2-25-19001/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja

koht

24.04.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19001

Tsiviilasi

Q Qi hagi W We vastu ühisvara jagamise nõudes

E We avaldus kohtu nõusoleku saamiseks täisealise

eestkostetava W We nimel tehingute tegemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohalik omavalitsus

Hageja: Q Q (isikukood xxx; e-post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: A J (e-post xxx)

Kostja (puudutatud isik): W W (isikukood xxx)

Kostja seaduslik esindaja (avaldaja): eestkostja E W

(isikukood xxx; e-post:xxx)

Kostja (avaldaja) lepinguline esindaja: K S (e-post: xxx)

Kostja (puudutatud isiku) riigi poolt määratud esindaja:

vandeadvokaadi abi Elizaveta Pärnoja; e-post: xxx

Tallinna Linnavalitsus; e-post: xxx

Menetlustoiming

Kompromissi

kinnitamine,

riigilõivu

tagastamine,

tehinguteks nõusoleku andmine, menetluse lõpetamine,

RESOLUTSIOON

1. Anda E Wele (isikukood xxx) kohtu nõusolek W We (isikukood xxx) nimel sõlmida Q

Qi (edaspidi ka hageja) ja W We (edaspidi ka kostja) vahel tsiviilasjas 2-25-19001

kompromiss ühisvara jagamiseks ja vajalike tahteavalduste andmiseks ning vara

käsutamiseks järgmistel tingimustel:

1.1. Hageja ja kostja ühisomandisse kuulub Tartu Maakohtu kinnistusregistri

registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx, mille kohalik keskmine

turuhind on 195 000 eurot.

1.1.1. Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamises lepingu

esemeks oleva korteriomandi suhtes, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusregistri registriossa nr xxx, selle ainuomandi üleandmises Q Qile

(isikukood xxx).

1.1.2. W W (isikukood xxx) ja Q Q (isikukood xxx) avaldavad soovi kustutada

Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos senine

kanne omaniku kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Q Q (isikukood xxx).

1.1.3. Q Qi ja W We tahtevaldust/nõusolekut kinnistusraamatu kannete

tegemiseks asendab kompromissi kinnitamise määrus käesolevas tsiviilasjas.

1.1.4. Hageja ja kostja hindavad omandavale poolele ülemineva lepingu eseme

väärtuseks 97 500 eurot.

1.1.5. Riigilõivu omanikukande muutmise eest tasuvad hageja ja kostja võrdsetes

osades.

1.2. Hageja ja kostja ühisomandisse kuuluvad xxx-i (registrikood xxx) 22 aktsiat.

1.2.1. Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamises lepingu

esemeks olevate aktsiate suhtes, mis on kantud Eesti väärtpaberite

keskregistrisse, selliselt, et Q Qi (isikukood xxx) ainuomandisse jääb 11 xxx-i

(registrikood xxx) aktsiat ja W We (isikukood xxx) ainuomandisse jääb 11

xxx-i (registrikood xxx) aktsiat.

1.3. Hageja ja kostja ühisomandisse kuulub sõidauto xxx, reg.numbriga xxx, mille

kohalik keskmine turuhind on keskmiselt 6000 eurot (täpne väärtus selgitatakse

poolte kokkuleppel sõiduauto müügil kolmandale isikule).

1.3.1. Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamises lepingu

esemeks oleva sõiduauto xxx, reg.numbriga xxx, suhtes ja lepingu eseme

ainuomandi üleandmises Q Qile (isikukood xxx).

1.4. Hageja ja kostja ühisomandisse kuuluvad rahalised vahendid kokku 1 100

873,53 eurot.

1.4.1. Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamise lepingu

esemeks olevate rahaliste vahendite suhtes selliselt, et Q Qi (isikukood xxx)

ainuomandisse jäävad tema nimel olevatel arveldus- ja hoiukontodel olevad

rahalised vahendid ning W We (isikukood xxx) ainuomandisse jäävad tema

nimel olevatel arveldus-, hoiu- ja investeerimiskontodel olevad rahalised

vahendid.

1.5. W W kohustub tasuma Q Qile ühisvara jagamisel käesolevas kokkuleppes

nimetatud viisil hüvitist 342 626,50 eurot 10 kalendripäeva jooksul pärast

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.

1.6. Q Q kohustub abikaasade ühisomandisse kuulunud sõiduauto xxx, reg.number

xxx, võõrandamisel tasuma W Wele hüvitist 50% müügihinnast, mis ületab 6000

eurot, 10 kalendripäeva jooksul võõrandamistehingust arvates.

1.7. Kompromissilepingu allkirjastamisega kinnitavad hageja ja kostja, et neil

puuduvad ühisvara jagamisest tulenevalt kompromissis nimetamata nõuded

üksteise vastu.

1.8. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Kinnitada Q Qi ja W We vahel tsiviilasjas 2-25-19001 sõlmitud kompromiss

käesoleva määruse punktides 1.1 kuni 1.8 märgitud tingimustel.

3. Anda E Wele (isikukood xxx) kohtu nõusolek W We (isikukood xxx) nimel W We

rahalisi vahendeid käsutades W We nimele korteriomandi omandamiseks hinnaga

kuni 200 000 eurot ning selleks vajaliku võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning kinnistamisavalduse esitamiseks.

