaolud kinnitavad,

et kostjad on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ning selline käitumine muudab kostjate

paljasõnalised väited, et raha maksmise kohustust polnud, ebausaldusväärseks

Hageja taotles asja arutamist kohtuistungil ja ka enda ärakuulamist, kuid maakohus asus asja

menetlema lihtmenetluses. Maakohus määras küll hageja ärakuulamise telefoni teel, kuid

jättis arvestamata, et kõned tuleb kohtul nagu ka videokonverentsid kooskõlastada vanglaga,

sest hageja ei saa helistada igal ajal. Kohtuistungi ja hageja ärakuulamise korraldamata

jätmise tagajärjel jäid kohtul tuvastamata olulised asjaolud ning sellega on maakohus oluliselt

rikkunud kohtumenetluse norme ja materiaalõigust, mis tingivad maakohtu otsuse

tühistamise.

Käesolevas asjas lähtus maakohus üksnes hageja poolt märgitud õiguslikust kvalifikatsioonist,

kuid jättis otsuses kaalumata, kas kostjad võisid tekitada hagejale kahju töövõtulepingut

rikkudes ja/või VÕS § 1045 lg.1 p-des 4-8 sätestatu rikkumisega.

Määruse põhjendused

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1

redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja

(edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse.

7.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus analüüsis otsuses hageja

esiletoodud asjaoludel kohalduvat materiaalõigust, seega on apellatsioonkaebuse väide, et

maakohus on jätnud analüüsimata võimalikud muud materiaalõigusnormid, mis võimaldaksid

hageja nõude rahuldada, põhjendamatud.

9.Hagiavaldusest nähtuvalt viibis hageja kinipidamisasutuses kui ta osutas teenuseid kostjale

A.A-le , kes kandis kuni 02.01.2024.a, mil ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastati,

karistust Viru vanglas koos hagejaga, samuti kostja A.A elukaaslasele Y.A-le ning kostja

A.A isale A.Y-le . Seda, et hageja aitas kostjatel erinevatele aadressaatidele avaldusi,

kaebusi koostada pooled ei vaidle. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja tasunõue on

põhjendatud. Maakohus leidis, et tasukokkulepe tõendamist ei leidnud. Asjas ei leidnud

tõendamist ka see, et hageja osutas teenust oma majandus- ja kutsetegevuses.

Ringkonnakohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud

rahuldamata. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust

vastupidise väitmiseks alust. Maakohus selgitas hagejale vajadust esile tuua ja tõendada asjas

tähtsust omavaid asjaolusid, kuid hageja jättis need selgitused tähelepanuta.

10.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka kohtuistungi korraldamata jätmist

ning hageja ärakuulamata jätmist. Ringkonnakohtu arvates on hageja väited alusetud. TsMS §

405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel p

7 järgi loobuda kohtuistungist. Seega ei pidanud maakohus kohtuistungit korraldama.

Maakohus määras kindlaks hageja ärakuulamise aja ja viisi ning tegi selle hagejale teatavaks.

Hageja ärakuulamise toimumist ei võimaldanud, maakohtule ei teatanud, et ärakuulamine

määratud ajal ja viisil võimalik ei ole. Seetõttu jäi hageja ära kuulamata hagejast tulenevatel

asjaoludel. Maakohus on esile toonud hageja vastuväidet lahendavas määruses argumendid,

miks hageja väited maakohtu menetlusõiguse rikkumise kohta ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad on arusaadavad ja põhjendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse

lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Kohus peab tagama

menetlemisel, et menetlusosalised oma menetlusõigusi ei saaks kuritarvitada ja seeläbi

menetlust pidurdada.

11.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu

tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks.

Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud

apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.

Seega ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/