2-25-119704/38 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-119704

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

I.A hagi S.O vastu võlgnevuse nõudes

991,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: I.A, isikukood: XXX; lepinguline esindaja

Rainer Aalberg

Kostja: S.O, isikukood: XXX

Istung 03.02.2026 kell 15.00 Pärnu kohtumaja,

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.A hagi S.O vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S.O-lt (S.O, isikukood XXX) I.A (I.A, isikukood XXX) kasuks

põhivõlgnevus 900 eurot.

3. Mõista S.O-lt I.A kasuks välja viivis viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1

teises lauses ettenähtud ulatuses arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 900 eurot)

alates 17.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses

kui põhinõude summa (s.o 900 eurot).

4. Jätta menetluskulud S.O kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 990 eurot ning mõista

nimetatud summa S.O-lt I.A kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

2-25-119704

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. I.A esitas 08.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

7500 euro saamiseks. Kohus tegi 11.08.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 11.08.2025 aadressil XXX. Võlgnik esitas nõudele vastuväite.

2. 07.10.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule

lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1

alusel.

3. Hageja esitas 16.10.2025 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 900 euro ja viivise nõudes.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled 27.06.2025 ja 07.07.2025 deklaratiivse võlatunnistuse.

Võlatunnistuse järgselt tuli kostjal tasuda hagejale võlgnevus 6650 eurot igakuiste

osamaksetena summas 650 eurot iga jooksva kuu 6. kuupäevaks, alates 2025. aasta juulist.

Lisaks võttis kostja võlatunnistuse kohaselt endale osamaksete tasumisega viivitamisel

kohustuse tasuda viivist 5 eurot päevas. Kuna kostja ei täitnud võlatunnistuses

kokkulepitud kohustusi, esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse

08.08.2025, millega hageja loeb lepingu üles öelduks. Loobumata kogu põhi- ja

kõrvalnõuetest, esitab hageja rahalistel põhjustel käesoleval hetkel kostja vastu üksnes

nõuded põhisumma 900 euro ja seadusjärgses määras jooksva viivise saamiseks.

4. 17.10.2026 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

2-25-119704

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

5. Kostja teatas kohtule 29.10.2025, et on edastanud kohtule allkirjastatud kompromissi.

Nimetatud kompromissi tänaseks kohtule esitatud ei ole.

6. Kohus määras asjas istungi 03.02.2026 kell 15.00. Istungile ilmus hageja esindaja, kostja

istungile ei ilmunud ning mõjuvat põhjust kohtule istungile mitte ilmumise osas ei

esitanud. Hageja jäi hagi juurde, kuid täpsustas, et võlgnevus tuleneb 27.06.2025

võlatunnistusest ning palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 900

eurot.

7. Kohus andis 06.02.2026 kohtunõudega kostjale veel võimaluse täpsustatud hagile

korrektse hagivastuse esitamiseks, kuid kostja kohtule vastust ei esitanud.

8. Hageja edastas 06.04.2026 menetluskulude nimekirja ning taotleb tagaseljaotsuse

tegemist.

Kohtuotsuse põhjendused

9. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS

§ 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja

17.10.2025 kohtumääruse kostjale kätte kriminaalhooldaja kaudu isiklikult 28.10.2025.

Kostja hagile tähtajaks s.o 11.11.2025 vastust esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja ilmunud

kohtuistungile ega esitanud hagivastust ka täiendavalt kohtu poolt määratud tähtajaks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on

täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

10. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

11. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

2-25-119704

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

12. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

14. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

15. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 725 eurot (ilma käibemaksuta).

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt

tehtud tööd. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulud:

hagi materjalidega tutvumine, nende komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ning

kohtule esitamine 300 eurot (3 h); kostja soovist tulenevalt 02.01.2026

kompromissilepingu koostamine ja kostjale esitamine 50 eurot (30 min); 03.02.2026

kohtuistungiks ettevalmistamine, s.h nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikes küsimustes

õiguskirjanduse ja kohtupraktika ülevaatamine 300 eurot (3 h) ning kohtuistungil

osalemine 50 eur (30 min); 06.04.2026 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule

esitamine 25 eur (15 min). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja

õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu

20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 245 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 990 eurot

(725+20+245).

16. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

2-25-119704

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik