2-25-6719/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-6719

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.aprill 2026.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6719

Tsiviilasi

S. S. hagi K.-S. S. vastu põlvnemise tuvastamise ja

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: S. S. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: S. I. (isikukood XXX, e-post

XXX)

Kostja: K.-S. S. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 21.04.2026.a, osalesid hageja seaduslik esindaja

ja kostja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K.-S. S.lt (isikukood XXX) S. S.i (isikukood XXX) kasuks alates

hagi esitamisest 30.04.2025 kuni

S. S.i täisealiseks saamiseni XXX

miinimummääras elatis perioodi 30.04.2025 - 31.03.2026 eest ühes kuus 301 eurot

ja 74 senti ja alates 01.04.2026 ühes kuus 318 eurot ja 62 senti, ((baassumma) +

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - (50%

lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027)),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Menetluskulude jaotus

Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

4. Elatis tuleb tasuda iga kuu 1.kuupäevaks S. I. arveldusarvele nr XXX selgitusega

„S. S. elatis“ ja märkides kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist tasutakse.

2-25-6719

5. Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi

kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. S. S. oma seadusliku esindaja S. I. kaudu esitas 30.04.2025 hagiavalduse K.-S. S.i

vastu nõudega välja mõista K.-S. S.ilt miinimummääras elatis alates hagi esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt sündis S. S. 01.07.2012. Hageja elab ühises majapidamises koos

oma emaga. Ema tagab lapse vahetu ülalpidamise. Kostja ei ole valmis lapsele stabiilset

ülalpidamist tagama. Hageja ema leiab, et kostjal on kohustus lapsele tagada

ülalpidamine vähemalt perekonnaseaduses sätestatud suuruses. Hageja veedab kostja

juures vähem kui 7 päeva kuus. Kostja ei ole nõus avaldama oma tegelikku elukohta.

Hageja seaduslik esindaja suhtleb vajadusel kostjaga telefonitsi või e-posti teel. Hageja

taotleb kostjalt elatis miinimummääras.

Hageja vajadused ning sellega seonduvad kulud eurodes ühe kalendrikuu kohta:

Eluaseme üür

Kommunaalkulud (KÜ arve)

Toit

Transport

Side (internet, telekas, telefon)

Tervishoid

Lasteaed (kohatasu)

Lasteed toitlustamine

Riided/jalanõud

Vabaaeg (sõprade sünnipäevad, kino, mängutuba

jne)

Hügieen

Huviringid(tants, inglise keel)

Kokku

2. Hageja nõue:

Mõista välja K.-S. S.ilt (isikukood XXX), igakuine elatis S. S.i (isikukood XXX),

kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni S. S. (isikukood XXX) täisealiseks

saamiseni (01. juuli 2037) igakuine elatis miinimummääras. Elatis tasuda hageja ema

kontole iga kuu 1.kuupäevaks.

Kostja seisukohad

3. Kostja K.-S. S. vaidles kirjalikus vastuses ja suuliselt kohtuistungil hagile vastu. Kostja

teatab, et ei tunnista hagi. Hageja esindaja ei ole põhjendanud kohtusse pöördumise

põhjust. Kostja on tasunud elatist kuni 2025.a jaanuarini, kuid selleks perioodiks oli ka

elatise ettemaks 3 kuu ulatuses.

Kostja oli töötu jaanuar kuni 3.märts 2025, Töötukassa määratud töötutoetuse

päevamäär oli 13,23 €, s.o ~ 396 € kuus ja tal puudus võimalus elatise tasumiseks.

2-25-6719

Samas oli kostjal (võttes aluseks elatise suuruse 300 € kuus) 3 kuu elatise ettemaks, sest

kostja on tasunud novembris 2023.a elatist 1050 eurot ja detsembris 2023.a. 500 eurot

ning jaanuaris 2024.a. 380 eurot ja veebruaris 2024.a 400 eurot. Kostja on tasunud ka

aprillis 2025 elatist 200 eurot. Makse tegi kostja eest tema ema H. S..

Kostja asus esimesel võimalusel kohe uuesti tööle 4. märtsil 2025. 12.05.2025 juhtus

kostjal tööõnnetus ja ta oli tööst eemal 3 nädalat. Kuna kostja töötas tükitöö alusel, siis

ei olnud kostjal sissetulekut määral, mis oleks võimaldanud elatist tasuda.

2025.a jaanuaris, kui kostja oli töötu, algatas täitemenetluse tema suhtes ka R. P. nende

ühise poja R. S. (isikukood XXX) elatise suhtes ja kohtutäitur R. L. võttis kostja

rahalised vahendid R. S. elatise katteks.

Kostja on tasunud elatist vabatahtlikult, stabiilselt ja pidevalt ning perioodil, mil

laekumist objektiivsetel põhjustel ei toimunud, oli olemas elatise ettemaks. Kostja ei ole

keeldunud elatise maksmisest, kuid soovib seda teha vabatahtlikult.

Kostja tasub lapse televiisori järelmaksu igakuuliselt summas 11 eurot.

Hagiavalduses esitatud kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Lasteaia kohatasu 58

eurot ei maksa täielikult vanemad, tasumisele kuulub ainult osa. Ka osa toidukulu

finantseeritakse Tallinn linna eelarvest. Riided ja jalatsid summas 100 eurot igakuuliselt

on samuti üle paisutatud. Oma väidete tõendamiseks ei esita hageja mitte ühtegi

dokumentaalset tõendit.

Kuna kostja on vabatahtlikult tasunud elatist, ei ole hageja õigusi rikutud.

