1-25-4737/60 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

1-25-4737

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Marina Ninaste ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Jörgen Mägi süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg

2 p 9 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2026 otsus

Kaebuse liik ja esitaja

Jörgen Mägi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets,

apellatsioon

Süüdistatav

Jörgen Mägi. Isikukood: 38801282774; viibib alates 25.

juunist 2025 vahistatuna Tartu Vanglas; tööline AKT

Projekt OÜ-s; varem Eestis kriminaalkorras karistatud

Tartu Maakohtu 21. novembri 2024 otsusega KarS § 199

lg 2 p 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 4 kuu pikkuse

tingimisi liitvangistusega

Menetluse ülejäänud pooled

prokuratuur

kannatanu Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv

kannatanu AS Prisma Peremarket

kannatanu MAXIMA Eesti OÜ

kannatanu AS Kesko Senukai Estonia

kannatanu Rimi Eesti Food AS

kannatanu Elva Tarbijate Ühistu

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2026 otsus muutmata ja selle peale esitatud

apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Jörgen

Mägile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 372

eurot, sealhulgas käibemaks 72 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jörgen Mägilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 372 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on

võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui

raha ei ole selleks tähtajaks makstud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni

esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Jörgen Mägile esitati süüdistus selles, et ta võttis 2. oktoobrist 2024 kuni 20. maini 2025. a

28 korral erinevatest kauplustest Tartus ja mujal Tartumaal ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära võõraid vallasasju. Need kauplused kuulusid TÜ-le Tartu Tarbijate

Kooperatiiv, Elva Tarbijate Ühistule, MAXIMA Eesti OÜ-le, AS-le Prisma Peremarket, Rimi

Eesti Food AS-le ja AS-le Kesko Senukai Estonia. Äravõetud asjad olid erinevat laadi: eeskätt

kange alkoholi pudelid, aga ka nt žiletiterad ja elektroonikaseadmed (eelkõige tööriistad). J.

Mägi pani asjad enda kotti või poe ostukorvi, jooksis nendega poe turvaväravatest läbi ja

sõitis enamasti eelnevalt poe ette pargitud elektrilise tõukerattaga minema. Nii tekitas J. Mägi

poepidajatele nende varast ilma jätmise teel kahju, mis ulatus mõnesajast eurost (Elva

Tarbijate Ühistu) kuni peaaegu seitsme tuhande euroni (AS Kesko Senukai Estonia) – kokku

oli kahjusumma 17 022 eurot. Nõnda pani J. Mägi toime süstemaatilise varguse KarS § 199 lg

2 p 9 mõttes.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2026 otsusega tunnistati J. Mägi süüdistuse kohaselt süüdi.

Enne 21. novembrit 2024 toimunud 5 varguse eest karistati teda 4 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti see vangistus Tartu Maakohtu 21. novembri 2024 otsusega

kriminaalasjas nr 1-24-6274 mõistetud 1 aasta 4 kuu pikkusele vangistusele, saades nii 1 aasta

4 kuu pikkuse liitvangistuse. Ülejäänud 23 varguse eest karistas kohus J. Mägi 2 aasta 6 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti see vangistus ja äsja viidatud 1 aasta 4

kuuline liitvangistus, saades lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aasta 10 kuu

pikkuse liitvangistuse. Selle vangistuse tähtaeg hakati lugema 25. juunist 2025, mil J. Mägi

vahistati. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Ka tehti otsustused menetluskulude osas.

Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt niisugused.

3. Peamisteks tõenditeks on kuriteoavaldused ja kaupluste turvakaamerate salvestised ning

nende põhjal koostatud asitõendite vaatlusprotokollid. Vaidlus seisneb põhiliselt selles, kas

kaupluste turvakaamerate salvestistel nähtav varguste toimepanija on J. Mägi. Selle tõttu

märgib kohus iga varguse juures lühidalt ära, millised videotes nähtavad tunnused näitavad

kokkuvõttes, et kõik vargused on pannud toime sama inimene ja et selleks inimeseks on J.

Mägi.

4. Maakohus analüüsis kõik 28 vargust ükshaaval läbi ja viitas neile asjaoludele, mis mitmete

tegude puhul kattusid. Eeskätt saab välja tuua niisugused asjaolud: varas kandis korduvalt

musta nokamütsi, halli heleda märgiga nokamütsi, tumedaid päikseprille, valge Adidase

kirjaga musta üleõlakotti, rohelist värvi taskutega pükse, musti Puma logoga dressipükse,

musta-punase-kirjut jopet, halli jopet, rohelist laigulist torusalli, rohelisi kindaid, ta kasutas

musta-valge triibulist kotti, musta ostukotti kirjega Sports Direct, mehel oli hoogne kõnnak, ta

jalalabad olid kergelt väljapoole suunatud, varga kaelal oli tätoveering, ta tegi poest lahkudes

ära võetud asju sisaldava kotiga turvaväravate juures kiire allapoole suunatud viipe, ta kasutas

asjde äraviimiseks poekorvi, ta sõitis poe juurest ära poe ukse juures seisnud

elektritõukerattaga. Mõnelt videolt on näha ka meesterahva nägu või osa sellest – vargale on

iseloomulik esileulatuv, keskmisest veidi suurem mõneti vasakule viltu olev nina. Kohus

analüüsis äsja viidatud (ja mõningaid muid) asjaolusid ja tõi välja, et mitmed neist kattusid

mitmete varguste puhul. Elektritõukeratta osas on mitmel juhul tuvastatav, et tegu on ühe ja

sama oranžide triipudega sõidukiga. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et varga näol oli kõigil 28

juhul tegemist ühe inimesega.

5. Esimese astme kohus asus seisukohale, et see inimene oli J. Mägi. Politsei- ja

Piirivalveameti isikut tõendavate dokumentide andmekogus on J. Mägi pilt – selle kohaselt on

J. Mägi näos täheldatav kerge juba eelnevalt välja toodud ebakorrapärasus. J. Mägi peeti

kinni, koostati tema isikusamasuse tuvastamise protokoll ja teda fotografeeriti. Neilt fotodelt

nähtub suur veidi vasakule kaldu hoidev nina. Ka on näha suured kehalt kuni kaelani ulatuvad

tätoveeringud. J. Mägi kinnipidamisel koostati kinnipidamise protokoll ja selle juurde

vormitati isiku läbivaatuse protokoll. Sellest protokollist nähtuvalt olid J. Mägil seljas riided,

mis olid sama stiili nendega, mida kandis tavaliselt poevaras. Nõustuda ei saa kaitsjaga, et

kohus ise ei tohi inimest vidotelt ega fotodelt tuvastada. Niisamuti saab kohus tugineda

sellele, et ta näeb inimest ise vahetult kohtusaalis.

6. Karistust mõistes tõi kohus välja, et J. Mägi on varem samalaadsete kuritegude eest

karistatud: 21. novembril 2024. Ka on J. Mägi karistatud korduvalt väärteokorras, sh

varavastase teo eest. Ka Soomes on J. Mägi karistatud 2021. aastal mh varguse eest. Enamik

J. Mägi arhiveeritud kriminaalkaristustest mõisteti varavastaste kuritegude eest. J. Mägi pole

end senistest erinevatest karistustest mõjutada lasknud. Ta on olnud kuritegelikult väga

aktiivne. J. Mägi on näidanud üles täielikku ükskõiksust ja hoolimatust õiguskorra ning võõra

vara suhtes. J. Mägi süü on vähemalt keskmine. 5 esimest vargust pani J. Mägi toime enne 21.

novembri 2024 otsust. Nende eest tuleb mõista eraldi karistus ja järgmiste varguste eest

samuti eraldi karistus. Ka tuleb moodustada vastavad liitkaristused – lõplikuks vangistuseks

saab 3 aastat 10 kuud vangistust.

