3-25-2750/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedH.D (kaebaja) esitas 19. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt tegi Tartu Linnavalitsus 21. juulil 2025 toimetulekutoetuse määramise otsuse nr 25278891781
Legislator headnote
AI generated3-25-2750/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: H.D (kaebaja) esitas 19. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt tegi Tartu Linnavalitsus 21. juulil 2025 toimetulekutoetuse määramise otsuse nr 25278891781
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2750
Määruse kuupäev
25. aprill 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
H.D kaebus Tartu Linnavalitsuse 21. juuli 2025. a otsuse nr
25279456186 tühistamiseks ja XXXa kohustamiseks vaadata kaebaja
taotlus toimetulekutoetuse määramiseks uuesti läbi
RESOLUTSIOON
1. Tagastada H.D kaebus.
2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise
kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. H.D (kaebaja) esitas 19. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt tegi
Tartu Linnavalitsus 21. juulil 2025 toimetulekutoetuse määramise otsuse nr 25278891781
(õige nr 25279456186), määrates taotlejale toimetulekutoetuse 628,47 eurot. Toetus kanti
täies ulatuses kaebaja üürileandja OÜ Nodus Haldus arvele. Kaebaja ei nõustu otsusega ja
vaidlustab selle osaliselt. Taotluses ei ole arvestatud, et vaesuspiir on 200 eurot. Kaebaja
taotleb uue otsuse tegemist, millega määrata OÜ-le Nodus Haldus 125 eurot ja kaebajale 75
eurot. Kaebaja palub kohtul välja nõuda toimetulekutoetuse toimik.
2. XXX (vastustaja) edastas 9. aprillil 2026 vastusena kohtunõudele toimetulekutoetuse
määramisega seotud menetlusmaterjalid.
Vastustaja selgitas, et kaebajale määrati 21. juuli 2025. a otsusega toimetulekutoetus summas
628,47 eurot. Kaebaja ei ole pärast vaidlustatud otsuse tegemist Tartu Linnavalitsuse poole
kaebusega pöördunud. Kaebaja esitas toimetulekutoetuse taotluse 21. juulil 2025. Seega tuli
talle toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks võtta tema juuni netosissetulekud, millest
lahutati maha juulis tasumisele kuulunud eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir 200
eurot. Kaebaja toimetulekutoetuse taotlusele lisatud Eesti Töötukassa 20. juuli 2025. a teatise
kohaselt maksti kaebajale 6. juunil 2025 töövõimetoetust 49,57 eurot, mis kanti kaebaja soovil
OÜ-le Nodus Haldus. Lisaks maksti kaebajale 6. juunil 2025 töövõimetoetust 334,58 eurot,
millest peeti kinni 7,67 eurot, st kaebaja pangaarvele kanti juunis 326,91 eurot. Juulis
tasumisele kuuluvad eluasemekulud olid 805,15 eurot (lisatud OÜ Nodus Haldus üürikviitung
nr 364).
3-25-2750
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lõike 1 järgi oli seega kaebajale toimetulekutoetuse
arvestamise tehe järgmine: juunikuu sissetulek 326,91 + 49,57 - 804,95 (juulikuu eluaseme
normkulu) – 200 (toimetulekupiir) = 628,47. Asjaolu, et kaebaja on palunud enda
töövõimetoetuse maksta otse OÜ-le Nodus Haldus, ei tähenda, et tegemist pole enam tema
sissetulekuga ja sellega toimetulekutoetuse määramisel enam arvestada ei saa. Isikul on õigus
määrata, kuhu temale määratud sissetulekud kantakse ja kui see kantakse mõne teise isiku
arvele, jääb see ikkagi isiku sissetulekuks. Vastustaja hinnangul on kaebajale juulikuu
toimetulekutoetuse määramisel toimetulekupiiriga arvestatud ning kaebus on ilmselget
põhjendamatu.
