3-25-2782/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2782

Määruse kuupäev

26. aprill 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

H.F-i (H.F) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses interneti kasutamise piiramisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada H.F-i kaebus.

2. Jätta H.F-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta H.F-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav Siim Grossberg esitas kaaskinnipeetav H.F-i (edaspidi kaebaja)

nimel 23. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu hüvitamis- ja

tuvastamisnõuetega. Kaebuses on märgitud, et vanglas peaksid olema tagatud võimalused

kasutada internetti perega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Selliste võimaluste tagamata

jätmisega alandab vangla kaebajat ning sekkub ebaproportsionaalselt tema eraellu. Kaebaja

soovib mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla 13.

augusti 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/382-2 kaebaja nõude õigusvastaselt lahendamata.

2. Kohus jättis 23. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis H.F-ile kaebuse

heakskiitmiseks tähtaja.

3. H.F teatas 24. oktoobri 2025. a avalduses, et on XX esitatud kahjunõudega nõus ja kiidab

selle heaks.

4. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele XX poolt 6. augustil 2025 Tartu Vanglale

H.F-i nimel esitatud kahjunõuded nr 2-25/2-2/9998, 2-25/2-2/9999, 2-25/2-2/10000. Tartu

Vangla edastas kohtule 13. augusti 2025. a vastuse nr 1-9/2-25/382-2, millega jäeti

kahjunõuded läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg-le

1. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et vangla on

õigusvastaselt piiranud interneti kasutamise võimalusi. Kohus ei käsitle kaebuse pealkirjas

märgitud tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik (HKMS § 45 lg 2). Hüvitamiskaebuse läbivaatamise raames hindab kohus

vangla tegevuse õiguspärasust.

6. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Lähtudes HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, peab kinni

peetav isik enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku

kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Seejuures on kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise korral õigus

pöörduda kaebusega kohtusse vaid juhul, kui taotlus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt.

7. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohtueelset menetlust. Asja

materjalidest nähtub, et Tartu Vangla jättis 13. augusti 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/382-2

kaebaja nimel esitatud taotlused nr 2-25/2-2/9998, 2-25/2-2/9999, 2-25/2-2/10000 läbi

vaatamata, kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada

pöördumisi ainult enda nimel. Kohus leiab, et vangla jättis kaebaja nimel esitatud taotluse

õiguspäraselt läbi vaatamata, mistõttu ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku

kohtueelset menetlust. Kohtupraktikas on tunnistatud õiguspäraseks kahju hüvitamise taotluse

läbi vaatamata jätmine, tuginedes Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 (nt Tartu

Ringkonnakohtu 12. veebruari 2026. a määrus asjas nr 3-25-4434).

8. Kohus selgitab kaebajale, et taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab, et haldusorgan ei

kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste

õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus

lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3).

Seega on kaebajal endal võimalik samas küsimuses taotlusega haldusorgani poole pöörduda.

9. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus H.F-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta

kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti

halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

11. Kaebaja taotleb kaebuses riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtus. Riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Kuigi kohtule on kaebuse esitanud kaaskinnipeetav, siis on kaebaja ise

kaebuse heaks kiitnud ja ka varasemalt halduskohtu poole kaebustega pöördunud. Kohus on

seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi

andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda.

(allkirjastatud digitaalselt)