Apellatsioon

7. J. Mägi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas maakohtu otsuse peale

apellatsiooni, paludes oma kaitsealune õigeks mõista. Kaebuse peamised argumendid on

sellised.

8. Kohtuotsuses puudub analüüs iga varguse kohta eraldi. Enne kui hakata analüüsima

inimese kõnnakut või tema rõivaid, tulnuks kohtul iga teo osas tuvastada tõendite pinnalt isik,

kes on videosalvestistel. Kohus nii ei teinud.

9. Isikusamasuse tuvastamise protokoll on koostatud selle isiku kohta, kes kinni peeti – mitte

aga selle isiku kohta, kes on turvakaamerate salvestistel. Samuti ei ole tähtsust isiku

läbivaatuse protokollil, kuivõrd turvakaamera salvestistel olevat isikut pole

kriminaalmenetluses üldse tuvastatud.

10. Meelevaldne ja väär on kohtu seisukoht, et J. Mägi välimus langeb kokku videotes oleva

mehe välimusega. Salvestistel ei ole näha kuriteo toimepanija nägu ega kaelale ulatuvat

tätoveeringut. Kui mõnel salvestisel isegi varga nägu näha on, puudub menetlustoiming,

millega oleks isik salvestisel tuvastatud. Videosalvestistel nähtav tätoveeringu osa ei ole

samastatav J. Mägi tätoveeringuga.

11. Kohus ei saa ise inimest videosalvestiselt tuvastada – kohus saaks seda teha üksnes

tuginevalt õiguspäraselt saadud tõenditele. Näiteks võiks kohus rajaneda sellele, kui inimese

isikusamasus on tuvastatud ekspertiiside, äratundmise või isikusamasuse tuvastamise kaudu.

Kohtu funktsioon kriminaalmenetluses on õiguse mõistmine tõendite alusel. Kohus võttis J.

Mägilt sisuliselt ära võimaluse ennast kaitsta ja asus täitma süüdistusfunktsiooni.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Kaitsja kriitika on eeskätt n-ö põhimõtteline – apellatsioonis ei tooda üksipulgi, st

detailhaaval välja, mil moel maakohus eksis, kui ta viitas iga varguse puhul konkreetsetele

asjaoludele, mis tema meelest kinnitavad, et varas oli J. Mägi. Sellest johtuvalt ja tulenevalt

asjaolust, et ringkonnakohtu meelest on maakohtu järeldused arusaadavad ja õiged, ei hakka

ka apellatsioonikohus toetuvalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kõigi vargustega seonduvat ükshaaval

läbi analüüsima, vaid piirdub üksnes järgnevaga.

13. Õige ei ole apellandi arusaam, justkui ei tohiks kohus ise otsustada, kas mõnelt fotolt või

videolt nähtuv inimene on süüdistatav. Kaitsja ei too välja, millise ala

ekspert/asjatundja/spetsialist peaks (visuaalse vaatluse põhjal) inimese samasust tuvastama.

Ka ringkonnakohus ise ei tea, et selles osas oleks olemas mingit ekspertiisiliiki või et teatud

hariduse või väljaõppega inimesed teeksid niisuguseid otsustusi kohtunikust oluliselt

õigemini/efektiivsemalt. Ka väidab kaitsja, et kohus ei tohiks isikusamasuse tuvastamise

protokolli ega isiku läbivaatuse protokolli juures olevaid fotosid võrrelda turvakaamerate

salvestistega. Kriminaalkolleegiumi meelest on KrMS §-ga 61 kõigiti kooskõlas – ja see kõigi

tõendite igakülgset hindamist ette nägev säte isegi nõuab seda –, kui kohus niisuguse võrdluse

teeb. Niisamuti on loogiline, et kohus viitab turvakaameratele jäänud inimest tuvastades

sellele, et see inimene näeb välja samamoodi, nagu näeb välja kohtusaalis olev süüdistatav.