3. Vastustaja selgitas 20. aprilli 2026. a vastuses kohtule täiendavalt, et kaebaja on
pikaajaline toimetulekutoetuse saaja, kes on korduvalt palunud temale määratud
toimetulekutoetuse maksta enda eluaseme üürileandja, s.o OÜ Nodus Haldus arvele. Kaebaja
taotles toimetulekutoetust ka juunis 2025, soovides toimetulekutoetuse määramisel enda
eluasemekuludega arvestamist ja palus juunis 2025 määratava toetussumma kanda OÜ Nodus
Haldus arvele. Juunis 2025 oli kaebaja eluasemekulu 814,46 eurot ning toimetulekutoetust
määrati 647,90 eurot. Kuna toimetulekutoetus kogu eluasemekulu ei katnud, pidi puudujääva
osa maksma kaebaja enda juuni 2025 sissetulekutest. Juulis 2025 esitatud toimetulekutoetuse
taotlusele lisatud eluasemekulu dokumentidest nähtus, et kaebaja ei olnud juunis 2025
eluasemekulusid täies ulatuses maksnud, kuigi vahendeid selleks oli. Kaebajal oli seega
tekkinud eluasemekulude võlgnevus summas 124,93 eurot. SHS § 134 lõikes 8 on sätestatud,
et kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust
eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel
õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule
määratud toimetulekutoetuse arvelt. Seega, kuigi kaebaja avaldas 21. juulil 2025 esitatud
toimetulekutoetuse taotluses, et: "Toetus kanda Nodus Haldus OÜ, H.D (75 eurot)
pangakontole EE ....", kanti SHS § 134 lõike 8 alusel kogu juulis 2025 määratud
toimetulekutoetus 628,47 eurot OÜ Nodus Haldus arvele.
KOHTU SEISUKOHT
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab
kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5. Kaebaja taotleb Tartu Linnavalitsuse 21. juuli 2025. a otsuse osalist tühistamist (HKMS §
37 lõike 2 punkt 1). Kaebaja leiab, et juulikuu toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud
vaesuspiiriga, mis on 200 eurot. Kaebaja nõuab lisaks 200 euro määramist selliselt, et OÜ
Nodus Haldusele kantakse 125 eurot ja talle 75 eurot. Kohus mõistab, et kaebaja arvates on
vastustaja jätnud õigusvastaselt talle juulis 2025 toimetulekutoetuse määramisel arvestamata
toimetulekupiiri 200 eurot. Kaebaja taotleb ka uue otsuse tegemist. Kohus mõistab, et tegu on
kohustamiskaebusega, millega kaebaja taotleb tema 21. juuli 2025. a taotluse
toimetulekutoetuse määramiseks uuesti läbi vaatamist (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2).
6. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale
tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et H.D
kaebus kuulub HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastamisele.
3-25-2750
1. Kohtule esitatud materjalide kohaselt esitas kaebaja 21. juulil 2025 Tartu Linnavalitsuse
sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale avalduse toimetulekutoetuse määramiseks ja palus toetuse
kanda OÜ Nodus Haldus ja kaebaja (75 eurot) pangakontole. Eesti Töötukassa maksis kaebaja
kontole 6. juunil 2025 maikuu 2025 eest (5.-31. mai 2025) töövõimetoetust 326,91 eurot,
pidades 334,58 euro suurusest toetusest kinni täiteasja 047/2013/1338 nõude 7,67 eurot. OÜ
Nodus Haldus kontole kanti kaebajale määratud töövõimetoetus 1.-4. mai 2025 eest summas
49,57 eurot. Tartu Linnavalitsus võttis toimetulekutoetuse määramisel kaebaja sissetulekuna
seega arvesse 376,48 eurot (326,91+49,57). Toimetulekupiirina arvestati 200 eurot ja
eluaseme normkuluks 804,95 eurot. Tartu Linnavalitsus otsustas 21. juuli 2025. a otsusega
määrata kaebajale toimetulekutoetuse 628,47 eurot arvestatuna SHS § 133 lõike 1 järgi:
804,95+200–326,91–49,57=628,47. Toetus maksti välja OÜ Nodus Haldus arveldusarvele.
Vastustaja selgitusel nähtus juulis 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlusele lisatud
eluasemekulu dokumentidest, et kaebaja ei olnud juunis 2025 eluasemekulusid täies ulatuses
maksnud, kuigi vahendeid selleks oli. Kaebajal oli seega tekkinud eluasemekulude võlgnevus
summas 124,93 eurot. Seetõttu kanti SHS § 134 lõike 8 alusel kogu juulis 2025 määratud
toimetulekutoetus 628,47 eurot OÜ Nodus Haldus arvele.