4. Anda E Wele (isikukood xxx) kohtu nõusolek W We (isikukood xxx) nimel käesoleva

määruse punkti 3 järgi omandatud korteriomandi üürileandmiseks hinnaga mitte

vähem kui 550 eurot kuus tingimusel, et üüritasu laekub W We kontole.

5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-19001 Q Qi hagi W We vastu ühisvara

jagamise nõudes.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a W Wele riigi poolt määratud esindaja

kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

7. Tagastada Q Qi pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 210 eurot ja kanda

Q Qi arvelduskontole nr xxx selgitusega „osaline riigilõivu tagastamine ts.asjas 2-25-

19001“.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ühisvara jagamise kokkuleppe kinnitavas osas võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu poolte kokkuleppel kolme tööpäeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse

tegemisest. Eestkostetava nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut puudutavas osas on

edasikaebeõigusest loobutud.

Asjaolud

Harju Maakohus võttis 19.11.2025 menetlusse Q Qi hagi W We vastu abielu lahutamise ja

ühisvara jagamise nõudes. 13.02.2026 lahutas kohus osaotsusega Q Qi ja W We abielu, mis

oli registreeritud xxx. 30.03.2026 esitasid hageja ja kostja kompromisslepingu ühisvara

jagamiseks, sh taotluse hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

Samal kuupäeval esitas E W avalduse kohtu nõusoleku saamiseks täisealise eestkostetava W

We nimel tehingute tegemiseks – W We nimel tema rahalistest vahenditest korteriomandi

ostmiseks ja selle välja üürimiseks. Kohus võttis 31.03.2026 määrusega menetlusse E We

avalduse kohtu nõusoleku saamiseks täisealise eestkostetava W We nimel tehingute

tegemiseks, andis W Wele riigi õigusabi ja kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Tallinna

Linnavalitsuse. W Wele riigi poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus toetasid E

Wele nõusoleku andmist W We nimel 30.03.2026 kompromisslepingu sõlmimist, W We

rahalistest vahendtest uue korteriomandi ostmist ja selle välja üürimist avalduses avaldatud

tingimustel.

Kostja seadusliku esindaja lepinguline esindaja selgitas kohtunõudel ühisvara jagamise

kokkuleppe sisu 21.04.2026.

W Wele määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus loobusid eestkostetava nimel eestkostjale

tehinguteks kohtu nõusolekut puudutavas osas edasikaebeõigusest.

Kohtumääruse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 202 sätestab, et täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet

reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS

207 lg 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS

§ 207 lg 2 p 2 järgi vajab eestkostja kohtu nõusolekut ka üle nelja-aastase tähtajaga

kestvuslepingute sõlmimiseks.

PKS § 187 lg 1 p 1-5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva

nõusolekuta:



käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;



käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse

tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;



kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;



sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele

suunatud lepingut;



anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

PKS § 188 lg 1 p 1, 3, 9, 10 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva

nõusolekuta:



teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit,

tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.



sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või

võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud

seltsingulepingut;



teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning

tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;



sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;

Kohus andis W Wele riigi õigusabi ning kaasas arvamuse andmiseks Tallinna Linnavalitsuse.

W Wele riigi poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus leidsid, et 30.03.2026

kompromissleping ei kahjusta W We huve ning toetasid E Wele W We nimel

kompromisslepingu sõlmimiseks kompromisslepingus kokkulepitud tingimustel kohtu

nõusoleku andmist. Ühtlasi toetas riigi poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus E

Wele W We nimel kohtu nõusoleku andmist W We nimele korteriomandi ostmiseks ning

selle välja üürimiseks avalduses toodud tingimustel.

Kohus tutvunud avalduse, W Wele määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsuse arvamusega

ning täiendavate selgitustega, leiab, et kompromisslepingu sõlmimine kompromisslepingus

kokku lepitud tingimustel ja uue korteriomandi ostmine ning välja üürimine ei kahjusta W We

huve, mistõttu annab kohus E Wele nõusoleku W We nimel ühisvara jagamiseks

kompromisslepingu sõlmimiseks, sh nõusoleku W We nimel omandada W We nimele tema

rahaliste vahendite arvelt uue korteriomandi ostmiseks ja selle väljaüürimiseks tingimusel, et

üüritasu laekub W We kontole.

Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete

või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Seetõttu kinnitab

kohus kompromissi ja lõpetab asjas ühisvara jagamise nõudes menetluse.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel

kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad

kompromissis, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise

tagajärgedest.

Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses

tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palus tagastatava

riigilõivu kanda tema arvelduskontole, millelt on riigilõiv tasutud. Hageja taotlusel tagastada

riigilõiv 210 eurot hageja kontole.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on

pooled kokku leppinud, et lühendavad edasikaebeõigust kolmele tööpäevale. W Wele riigi

poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus loobusid W We nimel eestkostjale tehingute

tegemiseks nõusoleku andmist puuduvas osas edasikaebeõigusest.

Hageja ja kostja paluvad esitada kohtul kompromissi kinnitava kohtumääruse

kompromissilepingu p-s 3.2.1 kokku lepitud omanikukannete muutmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale. Kohus selgitab, et kohus saadab hageja taotlusel registripidajale üksnes

hagi tagamise määruse (TsMS § 387 lg 2). Käesoleval juhul on tegemist kompromissiga,

mistõttu peavad pooled kannete tegemiseks ise Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole

pöörduma.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik