2-26-3442/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-3442

Kohtuasi

F F maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): F F (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku F F maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja F F pankrot 23. aprillil 2026 kell 10.00 ning algatada F F kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada F F pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ). Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. mai 2026 kell 16.00.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi

ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei

saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud F F kanda.

10. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 858 eurot, millele lisandub käibemaks

205,92 eurot.

11. Anda F F menetlusabi usaldusisiku tasu 858 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

205,92 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le B

(arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

ASJAOLUD

1. F F (avaldaja, võlgnik) esitas 12.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud alates 20.05.2003. Endisel abikaasal on samuti

makseraskused, kuid abielu on lahutatud ja seetõttu ei esitatud ühist maksejõuetusavaldust. Võlgnik

töötab bussijuhina R OÜ-s ja tema töötasu on vahemikus 1100–1200 eurot kuus. Lisaks saab

võlgnik pensioni XXX eurot kuus. Võlgnikule vara ei kuulu. Võlgnik on sõiduki MERCEDES-

BENZ CITAN (XXX) vastustav kasutaja, omanik on P OÜ. Võlgniku igakuised väljaminekud on

ligikaudu 1325 eurot. Tema kohustuste kogusumma ületab 100 000 eurot. Võlgniku suhtes on

algatatud viis täitemenetlust.

Võlgnik on selgitanud, et ta on sattunud püsivatesse makseraskustesse ega ole objektiivselt

võimeline oma rahalisi kohustusi täitma. Tema igakuine sissetulek ei kata elamiskulusid ega

laenukohustusi. Võlgnikul on suur hulk erinevaid krediidikohustusi ning tema vastu on algatatud

mitmed täitemenetlused.

2. Usaldusisik leidis, et pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine on põhjendatud.

Võlgniku avaldatu kohaselt on ta perekonnaseisult lahutatud ning tal puuduvad ülalpeetavad.

Elukoha aadressiks on endisele abikaasale kuuluv maja. Võlgniku sissetulekuna on märgitud

töötasu ja pension kogusummas ligikaud 1931–2031 eurot kuus. Igakuised väljaminekud

moodustavad ligikaudu 1325 eurot, sh 183 eurot eluasemekuludeks. Võlgnik ei ole võimeline

täitma laenulepingutest tulenevaid kohustusi.

Võlgnikule ei kuulu kinnisasju ja tema nimele ei ole registreeritud kehtiva kandega sõidukeid,

väikelaevu ega relvi. 2014. a kinkisid võlgnik ja tema abikaasa abielu kestel omandatud

korteriomandi. Praegu elab võlgnik elamus, mis on soetatud pärast abielu lõppemist ning kuulub

endisele abikaasale. Võlgnikule on varem kuulunud erinevad sõidukid ja sõudepaat, kuid need on

tänaseks kas lammutatud või võõrandatud. Võlgniku pensionikonto saldo on 0 eurot, kuna 2021.

aastal konto realiseeriti summas 24 530,66 eurot. Maksuandmete ja pangakonto väljavõtte põhjal

nähtub, et võlgniku sissetulek on olnud järjepidevas kasvus.

Võlgnikul on kohustusi 100 252,20 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks, laenulepingud on üles

öeldud, ning lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgnik avaldas, et võttis laene mitme

aasta jooksul, kuid eriti aktiivselt viimase kahe aasta vältel. Selle põhjuseks oli asjaolu, et igakuised

kohustused suurenesid pidevalt ning tema sissetulekud (töötasu ja pension) ei olnud enam piisavad

nende katmiseks. Hetkeseisuga on ebaselge võlgniku kohustus P OÜ ees, mis tuleneb 25.11.2024

sõlmitud 7000 euro suurusest laenulepingust, mille tagatiseks võõrandati laenuandjale sõiduk

Mercedes-Benz Citan. Sõiduki hinnanguline väärtus on ligikaudu 5000–8000 eurot.

Juba 2021. a veebruaris moodustasid võlgniku finantskohustused valdava osa tema sissetulekust.

Võlgniku sissetulek oli ligikaudu 1372,73 eurot (töötasu ja pension), samas kui finantskohustuste

täitmiseks tehtud väljamaksed ulatusid kokku 1535,25 euroni, ületades seega sissetulekut. Kui jätta

kõrvale liisingule tehtud erakorraline suuremahuline makse ning arvestada üksnes regulaarseid

kohustusi, moodustasid muude laenulepingute maksed 943,63 eurot ning tavapärane liisingumakse

214,35 eurot, kokku 1157,98 eurot. See vastas ligikaudu 84%-le võlgniku sissetulekust.

