2-25-3403/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-3403

Kohtuasi

R.Y avaldus täiteasjas nr 175/2013/2945

täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja R.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Reimo Mets

Puudutatud isik Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan

Vahar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 07.10.2025 määrus muutmata ning R.Y määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud R.Y kanda.

4. Määrata

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

menetluskulude suuruseks

määruskaebemenetluses 252 eurot ja mõista see R.Y-lt Era Liisingu

Inkassoteenused OÜ kasuks välja.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.Y-l tasuda Era Liisingu

Inkassoteenused OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.Y (avaldaja) esitas 04.03.2025 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse täiteasjas nr

175/2013/2945 lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on avaldaja esitanud

kohtutäitur Rannar Liitmaale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu,

kuid kohtutäitur ei olnud nõus avaldust läbi vaatama. Kohtutäitur nõuab digitaalselt

allkirjastatud volitust, mida avaldajal ei ole võimalik oma esindajale anda.

Täitedokumendiks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-47628, mis esitati kohtutäiturile esimest

korda täitmiseks 02.12.2013. Sissenõudjaks on Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (puudutatud

isik). Avaldaja palub lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu ja jätta

menetlusega seotud kulud sissenõudja kanda. Avaldaja eeldab, et kuna kohtutäitur ei ole

avalduse läbivaatamisega seonduvat raha tagastanud, on sissenõudja avalduse esitamisest

teadlik ning ei ole oma nõusolekut aegumise kohaldamiseks andnud.

2. Maakohus võttis 22.09.2025 määrusega avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule

tähtaja selle osas vastamiseks ning palus kohtutäituril esitada täiteasja materjalid.

3. Puudutatud isik esitas 25.09.2025 seisukoha, milles on nõus täitemenetluse lõpetamisega.

Puudutatud isik ei nõustu menetluskulude tema kanda jätmisega, kuna kohtutäitur ega

avaldaja ei ole puudutatud isikut täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisest teavitanud.

Kui avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile nõuetekohase volikirja, oleks kohtutäitur saanud

avaldaja avalduse läbi vaadata. Avaldajal puudus vajadus kohtusse pöörduda.

4. Kohtutäitur Rannar Liitmaa edastas 06.10.2025 kohtule täitemenetluse dokumendid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas avalduse, lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 175/2013/2945 nõude

täitmise aegumise tõttu, jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, mõistis avaldajalt

Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 30 eurot ning kohustas selle tasuma hiljemalt 15 päeva

jooksul alates määruse jõustumisest.

5.1. Maakohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg-le 1, mille kohaselt võib

võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu,

kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157

sätestatud tähtaeg.

Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasja nr 175/2013/2945 täitedokumendiks Pärnu Maakohtu

26.11.2013 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-13-47628 ning täitmisavaldus esitati kohtutäiturile

02.12.2013. Maksekäsk jõustus 23.12.2013.

Maakohus leidis, et viidatud asjaoludel on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud

hiljemalt 23.12.2023 kell 24.00 tulenevalt TsÜS § 157 lg-test 1 ja 2 ja § 159 lg-st 1 ning

täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas

lõpetada.

5.2. Maakohus pidas õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda. Sissenõudjale ei saa ette heita kohtutäituri tegevusetust ning

eeldada, et sissenõudja peab esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

seoses nõude aegumisega. Aegumist kohaldatakse kohustatud isiku nõudel ning sissenõudja ei

pea eeldama, et võlgnik jätab oma kohustuse täitmata. Avaldajal on küll õigus kasutada

kohtule vastuse esitamiseks juriidilist abi, kuid käesolevas asjas ei ole need TsMS § 175 lg 1

mõistes vajalikud ja põhjendatud. Olukorras, kus nõude täitmine on ilmselgelt aegunud ja

kohtutäitur ei olnud sissenõudjalt avaldaja avalduse kohta seisukohta küsinud, oleks piisanud

lihtsalt selle avaldamisest kohtule.

5.3. Maakohus selgitas, et leidis avalduse menetlusse võtmisel ekslikult, et avaldaja oli

riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Avaldaja sõnul

ei teinud kohtutäitur täitemenetluse lõpetamata jätmise osas otsust, mistõttu ei olnud

kohtutäituril ka õigus saada avalduse läbivaatamise eest tasu. Avaldaja väitel ei tagastanud

kohtutäitur talle avalduse läbivaatamise eest makstud tasu, kuid kohtutäituril on õigus

nimetatud summa tasaarvestada enda nõudega avaldaja vastu.

Maakohus mõistis RLS § 56 lg 101 ning TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel avaldajalt

riigituludesse välja riigilõivu 30 eurot ning kohustas selle tasuma 15 päeva jooksul alates

määruse jõustumisest. Maakohus märkis, et tulenevalt TsMS § 179 lg-st 9 tuleb avaldajal riigi

kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja ja tema esindaja pöördusid korduvalt kohtutäituri poole, kes keeldus avaldaja

avaldust sisuliselt läbi vaatamast. Avaldaja on kohtutäituri tegevusetuse tõttu kandnud

õigusabikulusid. Sissenõudjal saab sellisel juhul olla kohtutäituri vastu regressinõue, kuna

võlgnikul ei ole õigust selliste kulude hüvitamist seadusest tulenevalt kohtutäiturilt nõuda.

Seega võib kogu selline olukord olla kogumis põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust

nõudev protsess, sest võlgniku huvid saavad kahjustatud, kuid vastutust ei pea keegi jagama.

Käesolev asi on erandlik ning kohtutäituri tegevusest sõltuv. Kohtusse pöördumise vajaduse

tingis kohtutäitur.

Menetluse edasine käik

7. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, s.t menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg

4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud avalduse

rahuldamise ja täitemenetluse lõpetamise osas.

11. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne

menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada

vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12).

Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni

piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine.

Isegi kui avaldaja hinnangul tingis kohtusse pöördumise kohtutäituri tegevus või tegevusetus,

ei ole kohtutäitur tulenevalt TMS § 2231 lg-st 2 käesolevas asjas menetlusosaline ning

tegemist ei ole asjaoluga, mis õigustaks menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise.

Puudutatud isik kinnitas, et kohtutäitur ei ole teda täitemenetluse lõpetamise avalduse

esitamisest enne avaldaja poolt kohtusse pöördumist teavitanud. Viidatud asjaolu nähtub ka

kohtutäituri 23.09.2025 e-kirjast, kus kohtutäitur teatab puudutatud isikule, et avaldaja nimel

esitas enne kohtusse pöördumist täitmise aegumise avalduse Reimo Mets, kuid kohtutäitur ei

vaadanud avaldust läbi (dtl 52). Kui kohtutäitur jättis avaldaja arvates ebaõigesti tema

avalduse läbi vaatamata, oli tal võimalus esitada kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1

alusel kaebus.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse

muutmiseks.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise

esindaja kulu 252 eurot (käibemaksuta). Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtu

määruse,

määruskaebusega ja 24.10.2025 kohtunõudega tutvumisele 1 tund; määruskaebusele vastuse

koostamisele 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,1 tundi. Kokku on ajakulu

2,1 tundi ning lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot (käibemaksuta).

Hinnates maakohtu määruse, määruskaebuse ning puudutatud isiku esitatud

menetlusdokumentide (vastus määruskaebusele ja menetluskulude nimekiri) sisu ja mahtu, on

puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Arvestades asja

keerukust, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on

avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) põhjendatud.

Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 252

eurot (2,1 tundi x 120 eurot) ja see kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuluna

väljamõistmisele.

Puudutatud isiku taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)