Täitedokumendi taotlemine avab kohtutäiturite omavoli ja suurendab kostja kulutusi,

mis omakorda võib vähendada kostja maksevõimet. Mõistlikul inimesel peaks olema

piisavalt empaatiavõimet, et lahendada kõik probleemid ilma riigiorganite sekkumiseta

ja arvestada ka maksekohustuse viibimise põhjustanud seaduslike asjaoludega.

Kuna hagiavaldusest ei nähtu hageja õiguste rikkumine, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg 2 alusel. Hageja väide, et „kuna kostja ei ole valmis hagejale stabiilset

ülalpidamist tagama“, ei kinnita hageja õiguste rikkumist.

Kohtu põhjendused ja järeldused

4. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma

ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5

kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud

2-25-6719

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

5. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat üleval pidama. Hageja on esitanud konto

väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja kohtumenetluse ajal tasunud elatist 08.08.2025

250 eurot, 03.12.2025 25 eurot, 04.12.2025 300 eurot, 18.12.2025 30 eurot

29.01.2026 200 eurot, 08.02.2026 30 eurot, 30.03.2026 100 eurot.

6. Elatise tasumisel on mitmekuused vahed ning vaid detsembris 2025.a on elatis laekunud

kogu riiklikus miinimummääras. Andes ülalpidamist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt on

kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust.

7. Kostja on vastu vaielnud hageja kuludele, nimetades kulusid ülepaisutatuteks ning ka

tõendamatuteks. Hageja on esitanud elatise nõude miinimummääras. Miinimummääras

nõude esitamisel ei pea hageja kohtumenetluses oma kulutusi tõendama (nt. Riigikohtu

09.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13 punkt 15).

Hageja nõue on alammääras ning hageja ei pea oma kulusid tõendama. Asjaolu, et

hageja kulud ületavad kulusid, mida kahekordne alammääras elatis kataks, ei ole oluline,

kuna hageja nõue on vaatamata kulude suurusele miinimummääras.

8. Kostja on hageja kuludele ette heitnud ülepaisutatust, kuid hageja 12 kululiigi suhtes on

kostja arvamust avaldanud vaid kolme kululiigi osas. Ülejäänud etteheide on esitatud

kujul, milles pole võimalik etteheite sisu mõista.

9. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta on 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt arvatakse elatise summast PkS § 101 lg 5 alusel

maha pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

10. Hageja ei viibi kostja juures vähemalt 7 päeva kuus ning seega ei kuulu elatis

vähendamisele PkS § 101 lõike 7 alusel.

11. Kostja esitas kirjaliku tõendi selles, et tema konto on arestitud XXX.a sündinud lapse R.

S. 12.02.2025 täitmisavalduse alusel, täitedokument on Tartu Maakohtu 06.05.2016

otsus nr XXX. 05.03.2025 oli võlgnevuse suurus 876 eurot, koos täitekuludega oli

võlgnevuse suurus 1629,96 eurot. Ehk siis täitekulu kostja teise lapse elatise nõudelt oli

täitemenetluse alguses 770 eurot. Ühe kuu elatise suurus on täitedokumendist nähtuvalt

292 eurot.

Kostja selgitas, et võlgnevus algas sellest, et ta oli mõned kuud töötu ning poja R. S. ema

ei arvestanud sellega ning esitas sundtäitmise avalduse.

12. Kostja on väitnud, et tal ei ole rahaliselt võimalik hagejale ülalpidamist anda. Kostja

sooviks hagejale elatist tasuda, kuid seda ei võimalda tema töötasu ning asjaolu, et kostja

teise lapse ema pöördus kohtutäituri poole

13. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

2-25-6719

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14. Kostja väited ja selgitused ei anna alust jätta elatist välja mõistmata või elatise summat

vähendada. Riigikohtu 13.02.2018.a lahendi nr 2-16-2343 punkti 13 kohaselt „Vanemal

on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei

vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike sissetulek on liiga väike /…/“.

15. Täitemenetluse seadustiku § 8 lg 2 kohaselt kohtutäitur täidab rahalisi nõudeid, välja

arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras ning § 119 lg 1

kohaselt kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks,

maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha

kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest

loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks.

Eeltoodust nähtuvalt on lapse elatisenõue täitemenetluses teistele nõuetele eelistatud.

16. PkS § 102 lg 2 kohaselt mõjuv põhjus elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas /…/

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

17. Kuna kostjal puuduvad vabad rahalised vahendid ning täitemenetlus on käimas, ei ole

hagejal muud võimalust reaalselt elatist saada, kui esitada samuti kohtulahend täiturile.

Kostja poja elatise nõue on samuti elatise miinimummäär, nagu ka käesoleva otsusega

väljamõistetav elatis. Seega hakkavad kostja lapsed saama täitemenetluse käigus võrdset

elatist. Kui kostja sissetulek ei võimalda mõlemale lapsele kogu väljamõistetud elatist

tasuda, jagatakse olemasolevad vahendid täitemenetluses laste vahel võrdselt. Selliselt

on täidetud ka PkS § 102 lõike 2 eeldus, et kohustatud isiku lapsed saavad elatist enam-

vähem võrdselt.

18. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja miinimummääras

elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni võttes elatise arvutamise aluseks PkS § 101

lõiked 3-6. Hagi esitamise ajal oli elatise miinimummäär ühes kuus 301 eurot ja 74 senti

ning alates 01.04.2026 on 318 eurot ja 62 senti.

19. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata

kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja

kontole koos selgitusega iga kuu 1.kuupäevaks.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 1. kuupäeval kalendrikuu eest ette (PkS § 101 lg 4)

hageja seadusliku esindaja pangakontole.

20. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik