2-25-17732/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-17732

Kohtuasi

M.J hagi B.X-i vastu varajagamise kokkuleppe

alusel tasumata hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.01.2026 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.X-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja M.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Andreas Lunden

Kostja B.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Helen Hääl

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2026 otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-17732 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. B.X tasub M.J-ile kompromissisummana 17 900 eurot hiljemalt 15.06.2026.

2.2. Kompromissisumma 17 900 eurot tasumisega viivitamisel kohustub B.X

maksma M.J-ile viivist 0,024% päevas tähtaegselt tasumata summalt kuni

kohase täitmiseni.

2.3. B.X-i poolt M.J-ile tasutavale kompromissisummale 17 900 eurot lisandub

1260 eurot, s.o B.X-i apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1260 eurot, mis

tagastatakse M.J-ile .

2.4. M.J kinnitab, et pärast kompromissis kokkulepitud rahalise kohustuse kohast

täitmist ei ole tal B.X-i vastu 12.07.2023 ühisvara jagamise lepingust ja

asjaõiguslepingust tulenevaid nõudeid.

3. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 630 eurot, ja kanda

see M.J arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, s.o 1260 eurot, ja

kanda see B.X-i

korraldusel

M.J

arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.J (hageja) esitas 21.10.2025 Harju Maakohtule hagi B.X-i (kostja) vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 19 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1003,10 eurot ja viivise 0,024% päevas tasumata põhivõlalt (19 400 eurot) alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu 13.05.2016 ning varasuhteks valiti

varaühisus. Pooled sõlmisid 12.07.2023 ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingud.

Nimetatud lepingu p 2.3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ühisvara jagamisel väärtuselt

enamsaadu eest hagejale hüvitist 50 000 eurot kolme kuu jooksul peale lahutust, millest 20

000 eurot on hagejale enne lepingu sõlmimist tasutud. Tasumisega viivitamisel on hagejal

õigus nõuda viivist 0,024% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Poolte

lahutamise kohtulahend tsiviilasjas nr 2-24-7032 jõustus 25.01.2025. Vara jagamise

kokkuleppe p 2.3.3 kohaselt oli viimane tasumise tähtpäev seega 25.04.2025. Kostja ei ole

notariaalset kokkulepet täies mahus täitnud. Kokku on kostja tasunud 30 600 eurot ja

tasumata on 19 400 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustus, et hagiavalduse

esitamise hetkel oli kostja võlgnevus kokku 19 400 eurot, kuid kostja on tasunud menetluse

ajal hagejale 600 eurot. Hageja on 24.03.2025 kirjavahetuses nõustunud sellega, et 12.07.2023

ühisvara jagamise lepingust tulenevat kohustust ei täida kostja mitte vastavalt lepingule vaid

pooled lepivad tasumise tingimustes hiljem kokku. Kostja hakkas omaalgatuslikult

12.07.2023 lepingu p-st 2.3.3. tulenevat kohustust ositi täitma ning tasus hagejale 300 eurot

kuus. Hageja ei vastanud kostja 10.09.2025 kompromissiettepanekule, kuid võttis vastu kostja

kohustuse täitmise 300 eurot kuus. Hageja vaikimine ja kohustuse täitmise vastuvõtmine

andis kostjale alust eeldada, et hagejale sobib pakutud kompromiss. Hagiavalduse esitamine ja

viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.

3. Harju Maakohus rahuldas 30.01.2026 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 18 800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1003,10 eurot ja viivise

põhinõudelt 19 400 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jäid kostja kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu 30.01.2026 otsus tühistada ja

jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja

rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 200 eurot, viivis perioodi

25.04.2025 kuni 20.10.2025 eest 1003,10 eurot ja viivis 0,024% päevas summalt 18 200 eurot

alates hagi esitamisest kuni põhinõude 18 200 eurot kohase täitmiseni, menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

5. Pooled esitasid 23.04.2026 kohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad kinnitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

7. Käesolevas asjas ei ole kohus kostja kaebust veel menetlusse võtnud, kuid ringkonnakohus

TsMS § 4512 järgi pädev tegema sama paragrahvi lg-s 1 kirjeldatud toiminguid, sh kinnitama

kompromissi koos sellest tulenevate tagajärgedega.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

10. Hageja palus tagastada poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust ja kostja palus tagastada

kogu apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu. Need taotlused saab ringkonnakohus TsMS §

150 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 alusel rahuldada. Ringkonnakohus tõlgendab viidatud sätteid nii, et kui

apellatsioonkaebust pole menetlusse võetud, siis ei ole apellatsioonimenetlus veel alanud ja

võimalik on tagastada osa maakohtus tasutud lõivust. Kummaski kohtuastmes tasuti lõivu

1260 eurot, mistõttu kuulub hagejale tagastamisele 630 eurot (= 1260 / 2) ja kostjale 1260

eurot. Kostja on kompromissilepingus palunud enda tasutud riigilõiv tagastada hagejale,

mistõttu tuleb mõlemad summad kanda hageja arvelduskontole.

11. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)