2-23-136254/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-136254

Tsiviilasi / hagi ese

B2 Impact OÜ (vana nimi OK Incure OÜ) hagiavaldus E. R.

vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

3257,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX)

Lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja

E. R. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 25.11.2025.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus E. R. (isikukood XXX)

vastu osaliselt.

2. Välja mõista E. R.-ilt (R., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

1122 (üks tuhat ükssada kakskümmend kaks) eurot 27 (kakskümmend seitse) senti.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus E. R. (isikukood

XXX) vastu krediidisumma 50 (viiskümmend) eurot 32 (kolmkümmend kaks) senti

tagastamise nõudes.

4. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 (kaks) tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud E. R. (isikukood XXX) kanda.

6. Välja mõista E. R.-ilt (R., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

menetluskulud riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) eurot.

7. Välja mõista E. R.-ilt (R., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

viivis menetluskulude 420 (nelisada kakskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 420 (nelisada kakskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS §

637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või

põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning

jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

2. B2 Impact OÜ (hageja) põhjendab hagiavaldust sellega, et XXX AS (registrikood XXX) ja

E. R. (kostja) on sõlminud 01.12.2021 tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt võimaldas

krediidiandja kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga kuni 2500 eurot (01.12.2021 tähtajatu

krediidiliini leping nr XXX, dtl-d 27-39). Tagasimakstud limiidi osa võis kostja uuesti kasutusele

võtta. Krediidiandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning andnud kostjale krediiti kokku

2577,68 eurot (dtl-d 40-41, dtl 178, p 14). Hageja on soovinud tarbijakrediidilepingu sõlmimist

tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 27-39). Lepingudokumendist nähtuvalt koosneb see kahest

pdf-vormingus dokumendifailist pealkirjadega „Teenusetingimused.pdf“ ja „Krediidikonto

leping.pdf“, mis sisalduvad bdoc-vormingus failis. Pdf-vormingus dokumendifailid võimaldavad

püsivat taasesitamist. Bdoc-vormingus fail (konteiner) on 01.12.2021 digitaalselt allkirjastatud

kostja poolt. Eeltoodut arvestades on olemas kostja tahteavaldus kohustuste võtmiseks, mis on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-s 1 nimetatud vorminõudele. Kohus leiab, et krediidiandja on

lepingudokumendi kostjale kättesaadavaks tegemisega ning kostja selle elektrooniliselt

allkirjastamisega vahetanud tahteavaldusi tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks ning sõlminud lepingu

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei ole vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele.

Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja

238 lg 1 p 1).

3. Kohus leiab, et pooltevahelisel lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused VÕS § 402 lg 1

mõistes, sest leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja ja tarbijast

kostja vahel ning krediidiandja on lepinguga võtnud endale kohustuse anda kostjale krediiti. Kohus

kohaldab pooltevahelisele lepingule seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

2 (6)

4. Pooled ei vaidle selle üle, et krediidiandja on kostjale andnud krediiti kokku 2577,68 eurot,

millest viimane osa anti kostjale üle 18.04.2022 (dtl-d 40-41, dtl 178, p 14). Vaidluse puudumise

tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS §

50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18).

Hageja on avaldanud, et krediidiandja ei ole enne krediidilepingu sõlmimist omandanud kostja

pangakonto või pangakontode väljavõtteid (dtl 174). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et

krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust

kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel.

Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud krediidiandjale

teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada

VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille

kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt

vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja

võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele

kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.

7. Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning

krediidisumma 2577,68 eurot kasutusse võtmise kostja poolt. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2

tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud

ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. 01.12.2021 kuni

18.04.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele

3 (6)

võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal

õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Muid tasusid kostja krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Seetõttu tuleb lugeda kostja tehtud tagasimaksed ning krediidiandja poolt tasude tasaarvestamiseks

krediidisummast maha arvatud rahasummad krediidisumma tagasimakseteks.

Kostja on tasunud krediidiandjale 1405,09 eurot ja krediidiandja on tasaarvestanud väljavõttetasu

75,32 eurot (dtl-d 40-41, dtl 178, p 14). Kuivõrd kostjal puudus VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2

tulenevalt kohustus tasuda erinevaid tasusid (sh meeldetuletustasu, kiire väljamakse tasu,

väljavõttetasu, ülekandetasu, kliendilepingu muutmise tasu) ja intressi, tuleb kostja poolt

krediidiandjale makstud 1405,09 eurot ja krediidisummast kinni peetud 75,32 eurot lugeda krediidi

tagasimakseteks. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg

2 ja 238 lg 1 p 1).