Pole alust käsitada kohtu seesugust käitumist süüdistaja rolli asumisega – tegu on tõendite

analüüsimise ja selle analüüsi alusel õiguse mõistmisega.

14. Maakohus viitas iga varguse juures neile asjaoludele, mida ta pidas varga isiku

tuvastamise osas oluliseks, ja sidus need asjaolud mõningate teiste varguste asjaoludega. Nii

moodustus n-ö kett, millega ühendati kõik 28 vargust omavahel ja mille alusel tuvastas

esimese astme kohus vargana J. Mägi. Ringkonnakohus tutvus turvakaamera salvestistega ka

ise ja on maakohtu järeldustega kõigiti nõus. Mitmel salvestisel on näha varga nägu või osa

sellest. See nägu on sarnane J. Mägi näoga: seda eeskätt puutuvalt ninasse (suur ja natuke

viltu), aga ka suusse. Enamike varguste puhul on kaamerasalvestistelt näha ka varga üldine

hoiak, kehakuju ja kõndimisstiil. Kui neid salvestisi võrrelda, saab jõuda järeldusele, et

tegemist on ühe ja sama inimesega. Kõigiti kohased on ka maakohtu viited sellele, et

mõningatel salvestistel on näha tätoveeringut varga kaelal. J. Mägi kehal on suur kaelani

ulatuv tätoveering (kd 2, tl 40 ja 41). Tõepoolest ei võimalda kaamerasalvestised analüüsida

varga tätoveeringu detaile ja kõrvutada neid J. Mägi tätoveeringuga. Sellest hoolimata on

tätoveeringu olemasolu täiendav „pusletükk“, mis suurendab veendumust, et tegemist on J.

Mägiga. Maakohus tegi väga palju viiteid varga riietele. Seegi oli ringkonnakohtu meelest

kohane ja võimaldab väita, et kõik 28 vargust pani toime üks inimene. Tõsi on see, et ei ole

ühtegi sellist riideeset, mis oleks turvakaamera salvestistelt näha kõigi 28 varguse puhul.

Samas on mitmeid riideid, mis on nähtavad mitme varguse puhul. Seegi võimaldab üksikud

vargused omavahel siduda ja moodustada lõpuks kõiki 28 vargust ühendava keti. Ka on

oluline, et mitme varguse puhul kasutas teo toimepanija salvestistelt nähtavalt elektrilist

tõukeratast – ja mõnel puhul on näha, et tegu on ühe ja sama rattaga (nt on täheldatavad

oranžid triibud). Lisaks sellele tuleb tähelepanu pöörata varguste n-ö stiilile. Suur osa tegudest

puudutas kallist kanget alkoholi, mida varas mitmete pudelite kaupa (küllaltki) kiiresti oma

kontrolli alla võttis. See annab aluse rääkida modus operandi’st. Tõsi, see modus operandi

pole kuigivõrd haruldane – kalli alkoholi vargaid on ikka nähtud –, ent lisab jällegi ühe aluse

sidumaks erinetunnistajvad vargused omavahel.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohtukolleegium Tartu Maakohtu 11. veebruari 2026 otsuse

KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata.

16. J. Mägi kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets taotleb 535,68 eurost kaitsjatasu (432 eurot

netona). Seda seetõttu, et kaitsja tutvus 120 minutit maakohtu otsusega ja koostas 240 minutit

apellatsiooni. See taotlus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, kuivõrd kaitsja

ei esita argumente üksikute varguste osas eraldi ja tema kaebust ei saada edu. Sellest johtuvalt

loeb ringkonnakohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluks 300 eurot, millele lisandub

72 eurone käibemaks – kokku niisiis 372 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p

1 pärase lahendi, tuleb see raha KrMS § 185 lg 2 alusel J. Mägilt riigi kasuks välja mõista. J.

Mägi peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates

(KrMS § 423 ja § 417 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)