3-26-864/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-864

Haldusasi

E.X-i kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks, millega piiratakse E.X-i õigust suhelda

teise vahistatu T.Sga.

Menetlusosalised

Kaebaja – E.X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada E.X-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. E.X (edaspidi ka kaebaja) saabus Tallinna Vanglasse 17.01.2025. Ajavahemikul

02.01.−24.04.2025 olid Lääne Ringkonnaprokuratuuri 02.01.2025. a määrusega kehtestatud

E.X-ile suhtlemispiirangud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 lg alusel.

Vahistatu tuli täielikult eraldada ning piiratud oli kokkusaamiste, telefoni kasutamise ja

kirjavahetuse õigust.

2. Tallinna Vangla dokumendiregistris Delta ei ole ühtegi E.X-i kirjalikku pöördumist seoses

tema suhtlemise piiramisega vahistatu T.Sga. 27.01.2026 esitas E.X-i kaitsja M.T Tallinna

Vanglale pöördumise, milles soovis selgitust, millisel õiguslikul alusel toimub E.X-i ja T.Si

omavahelise suhtlemise piiramine. Tallinna Vangla vastas pöördumisele 05.02.2026

kinnitades, et kehtivaid suhtlemispiiranguid E.X-i osas ei ole ja kõnealused isikud saavad

omavahel suhelda kirja teel. Vaiet vastusega seonduvalt vanglale ei ole esitatud.

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 23.03.2026 E.X-i kaebus Tallinna Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks, millega piiratakse E.X-i õigust suhelda teise vahistatu T.Sga.

4. Tallinna Halduskohus tegi asjaolude selgitamise eesmärgil Tallinna Vanglale 14.04.2026

kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tuli Tallinna Vanglal kohtule esitada kogu kirjavahetus,

mis puudutas kaebaja soovi T.Sga suhelda, sealhulgas kaebaja poolt 26.01.2026 esitatud

avaldus ja Tallinna Vangla 05.02.2026 vastus sellele. Ühtlasi palus kohus Tallinna Vanglal

selgitada, millised on vahistatute omavahelised võimalused suhtlemiseks ja millal neid

võimalusi vangla poolt piiratakse.

5. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 17.04.2026 ja tõi muu hulgas välja, kui

kriminaalmenetluse raames ei ole suhtlemispiiranguid kohaldatud või piirangud on lõppenud,

siis vahistatute omavahelist suhtlemist vanglas üldjuhul ei piirata. Piirangud võivad tulla

suhtlemise viisile õigusaktist, nt vangistusseaduse (VangS) §-st 12, mis kohustab teatud

isikute gruppe üksteisest eraldi hoidma. Nii nt ei saa meessoost vahistatud silmast silma

suhelda naissoost vahistatutega, sest neid tuleb üldjuhul eraldi hoida (erandid VangS § 12 lg

5). Omavahelises kirjavahetuseks neil siiski keeldu ei ole, välja arvatud juhul kui vahisitatu

suhtes on kohaldatud suhtlemispiiranguid. Tallinna Vangla teises üksuses, kus paiknevad

meessoost vahistatud, on mitu osakonda. Erinevates osakondades paiknevad vahistatud

omavahel kokku ei puutu ja silmast silma nad suhelda ei saa, välja arvatud kui nad on ühises

hõivetegevuses (nt töökohustusi täites, koolis, sotsiaalprogrammis vm). Kuna T.S ja E.X on

paigutatud erinevatesse osakondadesse, siis nad ei saa seetõttu küll omavahel otse suhelda,

kuid nad saavad üksteisele kirjutada.

6. Kaebaja esitas 21.04.2026 ka täiendava seletuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kõigepealt peab

tuvastamiskaebus olema isiku õiguste kaitseks sobiv HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kui

tuvastamisnõude rahuldamine ei aitaks kaasa kaebaja soovitud tulemuse saavutamisele, ei ole

tuvastamisnõue lubatav. Kohtule arusaadavalt on kaebuse esitamise eesmärgiks kaebajal

suhelda teise vahistatuga vahetult, sest kirja teel nad omavahel suhelda juba saavad. Teine

vahistatu T.S asub teises osakonnas. Kui kaebaja soovib vanglat kohustada ka kaebajat

näiteks teise osakonda üle viia, et ta saaks teise kinnipeetavaga suhelda, siis tuvastamiskaebus

seda eesmärki ei täida. Selleks tuleks esitada näiteks kohustamiskaebus. Kui kaebajal on

võimalik kasutada tõhusamat õiguskaitsevahendit (näiteks kohustamiskaebuse esitamise

korral), siis tuleb tuvastamiskaebuse esitamine lubatav ei ole ja tuvastamiskaebus tuleb

tagastada.

Antud juhul aga ei pruugi kaebajal siiski olla tõhusamat õiguskaitsevahendit kui

tuvastamiskaebuse esitamine. Kaebaja esindaja pöördus vangla poole jaanuaris, millele vangla

vastas 05.02.2026. Kaebaja vanglale vaiet ei esitanud. VangS § 11lg 5 nõuab aga näiteks

tühistamiskaebuse või kohustamiskaebuse esitamise korral kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimist, mida kaebaja läbinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei pruugi kaebajal seetõttu olla

õigust tühistamiskaebuse või kohustamiskaebusega kohtusse pöörduda, mistõttu antud hetkel

ongi kaebajal võimalik esitada vaid tuvastamiskaebus. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab

tuvastamiskaebuse esitamist vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse

pöördumise ajal veel kasutada. Antud juhul ei ole kaebajal õigust tõhusamat

õiguskaitsevahendit ehk näiteks kohustamiskaebust esitada ja seetõttu võiks olla

tuvastamiskaebuse esitamine siiski lubatav.

Kui hinnata, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, tuleb HKMS § 38 lg 4 kohaselt

tuvastamiskaebuses siiski selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle

vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, vastasel korral ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav

(Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2016 määrus nr. 3-3-1-39-15 p 12).

2(3)

Kaebaja pole välja toonud, miks on tal vajalik teise vahistatu T.Sga just vahetult suhelda.

Kaebajal on võimalik T.Sga suhelda kirja teel ehk kaebaja pole välja toonud, miks T.Sga

vahetu suhtluse puudumine kuidagi tema õigusi rikuks. Kohtule pole äratuntav, et vangla

oleks ka kuidagi õigusvastaselt käitunud, kui kaebaja ja T.Si erinevatesse osakondadesse

paigutas. Lisaks peaks õigusvastasuse tuvastamine andma kaebajale selge eelise ehk õigusliku

kasu. Selge õiguslik kasu siin kohtule äratuntav ei ole. Näiteks enamasti saab tuvastuskaebust

esitada vaid preventiivsetel eesmärkidel ja kui hiljem õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Preventiivne huvi on põhjendatud, kui on vaja vältida haldusorgani jätkuvat või

korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

Tallinna Vangla pole käitunud õigusvastaselt, kui on paigutanud kaebaja ja teise vahistatu

T.Si erinevatesse osakondadesse. Kaebaja pole T.Si pereliige või muul viisil T.Sga selliselt

seotud, et vajalik oleks neil ilmtingimata vahetult suhelda (kirja teel on suhtlemine neile

võimaldatud). Lisaks toob kaebaja küll välja, et nad on proovinud koos T.Sga koos istuma

saada, kuid seda pole võimaldatud. Samas Tallinna Vangla toob välja, et Tallinna Vangla

dokumendiregistris Delta ei ole ühtegi E.X-i kirjalikku pöördumist seoses tema suhtlemise

piiramisega vahistatu T.Sga. Kohus selgitab, et kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada

Tallinna Vanglale näiteks konkreetne taotlus tema üleviimiseks teise osakonda ehk samasse

osakonda, kus viibib T.S, et kaebajal oleks võimalik T.Sga vahetult suhelda. Kui vangla

taotlust ei rahulda, saab kaebaja esitada vaide. Kui vangla jätab vaide rahuldamata, saab

kaebaja esitada kohtusse tühistamis- ja kohustamiskaebuse, mis on tuvastamiskaebusest

tõhusam meede ja täidaks erinevalt tuvastamiskaebusest kaebuse esitamise eesmärki.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval hetkel kaebeõigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kaebus tuleb tagastada.

2. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kaebaja on tasunud

riigilõivu 20 eurot, mida kaebajale ei tagastata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

3(3)