2-26-4009/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-26-4009

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-4009

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A L vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

22 909,04 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja A L (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A L Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 17 636,41 eurot,

intressid summas 174,43 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot, seisuga

18.02.2026 sissenõutavaks muutunud viivised 1659,92 eurot ning viivised

põhivõlgnevuselt (17 636,41 eurot) alates 19.02.2026 kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud 93% ulatuses A L kanda ja 7% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

4. Mõista A L välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1486,14 eurot.

5. Mõista A L välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt 1486,14 eurot menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

6. A L hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

8. Toimetada otsus A L kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu juhul, kui

kostjale ei ole võimalik otsust kätte toimetada muul viisil.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

1 / 5

2-26-4009

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.02.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja A L (edaspidi kui

kostja) sõlmisid 30.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr L89017801174, mille alusel sai kostja

laenu summas 18000 eurot. Lepingu nr L89017801174 kohaselt on krediidi kulukuse määr

13,91% aastas ja intressimäär 5,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat (18000 €), intressimäära (5,90%), osamaksete arv (72), laenulepingu

sõlmimise tasu (0 €), igakuine lepingu haldustasu (23,40 €).

Kostja rikkus laenulepingust nr L89017801174 tulenevat kohustust. Esialgne võlausaldaja

saatis 11.11.2024 kostjale autoliisingu lepingu muutmise teatise nr L89018439820. Lepingu

nr L89018439820 kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,97 % aastas ja intressimäär 10,90%

aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (17874,65 €),

intressimäära (10,90%), osamaksete arv (72), laenulepingu sõlmimise tasu (35 €), igakuine

lepingu haldustasu (23,40 €). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.03.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse

2 / 5

2-26-4009

(tähtajaga 19.03.2025), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

26.03.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja

ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjalt on toimunud laekumisi

põhiosa katteks 125,35 eurot. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 10.12.2024,

10.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 osamaksetega. Esialgne võlausaldaja loovutas

31.03.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostja põhivõlg on summas 17874,65 eurot, intressivõlgnevus 1151,28 eurot,

laenuhaldustasu võlgnevus 93,60 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot ja

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1756,17

eurot. Hageja palub ka mõista kostjalt välja viivis põhivõlalt lepingulises määras 10,90%

aastas alates 19.02.2026 kuni täitmiseni.

Viru Maakohus selgitas 04.03.2026 määruses hagejale tarbijakrediidilepingust tulenevat

tõendamiskohustust. Hageja esitas 11.03.2026 täiendavad selgitused ja nõude ümberarvestuse.

Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu summas 18 000 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud perioodil 10.11.2024 - 10.10.2030. Kostja

on esialgsele võlausaldajale teinud lepingu nr L89017801174 alusel tagasimakseid summas

363,59 eurot. Kostja rikkus lepingu nr. L89017801174 punktist 7 tulenevat kohustust.

Esialgne võlausaldaja saatis 11.11.2024 kostjale lepingu muutmise teatise nr L89018439820.

Lepingu teatise saatmise hetkel oli kostja võlgnevus ümberarvestuse kohaselt 17 636,41 eurot

(18000 - 363,59 = 17636,41). Kostjalt ei ole laekumisi toimunud. juhul kui vastutustundliku

laenamise põhimõtteid on rikutud, kohustub kostja jätkuvalt tasuma põhiosa 17636,41 eurot,

intressid summas 671,69 ning viivised alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so

27.03.2025. a kuni täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 10,90 % aastas. Samuti on

põhjendatud ka sissenõudmiskulud 50 eurot.

Viru Maakohus 04.03.2026 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumääruse koos

hagiavalduse ja selle lisadega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 20.03.2026. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 28 päeva

hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastust

esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26).

Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

3 / 5

2-26-4009

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(5,90% ja lepingu muutmisel 10,90% aastas), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

Leping on sõlmitud kehtivalt, kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ja on kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei hinnanud krediidiandja tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710,

punkt 29.3). Praegusel juhul krediidiandja on seda teinud, kuid ebapiisavalt.

Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta märkinud, et kostja

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Kostja sissetuleku kontrollimiseks küsis esialgne võlausaldaja

pangakonto väljavõtet. Kostja viimase 12 kuu keskmine sissetulek oli 2245 eurot, muud

finantskohustused puudusid ning lepinguga lisandus igakuine kohustus 363,59 eurot. Sellest

jäi kostjale kätte peale lepingu sõlmimist ca 1881,41 eurot (2245 - 363,59 = 1881,41)

igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 84% tema sissetulekust ning

seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja esitas 11.03.2026 täiendavalt esialgse võlausaldaja

poolt koostatud kategoriseeritud pangakonto väljavõtte, mis on tehtud analüüsitud kostja

pangakonto väljavõtte alusel.

Kohtule esitatud kategoriseeritud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et vahemikus 01.03.2024

kuni 30.09.2024 oli kostja sissetulek kokku summas 3614,67 eurot, sellest maksed eraisikutelt

144,50 eurot, investeeringud 0,17 eurot ja sularaha sissemaksed 3470 eurot. Kokku sissetulek

3614,67 eurot ja kulud 3616,16 eurot. Kostja teise pangakonto väljavõttest nähtub

sissetulekuks kokku 115 eurot ja kulud 114,21 eurot. Kohus leiab, et krediidiandja hinnang

kostja krediidivõimekuse kohta on ekslik. Pangakonto väljavõtte alusel ei saaks olla

arvestatavaks laenuvõtja sissetulekuks keskmiselt 2245 eurot. Kostja keskmine sissetulek on

olnud oluliselt väiksem ja tegemist polnud regulaarse sissetulekuga.

Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-

21710, p 25.3). Kohus asub seisukohale, et laenuandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks kogutud andmeid piisavalt analüüsinud ega veendunud tarbija

krediidivõimelisuses.

Kohtu hinnangul kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakontode

väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja laekumiste ja väljaminekute kohta, ei oleks laenuandja

saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab krediidilepingust tulenevad

kohustused probleemideta täita. Kohtu hinnangul asuda võib seisukohale, et ei ole laenuandja

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kokkuvõttes on krediidiandja

rikkunud VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.

4 / 5

2-26-4009

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh haldus- ja

lepingutasu osas, jääb hagi rahuldamata.

Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja laenu põhiosa 17 636,41 eurot,

seadusjärgse intressi kuni lepingu ülesütlemiseni 26.03.2025 summas 174,43 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva (19.02.2026) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 1659,92 eurot, lisanduvad viivised seadusjärgsest

määras alates 19.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 22 909,04 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude

osaliselt. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust, milleks on kohtu arvutuste järgi 21

310,86 eurot, jätab kohus menetluskulud 93% kostja kanda ning 7% hageja kanda.

Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 1260

eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 338 eurot (tunnitasu 169 eurot) (käibemaksu ei

lisandu, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu alusdokumentidega tutvumisele ja nende

analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja

komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi ja tasu 338 eurot (TsMS § 175

lg 1).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud 93%

ulatuses, so summas 1486,14 eurot. Rahuldada tuleb hageja taotlus mõista kostjalt

menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

5 / 5