8. Krediidiandja on kostjale andnud krediiti kokku 2577,68 eurot, millest viimane osa anti

kostjale üle 18.04.2022 (dtl-d 40-41, dtl 178, p 14). Kostja oli tasunud krediidiandjale 18.04.2022

seisuga 475,07 eurot ning krediidiandja oli krediidisummast kinni pidanud 75,32 eurot, mis tuleb

lugeda krediidi tagasimaksmiseks. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kasutusse antud krediidisumma

jääk 18.04.2022 seisuga 2027,29 eurot (2577,68-475,07-75,32=2027,29).

9. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt pidi kostja krediidilepingu kohaselt

tagastama krediidi 60 osamaksega iga kuu 15. kuupäevaks minimaalse osamakse suurusega 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10

eurot. Kohus leiab, et lepingutingimus on tõendatud lepingudokumendiga (dtl 35 – II

põhitingimused). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et tarbijakrediidileping sätestas tingimused,

mille järgi määratakse kindlaks minimaalne igakuine krediidisumma osamakse. Seetõttu ei pidanud

krediidiandja tagasimakseid uuesti määrama, sest tagasimaksete suurus tuleneb lepingust.

Lepinguga oli ette nähtud tagasimakse minimaalne suurus, mistõttu oli kostjal lepingu järgi õigus

krediidi tagastamiseks tasuda osamakse minimaalsest suurusest rohkem raha. Krediidilepingu

kohaselt pidi kostja 18.04.2022 seisuga kostja kasutusse antud krediidisumma 2027,29 eurot

krediidiandjale igakuiste osamaksetega, mille suurus oli minimaalselt 33,79 eurot

(2027,29:60=33,79). Esimene osamakse suurusega 33,79 eurot tuli tasuda hiljemalt 15.05.2022.

10. Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, mille kohaselt tasus kostja krediidiandjale

pärast 18.04.2022 930,02 eurot järgmiselt: 21.10.2022 473,86 eurot, 09.12.2022 256,16 eurot ja

04.04.2023 200 eurot (dtl-d 40-41). Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

11. Kohtu hinnangul oli kostja 21.10.2022 seisuga viivituses 15.05.2022, 15.06.2022,

15.07.2022, 15.08.2022, 15.09.2022 ja 15.10.2022 krediidi osamaksete kogusummas 202,74 eurot

tagastamisega (6x33,79=202,74). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli

krediidiandjal 21.10.2022 seisuga meeldetuletustasu 5 eurot maksmise nõue kostja vastu (dtl-d 40-

41). Kostja kliendikonto väljavõtte kohaselt on kostjale ajavahemikus 19.05.2022 kuni 13.10.2022

saadetud 8 meeldetuletust (dtl-d 182-183). Kostja kliendikonto väljavõtte kohaselt saadeti kostjale

17.10.2022 võlgnevuse teatis (dtl 183). Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on pooled kokku

leppinud hinnakirjas, mille kohaselt on maksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud

4 (6)

meeldetuletuste maksumus kuni 5 eurot (dtl 34). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et

krediidiandjal oli 21.10.2022 seisuga õigus VÕS § 1132 lg 1 ja kokkulepitud hinnakirja alusel

sissenõudmiskulude 5 eurot hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuli kostja poolt 21.10.2022 tasutud

473,86 euro ulatuses lugeda täidetuks meeldetuletustasu 5 eurot tasumise nõue ja krediidi 202,74

eurot tagastamise nõue ning ülejäänud summa ulatuses vähendada krediidisummat. Eeltoodut

arvestades tuli kostjal krediidiandjale pärast 21.10.2022 tagastada krediidisumma 1558,43 eurot.

12. Kohtu hinnangul oli kostja 09.12.2022 seisuga viivituses 15.11.2022 krediidi osamakse

33,79 eurot tagastamisega. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli

krediidiandjal 09.12.2022 seisuga meeldetuletustasu 10 eurot maksmise nõue kostja vastu (dtl-d 40-

41). Kostja kliendikonto väljavõtte kohaselt on kostjale ajavahemikus 15.11.2022 kuni 09.12.2022

4 võlgnevuse teatist (dtl 183). Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud

hinnakirjas, mille kohaselt on maksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuste

maksumus kuni 5 eurot (dtl 34). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidiandjal oli

09.12.2022 seisuga õigus VÕS § 1132 lg 1 ja kokkulepitud hinnakirja alusel sissenõudmiskulude 10

eurot hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuli kostja poolt 09.12.2022 tasutud 256,16 euro ulatuses

lugeda täidetuks meeldetuletustasu 10 eurot tasumise nõue ja krediidi 33,79 eurot tagastamise nõue

ning ülejäänud summa ulatuses vähendada krediidisummat. Eeltoodut arvestades tuli kostjal

krediidiandjale pärast 09.12.2022 tagastada krediidisumma 1312,27 eurot.

13. Kohtu hinnangul oli kostja 04.04.2023 seisuga viivituses 15.12.2022, 15.01.2023,

15.02.2023 ja 15.03.2023 krediidi osamaksete kogusummas 135,16 eurot (4x33,79=135,16). Hageja

on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli krediidiandjal 04.04.2023 seisuga

meeldetuletustasu 10 eurot maksmise nõue kostja vastu (dtl-d 40-41). Kostja kliendikonto

väljavõtte kohaselt on kostjale ajavahemikus 15.12.2022 kuni 04.04.2023 5 meeldetuletust ja 4

võlgnevuse teatist (dtl 183). Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud

hinnakirjas, mille kohaselt on maksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuste

maksumus kuni 5 eurot (dtl 34). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidiandjal oli

04.04.2023 seisuga õigus VÕS § 1132 lg 1 ja kokkulepitud hinnakirja alusel sissenõudmiskulude 10

eurot hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuli kostja poolt 04.04.2023 tasutud 200 euro ulatuses lugeda

täidetuks meeldetuletustasu 10 eurot tasumise nõue ja krediidi 135,16 eurot tagastamise nõue ning

ülejäänud summa ulatuses vähendada krediidisummat. Eeltoodut arvestades tuli kostjal

krediidiandjale pärast 04.04.2023 tagastada krediidisumma 1122,27 eurot.

14. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt ütles krediidiandja 02.05.2023

erakorralise ülesütlemisavaldusega lepingu üles, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 16.05.2023;

ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-postiaadressile XXX. Ülesütlemisavalduse sisu on tõendatud

ülesütlemisavalduse dokumendiga (dtl-d 42-45) ning saatmine kostja kliendikonto logi väljavõttega

(dtl 182). Kohtu hinnangul oli kostja 02.05.2023 seisuga viivituses ühe tagasimakse tegemisega,

milleks oli 15.04.2023 krediidi osamakse. Seetõttu ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise eeldused

VÕS § 416 lg 1 järgi, mistõttu puudusid ülesütlemisavaldusel õiguslikud tagajärjed.

15. Kostja ei ole pärast 04.04.2023 krediidiandjale krediiti tagastanud. Krediidi osamakse

suurust 33,79 eurot ja järgmise osamakse tegemise tähtpäeva 15.04.2023 arvestades pidi

krediidisumma 1122,27 eurot olema tagastatud 34 kuu jooksul, st hiljemalt 15.02.2026

(1122,27:33,79=33,21). Eeltoodut arvestades on krediidisumma 1122,27 euro tagastamise kohustus

muutunud kohtuotsuse tegemise ajaks tervikuna sissenõutavaks.

16. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja loovutas kostjaga sõlmitud

laenulepingutest tulenevad nõuded 12.06.2023 hagejale. Hageja on esitanud nõude loovutamise

tõendamiseks krediidiandja 12.06.2023 teate (dtl-d 48-50). Kohtu hinnangul on krediidiandja

teatega tõendatud, et krediidiandja on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded (sealhulgas

krediidi tagastamise nõue) loovutanud hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

krediidisumma tagastamist krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel.

5 (6)

17. Hageja esitas alternatiivse nõude puhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise

põhimõtete rikkumise. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidi

1172,59 eurot (väljastatud krediit 2653 eurot, millest on maha arvestatud kõik laekumised 1405,09

eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu 75,32 eurot) (dtl-d 87-88). Hageja täpsustas alternatiivset

nõuet 11.12.2025 selliselt, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja ajavahemikus 15.09.2024

kuni 15.11.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 614,03 eurot ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed ajavahemikus 15.12.2025 kuni 15.12.2026 kogusummas 558,56 eurot.

Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu

lahendab kohus vastavalt hageja taotlusele alternatiivse nõude. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal

on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud krediidi 1122,27 eurot tagastamise kohustuse

täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1122,27 eurot. Kohus

jätab hagiavalduse 50,32 euro tasumise nõudes rahuldamata (1172,59-1122,27=50,32).

18. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

19. TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend

viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja

lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas

tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab

võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata

täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel

otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 1122,27 eurot tasumise nõude osas.

20. TsMS § 163 lg sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hagiavalduse

rahuldamata marginaalses ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on avaldanud, et

tema menetluskulu koosneb asjas tasutud riigilõivust. Hageja on vastavalt hagihinnale tasunud

riigilõivu 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Riigilõivu tasumine on

vältimatu menetluskulu, et kohus võtaks hagiavalduse menetlusse. Kohus määrab kindlaks

menetluskulude suuruse riigilõivu osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 420 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus otsuses, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

6 (6)