Arvelduskonto väljavõtete analüüsist ilmneb ühtne ja süsteemne tegevusmuster: võlgniku poolt

laenuna saadud või sissetulekuna laekunud rahalised vahendid kanti valdavas osas edasi

kolmandatele isikutele, eelkõige endisele abikaasale, tütrele ja väimehele. Samuti nähtub, et

rahalised vahendid liikusid korduvalt võlgniku ja tema lähedaste vahel mõlemas suunas, kusjuures

ringluses olid peamiselt võlgniku teenitud või laenuna saadud vahendid. Lisaks kasutati

märkimisväärses ulatuses vahendeid ka otseselt kolmandate isikute kohustuste täitmiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku maksejõuetuse kujunemine käsitatav üksnes objektiivsete

asjaolude tagajärjena. Võlgnik on võtnud (või tema nimel on võetud) süstemaatiliselt uusi kohustusi

olukorras, kus olemasolevad kohustused juba ületasid tema maksevõimet, ning suunanud saadud

vahendeid olulises osas kolmandate isikute huvides, samal ajal kui kohustused jäid võlgniku kanda.

Selline käitumine viitab vähemalt raskelt hooletule, kui mitte tahtlikule finantskäitumisele ning on

käsitatav FIMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses.

Tähelepanuväärne on, et S AS-i ja L AS-i konto väljavõtteid võrreldes ilmneb selge funktsionaalne

eristus: S AS-i kontot kasutati peamiselt finantskohustuste täitmiseks, samas kui L AS-i kontole

laekusid võlgniku sissetulekud. L kontolt tehti omakorda ulatuslikke väljamakseid L Liisingule

(kuni 16.05.2021) ning L AS-i laenulepingu teenindamiseks igakuiselt summas 173,92 eurot. Lisaks

tehti sealt märkimisväärses ulatuses ülekandeid võlgniku pereliikmetele ning vastassuunalisi

ülekandeid, sealhulgas S kontolt neile edastatud vahendite tagasikandeid. Kirjeldatud rahavoogude

suunamise skeemi kaudu loodi näiline maksevõime. Seda järeldust toetab ka vähemalt kahe

võlausaldaja esitatud alusdokumentide kogum, millest nähtub, et krediidiotsuse tegemisel on

tuginetud just L AS-i konto väljavõttele.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna tal puudub realiseeritav vara ning

tema sissetulek ei võimalda rahuldada sissenõutavaks muutunud kohustusi ka pikema aja jooksul.

Maksejõuetus võis kujuneda juba 2021. aastal. Arvestades võlgniku varasemat stabiilset

sissetulekut, elustiili ning varalise seisundi muutust, on alust järeldada, et laene võeti olulises osas

kolmandate isikute huvides, samas kui kohustused jäid võlgniku kanda. Tagasivõitmise võimalus

võib esineda eelkõige endise abikaasa ja tütre kasuks tehtud tehingute osas. Samas on selliste

nõuete võimalik tulemus ebakindel, arvestades võlgniku selgitusi, mille kohaselt on endine abikaasa

pensionär ning tal esinevad makseraskused (täitmisel on vähemalt üks nõue), ning tütar töötab

kaupluses. Samuti ei viita nendele isikutele kuuluva vara väärtus võimalusele katta võlgniku

kohustusi. Puudub alus eeldada, et nad oleksid valmis oma vara vabatahtlikult võlgniku kohustuste

täitmiseks võõrandama.

Võlgniku sissetulek on viimase viie aasta jooksul olnud stabiilne. Samas tuleb arvestada võlgniku

vanust (XXX) ning asjaolu, et ta jõuab käesoleval aastal pensioniikka, mis võib omakorda mõjutada

tema edasist maksevõimet.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 14. aprillil 2026.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(100 252,20 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka

ise palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega

(FIMS § 45 lg 2).

Kohus veendus 14.04.2026 istungil, et võlgnik on motiveeritud kohustustest vabastamise

menetlusega kaasnevaid kohustusi täitma. Võlgnik on väljendanud arusaamist, et tal tuleb töötada ja

oma kohustusi täita. Võlgniku esindaja selgitas, et tekkinud olukord on seotud võlgniku usaldusliku

suhtumisega oma endisesse abikaasasse ja tütresse, kes seda usaldust kuritarvitasid ja võtsid

võlgniku nimel laene. Usaldusisik leidis, et laenude võtmise asjaoludes esineb küsitavusi, kuid

pidas siiski põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et praegusel

juhul ei ole FIMS § 45 lg 3 alusel välistatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus

selgitas istungil võlgnikule tema kohustusi.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada

kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme

aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. mai 2026 kell

16.00 (PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS

§ 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2095,60 eurot (käibemaksuga).

Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi

korras riigi vahenditest 1063,92 eurot (sh käibemaks).

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

11.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (XXX eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

11.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 13 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule

riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot.

Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust

tulenevalt 858 eurot (13*66), mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära. Järelikult kuulub

kogu põhjendatud tasu hüvitamisele riigi arvelt.

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le B (registrikood XXX), mille kaudu ta

tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest

vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete

osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb

panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude

tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või

usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)