3-26-1167/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1167

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X. X suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kaja Lattik

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti haldustoiminguks loa andmise taotlus.

2. Anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks summas 85 068,58 eurot X. Xle kuuluvale kinnistule

registriosa numbriga xxxxxxx asukohaga Xxxxxx xx xx, X, XXX.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada

määrus kätte X. Xle.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian, et taotlus

vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on põhjendatud.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4

kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

3-26-1167

lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle

suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada

vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning

hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa

andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS §

130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla

esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib

osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on

peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses

on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete

vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning

maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu

määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on

maksuhaldur läbi viinud äriühingu suhtes maksumenetluse ning taotluse esitamine ja seeläbi

vastutusmenetluse alustamine on lubatav.

4. Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas

maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja

tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse

tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või

juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-19-

1672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb

kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses

maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57).

5. Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks

õiguspärane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

6. MTA taotluses toodud faktilisi asjaolusid arvestades on vastutusotsuse tegemine võimalik ja

tõenäoline.

6.1. Seisuga 16.02.2026 oli XX (likvideerimisel) maksuvõlg 61 313,17 eurot ja intressivõlg 17

125,41 eurot. Maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil mai 2024 kuni aprill 2025, mil X.

X oli äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige. MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt on äriühingu juhatuse

liikme kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud

maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et X. X

on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.

3-26-1167

6.2. Taotlusest on tuvastatav ja jälgitav eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise

kohta (MKS § 1361 lg 2 p-d 2–3). Samuti on põhjendatud täitetoimingu valikut (MKS § 1361 lg

2 punkt 4). Kohtule ei nähtu, et taotluses märgitud ulatuses vastutusotsuse koostamine oleks

selgelt välistatud või et täitetoimingu valik väljuks MKS-s lubatu piirest.

6.3. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). XX (likvideerimisel)

majandustegevus on lõppenud ja äriühingu maksuvõlga pole võimalik sisse nõuda äriühingu

vara arvelt. Maksuhaldur on tuvastanud, et XX (likvideerimisel) registervarast ei jätku

maksuvõla tasumiseks ning ettevõtte on likvideerimisel, on maksuhalduril MKS § 96 lg 5

tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks. Maksuhaldurile teadaolevalt puuduvad

äriühingul kinnistud ja muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks

võimalik maksuvõlga sisse nõuda. XX on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates

20.11.2025, mis viitab majandustegevuse puudumisele. Alates 24.10.2025 on XX staatus

likvideerimisel ning oktoobris ja novembris 2025 ei ole maksustatavat käivet deklareerinud.

Seisuga 30.04.2025 XX-l olid rahalised vahendid 12 609,30 eurot. Viimased viis kuud pole

käibevahendeid juurde tekkinud, vaid pigem alustati likvideerimist, siis on alust eeldada, et

sisse ei õnnestu nõuda ka määratud maksusummat. 21.01.2026 laekus pangakontodele seatud

aresti tulemusena maksuvõla katteks üksnes 10 eurot. 23.10.2025 esitas XX Äriregistrile

avaldus alustada ettevõtte likvideerimisega ja määrata likvideerija.

6.4. Maksuhaldur on põhjendanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse

tegemine. Ei saa olla vaidlust, et kontrolliperioodil oli äriühingu ainus juhatuse liige X. X, kes

vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest.

Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda

maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise

vahel on põhjuslik seos. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse

algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis

(RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).

6.5. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühing ei ole käesoleval hetkel

kustutatud ning maksuvõlg ei ole aegunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma

aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral

on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 12.

maist 2024, kuna vanim deklareerimata ja tasumata maksukohustus pärineb aprill 2024 TSD-st,

mille esitamise ja tasumise tähtaeg oli 12.05.2024. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega,

aegub vastutusmenetluse raames maksuvõla määramine kõige varem mais 2029. Seega MKS §

98 lg-s 1 teises lauses sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud

ei ole. Nõustun MTA-ga, et eelkirjeldatud asjaolud annavad alust järeldada, et tuvastatud

asjaolud viitavad maksusumma tahtlikule tasumata jätmisele. See, kas juhatuse liikme tegevus

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud

raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute

sooritamise taotluse lahendamisel (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13). Hinnang süü

vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist (vt nt RKHK

otsus nr 3-17-2235/52, p-d 12–16), mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole üldjuhul kohane. (RKHK määrus asjas 3-19-1672

p 21). Praegusel juhul ei ole tahtlus välistatud.

7. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja

halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema

3-26-1167

sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud

samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361

sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22).

Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja

sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja

käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada

üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks

täitmiseks (RKHKm nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr

3-3-1-15-12, p 50c).

8. Leian, et antud asjas on täidetud MKS § 136¹ lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest.

9. MTA on kohaselt põhjendanud (MTA taotluse p 5), et X. X tegevusmuster ilmestab seda, et

ta on astunud samme vältimaks vastutust äriühingu maksuvõlgade tasumise eest. X. X

käitumine, mis seisnes ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamises ja äriühingust

raha väljaviimises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab maksuhalduri

hinnangul isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuvõlaga äriühingut on

asutud likvideerima. Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib X. X suhtuda ka

vastutusotsusega.

10. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks asutakse vara võõrandama. Nõustun

maksuhalduriga, et selline käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isik

võib asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest.

11. Täitetoimingu valiku puhul annab kohus hinnangu sellele, kas valitud meede riivab

ebaproportsionaalselt isiku õigusi.

12. Kohtuliku hüpoteegi seadmine X. X omandis olevale Tallinnas asuvale kinnistule on

põhjendatud. Keelumärke seadmist ei saa pidada ülemäära piiravaks, sest vara on võimalik

jätkuvalt kasutada (vt ka RKHKm nr 3-17-1141, p 13).

13. Nõustun, et kui võrrelda X. Xle tehtavate väljamaksete suurust (sissetulekuid)

vastutusotsusega kavandatava kohustuse suurusega, esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus

vastutusotsuse sundtäitmiseks.

14. Arvestades eeltoodut leian, et taotlus kohtuliku hüpoteegi X. X omandis olevale Tallinnas

asuvale kinnistule on proportsionaalne ning põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate

täitekulude tagamiseks, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Rahuldan seega MTA taotluse anda Maksu-

ja Tolliametile luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) summas 85 068,58 eurot X. Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga

xxxxxxx asukohaga Xxxxxx xx xx, X, XXX.

3. Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-

st 3 lõpetab MTA X. X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav

tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist

(MKS § 122). X. Xl on soovi korral võimalik kanda tagatissumma deposiiti.

3-26-1167

4. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. X. Xle toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist

täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma