2-25-103643/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-103643

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2026, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J N vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

894,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R (e-post xxx)

Kostja: J N (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus J N vastu.

2. Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja kostja vahel

11.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 394,31 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivis 15,27 eurot.

3. Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja

vahel 11.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Põhiosa jääk

Põhiosa osamakse

10.05.2026

419,94

46,77

10.06.2026

373,17

47,94

10.07.2026

325,23

50,02

10.08.2026

275,21

51,42

10.09.2026

223,79

53,24

10.10.2026

170,55

55,32

10.11.2026

115,23

57,09

10.12.2026

58,14

58,14

4. Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 394,31 eurot alates 24.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.

5. Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 490 eurot ja mõista

see summa J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J N (kostja) vastu. 25.04.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.

2. Hageja esitas 13.05.2025 hagiavalduse ning 01.07.2025 puuduste kõrvaldamise koos

nõude ümberarvestusega ja palus menetlusse võtta nõude vähendatud osa.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja 11.12.2022 järelmaksulepingu nr

XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1978 eurot järelmaksuga.

4. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku

lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.10.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

2/9

jooksul. AS xxx loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

5.

01.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis vähendas hageja oma nõuet. Hageja

märkis, et kostja sai lepingu alusel kauba kokku summas 1978 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule 1163,75 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud 814,25

eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

25.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

6. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis lepingus kokkulepitud määras 9,90% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt esitatud

graafikule.

7. Kohus toimetas hagiavalduse, 01.07.2025 puuduste kõrvaldamise ja 11.07.2025

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 17.10.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 394,31 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivise 15,27 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kogusummas 419,94 eurot, viivise sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt 394,31 eurot alates 24.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas ning viivise

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.

9. Hageja nõude aluseks on AS xxx ja kostja vahel 11.12.2022 sõlmitud järelmaksuleping

nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1978 eurot järelmaksuga (dtl 31, 43).

Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivis lepingus kokkulepitud määras 9,90% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt (dtl 82-83):

10.07.2025

814,25

40,24

10.08.2025

774,01

33,74

10.09.2025

740,27

34,93

10.10.2025

705,34

36,98

10.11.2025

668,36

37,48

10.12.2025

630,88

39,53

10.01.2026

591,35

40,21

10.02.2026

551,14

41,64

10.03.2026

509,5

44,86

10.04.2026

464,64

44,7

10.05.2026

419,94

46,77

10.06.2026

373,17

47,94

10.07.2026

325,23

50,02

3/9

10.08.2026

275,21

51,42

10.09.2026

223,79

53,24

10.10.2026

170,55

55,32

10.11.2026

115,23

57,09

10.12.2026

58,14

58,14

10. Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS xxxx on

11.12.2022 digitaalselt allkirjastanud xxx lepingu nr XXX, mille kohaselt on müüjaks xxx

AS, kauba maksumus oli 1978 eurot, osamaksete kogusumma 2935,12 eurot, igakuise

osamakse suurus on 61,17 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja viivisemäär on 9,90% aastas,

krediidikulukuse määr 23,06% aastas ning viimase osamakse tähtaeg on 10.12.2026 (dtl 42-

43).

11. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale

tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2

kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

12. Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma krediidi

tagasimakseid summas 61,17 eurot iga kuu 10. kuupäeval, välja arvatud viimane osamakse,

mis oli summas 60,13 eurot (dtl 44). Hageja väitel sai kostja lepingu alusel kauba summas

1978 eurot ja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1163,75 eurot (dtl 82). Kohus

on tagasimaksete tabeli alusel tuvastanud, et tagasimakseid on tehtud kokku summas 1163,75

eurot (dtl 84-90). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet ka vaidlustanud, puudub kohtul alus

selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 814,25 eurot (1978-1163,75).

13. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 31.10.2024 talle loovutatud (dtl 33) ning

kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole

vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta

(dtl 60), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et

nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.

14. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 23,06% aastas (dtl 43). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,3%

= 48,9%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

4/9

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

16. Hageja on 01.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis esitanud ümberarvestuse,

mille kohaselt on arvestanud kõik tehtud tagasimaksed summas 1163,75 eurot põhivõlgnevuse

1978 eurot katteks ning märkinud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa

814,25 eurot (1978-1163,75) (dtl 82).

17. Kuna hageja on palunud menetlusse võtta nõude, milles nõuab vaid tagastamata

põhivõla summat koos viivisega määras 9,90% aastas, siis ei ole kohtul põhjust läbi viia

põhjalikku analüüsi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.

18. Kohus märgib siiski, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 61) ja maksehäireregistri väljavõtte

(dtl 62), mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. Kohtule nähtuvalt ei ole välja selgitatud kostja igakuist sissetulekut,

kohustusi ja majapidamiskulusid. Ühtlasi on esitatud maksehäireregistri väljavõte koostatud

12.05.2025 ehk hageja ei ole esitanud tõendeid maksehäirete kontrollimise osas enne lepingu

sõlmimist.

19. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks ning hagejal oleks

õigus nõuda põhivõlgnevuse tagastamist ka juhul, kui laenu andmisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning ülesütlemine oli seeläbi

kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3

üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav

tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa

tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

21. Hageja on 01.07.2025 puuduste kõrvaldamisel välja toonud, et arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2024 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks ajaks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas (dtl 82). Kohus nõustub

hagejaga, et 25.10.2024 ülesütlemine ei olnud kehtiv ja põhjalikumalt ülesütlemisega seotud

asjaolusid ei analüüsi.

8. Kostjal tuli tagastada laenusumma maksegraafiku alusel (dtl 44). Hageja on märkinud, et

põhiosa võlgnevus on 814,25 eurot ning on esitanud maksegraafiku põhiosamaksete osas

perioodil 10.07.2025-10.12.2026 (dtl 82-83). Kohus on tuvastanud, et põhiosa võlgnevus

on 814,25 eurot ning nõustub hagejaga, et sellest on kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud kuni 10.04.2026 osamaksed, kokku 394,31 eurot ning kohus

mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

9. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast (dtl 82). Edasiulatuvad maksed, mis

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on märgitud hageja

5/9

01.07.2025 esitatud menetlusdokumendis sisalduvas maksegraafikus (dtl 82-83).

Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 419,94 eurot.

10. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja on viimase tagasimakse lepingu alusel

teinud 2024. aasta juulis (dtl 89-90) ning ei ole peale seda teinud ühtegi tagasimakset, siis

on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks,

kuna võib eeldada, et kostja oma kohustusi õigeaegselt ei täida.

11. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed

kokku 419,94 eurot järgmiselt:

Maksetähtpäev

Põhiosa jääk

Põhiosa osamakse

10.05.2026

419,94

46,77

10.06.2026

373,17

47,94

10.07.2026

325,23

50,02

10.08.2026

275,21

51,42

10.09.2026

223,79

53,24

10.10.2026

170,55

55,32

10.11.2026

115,23

57,09

10.12.2026

58,14

58,14

12. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

13. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõla osamaksetelt viivise lepingus

kokkulepitud määras 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 82).

14. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

15. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul viivise nõue rahuldada kõige enam VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab lepingu alusel viivist määraga

9,90% aastas, mis on käesoleval ajal madalam, kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määr.

Kohus mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti 6, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 415 lg 1 alusel ning

hageja taotlust arvestades välja viivise kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.

17. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 15,27 eurot

kujunenud alljärgnevalt:

Maksepäev

Põhiosa summa

Viiviseperiood

Viivise summa

6/9

10.07.2025

40,24

11.07.2025-23.04.2026

3,13

10.08.2025

33,74

12.08.2025-23.04.2026

2,33

10.09.2025

34,93

11.09.2025-23.04.2026

2,13

10.10.2025

36,98

11.10.2025-23.04.2026

1,96

10.11.2025

37,48

11.11.2025-23.04.2026

1,67

10.12.2025

39,53

11.12.2025-23.04.2026

1,44

10.01.2026

40,21

13.01.2026-23.04.2026

1,10

10.02.2026

41,64

11.02.2026-23.04.2026

0,81

10.03.2026

44,86

11.03.2026-23.04.2026

0,54

10.04.2026

44,70

11.04.2026-23.04.2026

0,16

KOKKU

15,27

18. Lisaks mõistab kohus välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 394,31

eurot alates 24.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. Hageja esitas 20.03.2026 menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud.

Kostja vastuväiteid ega seisukohta menetluskulude nimekirja osas esitanud ei ole.

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud.

23. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

24. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 926,50 eurot, millest riigilõiv on 315 eurot

ja esindaja kulud 611,50 eurot (dtl 103). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades

ja kohtule on kinnitatud, et hageja lepinguline esindaja ja hageja on

käibemaksukohustuslased, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastus (dtl 104).

25. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ning

hagiavalduse esitamisel 250 eurot ehk kokku 315 eurot. 01.07.2025 puuduste

kõrvaldamise dokumendis vähendas hageja oma nõuet ning palus kohtul menetlusse võtta

7/9

nõude vähendatud osa, millelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 245 eurot (dtl 83).

Harju Maakohtu 11.07.2025 kohtumäärusega on hagejale tagastatud riigilõiv summas 70

eurot (dtl 96).

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus kuulus hagilt tsiviilasja hinnaga 894,86 eurot

tasumisele riigilõiv summas 245 eurot ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

26. Hageja lepingulise esindaja kulu on 611,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 103):

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 1 tk, 20 eurot;

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide

esitamine kohtule – 2 h; 01.07.2025 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine –

1 h; 19.03.2026 menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h. Kokku

seega 3,5 tundi.

27. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

28. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

29. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19).

Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust.

30. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas

169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus

kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu

on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse

standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on

põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.

31. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu sellises ulatuses põhjendatud.

Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hagejal kohtute

infosüsteemist nähtuvalt sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused

valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest menetlusdokumentidest

moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll tõstavad

menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd justnimelt

selle tsiviilasja materjalidega.

32. Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud seisukohtade ajakulu. Kohus juhib

tähelepanu, et on samale hagejale erinevates tarbijakrediidi kohtuasjades pidanud enne

hagi menetlusse võtmist andma samasisulisi juhiseid ja tähtaegu hagis puuduste

kõrvaldamiseks. Seetõttu peaks hageja teadma, kuidas tuleb koostada terviklik

hagiavaldus selliselt, et hilisemas menetluses ei oleks vaja seda täiendada ja täpsustada.

33. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades

pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2,25 tundi (2 tundi hagi ettevalmistamise ja

8/9

koostamise ning kohtule esitamise eest ja 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamise

eest).

34. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

225 eurot ilma käibemaksuta (2,25 tundi × 100 eurot, lisaks 20 eurot menetluskulu

maksekäsu kiirmenetluses).

35. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 490 eurot, millest 245 eurot on

riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 225 eurot on lepingulise esindaja kulu.

36. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja

kanda.

37. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

9/9