2. SHS (kuni 31. augustini 2025 kehtinud redaktsioonis) § 131 lõike 2 järgi on
toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek
pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud
eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri üksi
elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks
riigieelarvega (SHS § 131 lõike 3 esimene lause). 2025. aastal oli toimetulekupiir üksi elavale
inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Vastavalt SHS § 133 lõikele 1 on
toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel
kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse
seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul
tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Toimetulekutoetust
määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega
kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras (SHS § 134 lõige 1).
3. Vaidlus puudub, et kaebaja vastas SHS § 131 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja tal oli
õigus juulis 2025 toimetulekutoetust saada. Kaebaja elab kaebuse kohaselt üksi üüritud
eluruumis XXXas. Kaebaja sai 21. juuli 2025. a taotluse esitamisele eelnenud kuul, s.o juunis
2025 Eesti Töötukassalt töövõimetoetust 384,15 eurot, millest peeti kinni 7,67 eurot (täiteasi).
Töövõimetoetust (pangaarvele laekunud netosummas) võis kaebaja sissetulekuna arvestada,
kuna see ei sisaldu SHS § 133 lõikes 2 sätestatud ammendavas loetelus sissetulekuna, mida ei
tohi arvata toimetulekutoetuse arvestamisel taotleja sissetulekute hulka. Kaebaja
netosissetulek juunis 2025 oli seega 376,48 eurot, mida vastustaja võttis 21. juuli 2025. a
otsusest nähtuvalt õigesti arvesse (nt ka Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2022. a otsus asjas
nr 3-21-15, p 12). SHS § 133 lõike 1 alusel saab sissetulekust maha arvata jooksval kuul
tasumisele kuuluvad eluasemekulud. Kaebaja esitas koos toimetulekutoetuse taotlusega juuli
2025 üürikviitungi nr 364, millest nähtuvalt olid kaebaja eluasemekulud jooksval kuul 805,15
eurot. Kaebajal oli lisaks tekkinud võlgnevus summas 124,93 eurot, mistõttu kuulus juulis
2025 eluasemekuludena tasumisele kokku 930,08 eurot. Vastustaja võttis kaebajale juulis
2025 toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluaseme normkulu 804,95 eurot ning kandis
kogu juulis 2025 kaebajale määratud toimetulekutoetuse 628,47 eurot OÜ Nodus Haldus
arvele SHS § 134 lõike 8 alusel.
3-25-2750
Kohus nõustub vastustajaga, et isikul on õigus määrata, kuhu temale määratud sissetulekud
kantakse ja kui see kantakse mõne teise isiku arvele, jääb see ikkagi isiku sissetulekuks. Kuigi
kaebaja soovis juulis 2025, et osa (75 eurot) temale määratud toimetulekutoetusest kantakse
mitte üürileandja, vaid tema kontole, kandis ka selles osas vastustaja õiguspäraselt toetuse OÜ
Nodus Haldus arvele. Vastavalt SHS § 134 lõikele 7 on toimetulekutoetuse taotleja, kellele
määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, kohustatud tagama nende tasumise.
Kaebaja ei tasunud juunis 2025 eluasemekulusid täies ulatuses. Kui toimetulekutoetuse
taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole
neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud
eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt
(SHS § 134 lõige 8).
4. Eelnevat arvestades leiab kohus, et XXX ei ole 21. juuli 2025. a otsuse tegemisel jätnud
arvestamata kaebajale toimetulekutoetuse määramisel 2025. aastal kehtinud
toimetulekupiiriga 200 eurot ning on õiguspäraselt kandnud juulis 2025 määratud toetuse
summas 628,47 eurot OÜ Nodus Haldus arvele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1
kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu
kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
Kohtul puudub alus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks vastavalt RVastS § 6 lõikele 1, kuna
kaebaja soovitud haldusakt on antud. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole juulis 2025
toimetulekutoetuse määramisel ilmselgelt riivatud. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul
tegemist olukorraga, mil tuleb kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning
tühistamis- ja kohustamiskaebus tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse
ilmselge puudumise tõttu tagastada.
5. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt
õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel
loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja §
178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)