Legislator Case Law & Legislation
3-26-1044/6 AI generated

3-26-1044/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-1044/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T.Q esitas 07.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu hüvitada mittevaraline kahju summas 1000 eurot. Kahju tekitati kaebajale perioodil 07.12.2025-07.01.2026

Legislator headnote

AI generated

3-26-1044/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kahju tekitati kaebajale perioodil 07.12.2025-07.01.2026

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1044

Haldusasi

T.Q kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses videovalve ja kambritingimustega

perioodil 07.12.2025-07.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada videovalve ja telefonikõnede pealtkuulamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

menetlus.

2. Tagastada kambritingimustega tekitatud mittevaralise

kahju nõue.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus ja menetlusabi taotlus läbi

vaatamata.

4. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. T.Q esitas 07.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu hüvitada

mittevaraline kahju summas 1000 eurot. Kahju tekitati kaebajale perioodil 07.12.2025-07.01.2026

videovalve kohaldamisega, kambris hoidmisega, kus WC ei olnud eraldatud ülejäänud ruumist, ning

eraeluliste kõnede pealtkuulamisega. Kaebaja viitab nii privaatsuse rikkumisele kui ka tervise

kahjustamisele.

Kaebusega koos on esitatud riigilõivust vabastamise taotlus ning riigi õigusabi taotlus.

Kaebaja täpsustas täiendavalt 14.04.2026, et kahjunõue on seotud videovalve kohaldamisega ja

kambri ruumiga.

2. Kohus jättis kaebuse 16.04.2026 määrusega käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks

7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks selgitada

kahjustatud õigushüvesid ja kahjusumma jagunemist nende vahel (p 3) ning selgitada kaebetähtaja

järgimist ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (p 4). Kohus hoiatas, et puuduste

kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse.

Kohus selgitas samuti, et juhul, kui ühe kahjunõude osas on kaebetähtaeg ületatud ja ennistamiseks

puudub mõjuv põhjus ning teise kahjunõude osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust, võib kohus jätta riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).

1(3)

3. Kaebaja sai kohtu 16.04.2026 määruse kätte samal päeval AET-i kaudu. Seega pidi kaebaja

kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt 23.04.2026. Kaebaja ei ole käesoleva määruse koostamise

ajaks kohtule vastanud.

4. Kaebaja taotles kaebuses halduskohtule kahju hüvitamist seoses videovalve ja telefonikõnede

pealtkuulamisega perioodil 07.12.2025-07.01.2026 (dtl 1).

Kaebaja esitas 08.01.2026 vanglale kahjunõude seoses videovalve ja telefonikõnede

pealtkuulamisega (dtl 32-33). Vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse 26.01.2026 vastusega

rahuldamata (dtl 34-35). Vastus tehti kaebajale teatavaks 29.01.2026 (samas). Vastuses on toodud

ka vaidlustamisviites, et vastusega mittenõustumise korral on kaebajal õigus pöörduda 30 päeva

jooksul kohtusse. Vangla vastusest nähtub samuti, et vangla 26.01.2026 vastus oli lõplik, kuna

vangla selgitas kaebajale 29.01.2026 (dtl 37) ja 02.02.2026 (dtl 39), et kaebaja kahjunõudele on

juba vastatud.

Seega pidi kaebaja pöörduma kahjunõudega kohtusse hiljemalt 02.03.2026 (RVastS § 18 lg 2).

Kaebus kohtule on esitatud alles 07.04.2026.

Kohus selgitas samu asjaolusid 16.04.2026 määruses ning küsis kaebaja seisukohta. Kaebaja ei ole

kohtule vastanud, sh ei ole põhjendanud, kas ta leiab, et on järginud kaebetähtaega, ega esitanud

kaebetähtaja ennistamise taotlust ehk mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik kaebust

tähtaegselt esitada.

HKMS § 152 lg 1 p 2 ja 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leidis eelnevalt, et kahjunõue on

esitatud kaebetähtaega ületades. Kuna kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ning sellist

tahteavaldust ei nähtu ka algses kaebuses, lõpetab kohus videovalve ja telefonikõnede

pealtkuulamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetluse. Halduskohtule

kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta

(HKMS § 43 lg 1 p 2).

5. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et teda hoiti perioodil 07.12.2025-

07.01.2026 kambris, kus WC ei olnud eraldatud ülejäänud ruumist (dtl 1).

Kohus küsis Tallinna Vanglalt välja materjalid, mille sisuks oleks mh toodud ajavahemikul

kirjeldatud kambritingimused (dtl 4). Tallinna Vangla on kohtule vastanud (dtl 8 jj). Tallinna

Vangla vastuse lisadest ei tulene, et kaebaja oleks esitanud kahjunõude kambri tingimustega

(eraldava seina puudumisega) seoses. Kaebaja on viidanud sellele, et teda sunnitakse sööma

kambris, kus on WC, 15.12.2025 avalduses (dtl 14-15), kuid selles avalduses ei ole kahjunõuet.

Toodud on üksnes taotlus, et vangla ei seaks kaebaja elu ja tervist rohkem ohtu, mida saab

tõlgendada kui julgeolekuabinõude lõpetamise taotlust.

Kaebuses on viidatud ka kaebaja pöördumisele nr 1-25/2-2/13356, kuid tegemist on võimaliku

kaebusega seoses videovalvega ning selgitustaotlusega (dtl 26).

Kohus selgitas samu asjaolusid 16.04.2026 määruses ning küsis kaebaja seisukohta. Kaebaja ei ole

kohtule vastanud, sh ei ole selgitanud, millal ta pöördus kambritingimuste osas kahju hüvitamise

nõudega vangla poole.

VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu

poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

2(3)

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, mille

tõttu tuleb kaebus selles nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Sõltumata eeltoodud alustest tuleks kaebus alternatiivina tervikuna tagastada ka seetõttu, et

kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist (HKMS § 121 lg 1 p 2).

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas jaguneb tema nõutav mittevaralise kahju hüvitis erinevate

väidetavalt riivatud õigushüvede vahel. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et

riigilõivuvabastus on ette nähtud üksnes tervise kahjustamisega seotud mittevaralise kahju

hüvitamise nõudele ning privaatsuse rikkumisega seotud kahju osas tuleb tasuda kaebuse esitamisel

riigilõiv. Kuna kaebaja ei ole kohtule vastanud, ei ole kohtul võimalik sisustada ka kaebust kaebaja

eest (HKMS § 2 lg 3), mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas ja mis ulatuses tuleb kaebuse

esitamisel tasuda riigilõivu.

7. Kuna kohus teeb käesolevaga lõpplahendi kaebuses esitatud kõigi nõuete kohta, puudub edaspidi

menetlus, milles oleks kohtul võimalik anda kaebajale riigi õigusabi või menetlusabi riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega jätab kohus need taotlused läbi vaatamata.

Alternatiivselt selgitab kohus, et riigi õigusabi taotlus tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et eelpool

toodud menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise aluseid arvestades on taotleja võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Samuti on varem haldusmenetluses ja kaebuses

toodud seisukohti arvestades kaebaja võimeline ise oma õiguseid kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1),

pidades silmas halduskohtu uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustusi (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)